1-10-3713/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-3713

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-10-3713 (09230118507)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Katrin-Jana Vaab

Kriminaalasi L.U KarS § 274 lg 1 süüdistuses järgi,

H.Z-i KarS § 121 süüdistuses järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 27.05. 2010.a.

Prokurör

Kristi Rande

Süüdistatavad 1. L.U (endine Jakovlev) –

isikukood xxx; kodakondsuseta; elukoht: xxx

(viibib Vanglas); haridus 8 klassi; õpib vangla

õppeosakonna 9.klassis; varem kriminaalkorras karistatud 07.10.2008.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 1 alusel vangistusega 2 a tingimisi katseajaga 2 a

6 k (eelvangistus 2 p); väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – vahistamine alates 12.11.2009.a (kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2009)

Kaitsja

advokaat Leelo Viil

2. H.Z – isikukood

xxx; Eesti kodanik; elukoht:

(asub

arestimajas); haridus 6 klassi; ei tööta ega õpi; varem kriminaalkorras karistatud 05.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg 2 p 10, § 263 p 1, 3 ja § 120 järgi vangistusega 3 a 6 k, millest koheselt kandmisele kuulus

2

6 kuud ja 3 aastat vangistust jäi kanda tingimisi

katseajaga 3 aastat; tõkend vahistamine alates 12.11.2009.a (kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2009)

Kaitsja

advokaat Toomas Pilt

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L.U KarS § 274 lg 1

järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning kandmisele kuulub karistus 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetavat karistust alusel Harju Maakohtu 07.10.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva) võrra ning

liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 päeva) vangistust.

Tõkend vahistamine jätta muutmata – , KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 10. november 2009.a.

2. Süüdi tunnistada H.Z KarS § 121

järgi ja karistuseks mõista

9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (3 kuu) võrra ning

kandmisele kuulub karistus 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.03.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat vangistust) võrra ning

liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Tõkend - vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 10.november 2009.a.

3. Asitõendid (asuvad Põhja PP asitõendite hoiuruumis): 3.1. DNA - proovid, suitsukonid, klaasja plastpudel - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada,

3.2. kaks nuga, elutoa võtmed, hambakaitse, tulemasin – tagastada kannatanule pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse

:

4.1. L.U-lt 3 480 ( määratud kaitsjale makstav tasu kolm tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni, sundrahast (kolm tuhat kakssada) krooni; 3 200

4.2. H.Z-ilt 3 120 (

määratud kaitsjale makstav tasu kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni ja sundrahast (kolm tuhat kakssada) krooni;

3 200

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või

3

arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number 1-10-3713 ja tasutava menetluskulu liik.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. 15-päevane edasikaebamise tähtaeg hakkab kinnipeetav kulgema päevast, kui ta sai vanglas kätte tõlgitud kohtuotsuse ärakirja.

SÜÜDISTUS L.U 02.11.2009.a. kella 20:35 paiku Xxx asuva maja trepikojas, ähvardas tahtlikult

noaga oma ametikohustusi täitvaid politseiametnikke – Põhja PP Ida-Harju PO politseivanemkonstaabel Jelena K ja Kiira K , kes viibisid sündmuskohal seoses peksmisega tehtud väljakutsega; ta ei reageerinud politseiametnike korraldusele - nuga käest ära panna,

vaid hakkas agressiivselt ähvardades noaga vehkima nende suunas, mistõttu oli alust karta

füüsilist rünnet, peale mida politseinikud ta relvituks tegid, kuid L.U õnnestus põgeneda.

Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani L.U toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.Z 02.11.2009.a kella 20:00 paiku xxx asuvas korteris, korteriomaniku AA tekkinud sõnalise tüli käigus lõi peaga vastu AA nägu, seejärel käega näkku; kui kannatanu

oli pikali maas, jätkas viimase peksmist jalgadega, põhjustades AAfüüsilist valu ja tervisekahjustusi – kukla piirkonnas haava, ninaseljal haava, laubal nahamarrastuse. Teise inimese tervise kahjustamise ja peksmisega pani H.Z toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et nii L.U kui H.Z-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nende süü toimepandud kuritegudes täielikku tõendamist leidnud.

Mõlemad süüdistatavad on uue kuriteo toime pannud katseajal, nad ei ole teinud endale

mingeid järeldusi eelnevast karistusest ning prokurör taotles mõlema karistamist reaalse

vangistusega – A. L.U karistada KarS § 274 järgi 6-kuulise vangistusega, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning mõistetavat 4-kuulist vangistust suurendada 07.10.08.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

ning liitkaristusena kuulub ärakandmisele 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust algusega

10.11.2009.a.. H.Z-ile taotles prokurör karistuseks KarS § 121 järgi 9 kuud vangistust, mida lühimenetlusest tingituna kolmandiku võrra vähendada; mõistetavat 6-kuulist

vangistust suurendada 05.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristusena kuulub ärakandmisele 3 aastat ja 6 kuud vangistust algusega 10.11.09.a.

4 Kaitsjad nõustusid süüdistatavate käitumisele antud kvalifikatsiooniga, kuid palusid mõista

kergema karistuse kui taotles prokurör. Kuigi süüdistatavatel puudusid regulaarsed

sissetulekud enne vahistamisi, palusid kaitsjad neid karistada rahalise karistusega, kuid see koheselt ümber arvestada vangistuspäevadeks ning lugeda kaetuks eelvangistusajaga.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED 1. Kohus leiab, et lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil on L.U ja H.Z-i süü

neile inkrimineeritud süütegude toimepanemises tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

-Kannatanu JK ütluste kohaselt (tl.3 - 4) said nad väljakutse aadressile xxx . Kui nad olid majja sisenenud, läks ta trepist üles, tema paariline jäi lifti kontrollima. Kolmandal korrusel nägi ta verise näoga meest; teine oli noormees, kes üritas lifti tellida ja võttis maast noa enda

kätte. Korraldusele nuga käest panna, ta ei reageerinud, oli agressiivne. №ormees hakkas noaga sihilikult vehkima, üritas tabada mõlemat politseinikku, sest ülesse oli jõudnud tulla ka teine politseitöötaja K. K . Viimasel õnnestus noormees seina äärde suruda ja tal nuga käest ära lüüa ning noormehel õnnestus trepist alla joosta, oma riided ja jalatsid jättis ta trepikotta.

Kannatanu, kelle nägu ja käed olid verised, oli silmnähtavalt šokiseisundis ja talle kutsuti kiirabi; -samasisulisi ütlusi on andnud ka kannatanu K K (tl. 5 – 6), kes kinnitas, et kui ta jõudis III korrusele, seisis lifti juures noormees, kellel oli nuga paremas käes ning kes sellega vehkides üritas tabada nii teda kui ka paarilist J. K . №ormees oli väga agressiivne, mistõttu kannatanu

(politseitöötaja) võttis välja nuia, surus noormehe seina äärde ja lõi tal noa käest ära; noormehel õnnestus põgeneda. Verise näo ja kätega mehele kutsuti kiirabi.

-Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Veeru 8 trepikotta on jäetud riided, jalanõud ning sealt leiti ka plastikkäepidemega kööginuga, tera pikkus 11 cm (tl. 7-12); korteri nr 56 vaatlusel on fikseeritud esiku põrandal, abiruumide ees verekahtlased määrdumised, vannitoa ukse juures põrandal on plastikust hambakaitsmed (tl.15 – 28).

-Kannatanu AAütluste (tl.30 – 34; 38 – 41) kohaselt nägi ta korteris oma poja toas tuld, kuigi seda tuba polnud välja üüritud. Ust talle ei avatud. Naaber J teatas talle, et korterist kostavad karjed, kära ja seal käib pidu. Ukse avas talle lõpuks lühikest kasvu noormees ning ta nägi, et korteris on kõik segi, põrandal olid katkised nõud, laual alkohol; korteris viibis veel kaks võõrast alaealist noormeest ja üks neiu. Kui ta tegi ettepaneku korterist lahkuda, hakati teda ähvardama, lubati tekitada ebameeldivusi, telefon võeti tal käest, et ta helistada ei saaks. Üks noormeestest lõi teda peaga näkku, pärast käega ja ta kukkus põrandale, teda peksti jalgadega ja mingi klaasesemega, näost hakkas tal verd tulema. Appi tuli talle V. J , kes ühe noormehe eemale tiris ja ühel palus noa ära panna, kuid ka tema paisati põrandale. Tütarlaps keelitas noormehi korterist lahkuma. Kõige lühem noormeestest sööstis kööki ja haaras teise noa. Siis oli kosta fonoluku helinat ja kohale tuli politsei. Lühim noormees püüdis noaga politseinikku lüüa, kuid nuiaga löödi tal nuga käest välja. Fototabelitelt (tl.35 – 36) on näha vigastused kannatanu näos ja pealael. Kallavere Haiglas koostatud patsiendi AA kaardist (tl.37) nähtub, et tal esinesid pealael veritsev põrutushaav, samuti veritsev haav ninaseljal ning nahamarrastused laubal.

-Tunnistaja V. E ütlustest (tl.42 – 44; 45 – 47, 121 - 123) nähtub, et Veeru 8-55 korteris ei viibinud üürnikud, vaid võõrad inimesed, kes ei olnud nõus korterist lahkuma. 2 noormeest läksid AA kallale ning kolmandat pidas ta jõuga kinni. A peksti käte ja jalgadega vastu pead,

keha; kui ta põrandale kukkus, jätkati tema peksmist jalgadega, mingi klaasesemega löödi teda pähe. Kui tunnistaja sekkus ja noormehi eelmale tiris, tekkis tal nendega kähmlus ja ühelt

5 noormehelt võttis ta ära noa. Korteris viibinud tütarlaps tõukas noormehi korterist välja ja nad jooksid minema; kohale tuli politsei ja kiirabi.

-Kahtlustatav H.Z (tl. 56 - 59) tunnistas ülekuulamisel oma süüd osaliselt ja väitis, et läks koridori alles siis, kui kuulis kaklust, pikem mees lõi teda näkku ning tema ise lõi vaid enesekaitseks.

Kohtuistungil tunnistas ta end süüdi täielikult, kuid enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Viimases sõnas kahetses ta toimepandut ega osanud seletada, miks ta sellise teo toime pani.

-Kahtlustatav L.U (Jakovlev) tunnistas (tl.72 – 77), et trepikojas ähvardas ta

politseinikke noaga. AA vigastuste tekitamist ta ei mäletanud, kuna oli purjus. Õe üüritud

korteris oli ta alkoholi tarvitanud juba 01.11.09.a., järgmisel päeval tutvus ta Antoni või

Andreiga ja kutsus ka viimase sinna korterisse ja koos joodi edasi. Ta ei mäleta, miks tuli korterisse H.Z või kas selles korteris viibis ka tütarlaps. Nagu läbi une mäletab, et politseinikud lõid teda nuiadega.

Kohtuistungil tunnistas ta end süüdi ja kinnitas, et politseitöötajad olid vormis, noaga

ähvardas ta kahte politseinikku, kuid neile vigastusi ei tekitanud. Enda ülekuulamist kohtuistungil ta ei soovinud. Oma viimases sõnas kahetses ta toimepandut, leidis, et on valesti käitunud ning selliselt edasi elada ei tohi.

-Tunnistaja K G ütluste kohaselt (tl.88 – 91; 113 -115) viibis ta selles korteris H.Z-i kutsel. Kui ta Andrei nimelise noormehega kohale jõudis, olid L.U ja H.Z juba

purjus. Joodi õlut ja džinni. Kui ta tualetist välja tuli, nägi koridoris kaklust, kõik olid põrandal ja peksti käte ja jalgadega. Keegi kutsus politsei ning tema jooksis koos Andreiga korterist välja; ei näinud, millega kõik lõppes.

-Kannatanu AA on fotode järgi ära tundnud V. Jakovlevi (L.U) kui Anastassia venna, kes teda ähvardas, kuid ei löönud (tl.92-94); samuti tundis ta ära H.Z-i, kes peksis teda käte ja jalgadega (tl.95-97); samuti tundis ta ära R.Z-i, kes väljus köögist nuga käes; kes osales kakluses ja peksis teda, kui ta oli põrandale paisatud (tl.98 -100).

-Kahtlustatava R.Z-i ütluste (tl.105 -108) kohaselt oli ta kannatanut löönud ja vigastusi

tekitanud vaid enesekaitseks. Korteris tarvitati alkohoolseid jooke, Gorohhotova jõi ennast täis ja tal oli paha olla. Kuigi uksele koputati, ei avanud nad kaua aega. Ei mäleta, kes ukse lõpuks avas, kuid sisse tuli 2 meest; lühem mees ajas neid korterist välja. Meest lõi ta rusikaga paar korda pähe, siis põlvega otsaette, kuna oli ehmunud ja arvas, et mees tahab teda tooliga lüüa. Kui see mees põrandale kukkus, lõi ta teda veel jalgadega paar korda keha piirkonda.

Siis viskus tema poole pikem mees ja lükkas ta eemale. Tema ise haaras laualt alkoholi, haaras ka Gorohhotoval kraest ja väljusid korterist.

-Tunnistaja V. E on fotode järgi ära tundnud R.Z-i, kes ähvardas teda noaga, kuid kellelt ta noa ära võttis ning seejärel üritas noormees alustada temaga kaklust (tl. 117 -120).

R.Z-i osas kohus eraldas materjalid iseseisvaks menetluseks ja kuulutas ta tagaotsitavaks.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et H.Z-i süü AA löömises näkku

peaga ja käega, samuti kannatanu jalgadega peksmises, talle füüsilise valu ja

tervisekahjustuste tekitamises on tõendamist leidnud ja õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, s.o. teise inimese kehalise väärkohtlemisena.

6 Paljasõnalised on süüdistatava ütlused eeluurisel enesekaitsest ja need on ümber lükatud nii kannatanu, kui tunnistaja V. E ütlustega ning teiste asjas kogutud tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus selles episoodis tuvastanud.

Samuti on tõendamist leidnud L.U (Jakovlevi) süü kahe avalikku korda kaitsva politseitöötaja suhtes kasutatud vägivallas seoses nende ametikohustuste täitmisega. Mõlemat

sündmuskohale kutsutud politseitöötajat püüdis ta rünnata noaga, tegi nende suunas lööke noaga, mis on kahtlemata ähvardus inimese elule ja tervisele ning tähtsust ei oma asjaolu, et ta

kumbagi kannatanut noaga ei tabanud. Raskemad tagajärjed jäid saabumata seoses politseinike professionaalse käitumisega.

L.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud

järgi. Selle KarS § 274 lg 1

süüteokoosseisuga kaitstakse eelkõige avaliku võimu kandjaid, mitte teisi isikuid ning sekundaarseks õigushüveks on ka inimese tervis.

2. Karistuse mõistmisel Toimepandud süütegude eest peavad süüdlased ka karistust kandma.

lähtub kohus süü suurusest, arvestab karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüdlaste isikuid, et mõjutada neid edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Süü suurust iseloomustavad teo toimepanemise asjaolud, nii ründe intensiivsus kui

kannatanule tekitatud tagajärjed. Kui politseitöötajate suhtes piirdus asi vaid psüühilise

vägivallaga, siis AA ei põhjustatud mitte ainult füüsilist valu, vaid talle tekitati ka tervisekahjustusi elutähtsa organi – pea piirkonda.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus mõlema süüdistatava süü ülestunnistust kohtuistungil ja nende kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus ei pea võimalikuks karistada süüdistatavaid kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise

karistusega (nagu taotlesid kaitsjad), sest tööl nad ei käinud, neil puuduvad vahendid selleliigilise karistuse täitmiseks ning see ei vastaks ka nende süü suurusele ega ole kohtu arvates piisavaks vaheniks nende mõjutamisel mitte enam toime panna uusi süütegusid. Kriminaalhooldusele allutatud isikud, kes ükskõikselt suhtuvad neile pandud järelevalvesse,

keelduvad koostööst kriminaalhooldusametnikega, korduvalt jätavad täitma nende suhtes

kehtestatud kontrollnõuded ja selle asemel pidutsevad võõras korteris, tarvitavad alkoholi, ründavad politseitöötajaid ja korteri omanikku, tuleb karistada vangistusega, mille suurus võib

jääda aga alla santsioonide keskmist määra nagu taotles seda ka prokurör. Mõistetavale karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel lisada ka kandmata karistus eelmise kohtuotsuse järgi.

H.Z on karistatud 05.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega (tl.213 – 214) röövimise, tapmisega ähvardamise ja avaliku korra raske rikkumise eest 3 aasta ja 6-kuulise

vangistusega tingimisi, millest 6 kuud kuulus koheselt reaalsele ärakandmisele. 3 aastat vangistust jäi kanda tingimisi 3-aastase katseajaga. Kuna ta ei täitnud kontrollnõudeid, taotleti

tema suhtes vangistuse täitmisele pööramist. Kohtumäärusega 17.11.2009.a. jättis

täitmiskohtunik taotluse rahuldamata põhjusel, et H.Z on vahistatud uue kuriteo

toimepanemise eest ning eelmise vangistuse täitmisele pööramise saab otsustada uue kriminaalasja arutamise käigus (tl.216-217). Ka varasemalt oli kohtule esitatud erakorraline

ettekanne seoses kontrollnõuete mittetäitmisega, kuid siis piirduti täiendavate kohustuste panemisega süüdimõistetule. H.Z-ile ei mõjunud ka asjaolu, et eelmise otsuse järgi oli ta ära kandnud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb H.Z-ile mõistetavat

karistust suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 3 aasta võrra.

7

L.U (end. Jakovlev) on karistatud 07.10.08.a. Harju Maakohtu otsusega röövimise eest (ähvardusega kannatanul kõri läbi lõigata hõivas ta mobiiltelefoni) 2-aastase vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Eelvangistusena on sellest karistusest ära kantud 2 päeva. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt (tl. 175-181) elas ta oma abikaasa vanemate juures ja oli nende ülalpidamisel, kuid siis jooksis sealt ära, jättis kooli pooleli ning ta kustutati õpilaste

nimekirjast. Probleeme on ta harjunud lahendama füüsilise vägivallaga, esineb alkoholi

tarvitamist, enda probleeme ta ei tunnista ega teinud ka koostööd kriminaalhooldusametnikuga. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 1 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Tsiviilhagi kannatanud esitanud ei ole.

3. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks selles kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel

määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 kuupalga alammäära, s.o. 6 525 krooni.

Arvestades süüdimõistetute varanduslikku ja perekondlikku olukorda ning nende resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (osa sundrahast) riigi kanda, sest menetluskulude täielik hüvitamine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311-

313.

Kohtunik