2-21-5975/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5975 Tsiviilasi M. T. hagi T. Ü. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. T. (isikukood XXX), viibimiskoht XXX Kostja T. Ü. (registrikood XXX), asukoht XXX

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast M. T. hagi T. Ü. vastu ja tagastada hagiavaldus määruse jõustumisel hagejale. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. M. T. esitas 16. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 ja § 363 sätestatud vorminõuetele. Hageja nõuded ja nende kujunemise kord on ebaselge. Hagiavalduse kohaselt on T. Ü. hageja suhtes pikemat aega kombineerimas konfliktset situatsiooni, mis tänapäevase arusaama juures on sama, mis hübriidsõda või -tegevus isiku vastu. Hübriidsõja ja -tegevuse organiseerimise põhjus peitub arusaamatus kättemaksus ja kasu tagaajamises ning

2-21-5975 2

mõjuvõimuga suunamises. Seoses T. Ü. hübriidsõja (-tegevuse) vormis märkimisväärse kahju tekitamisega nõuab hageja kahju hüvitamist. Hageja ei ole märkinud milles kahju seisneb ning kuidas on hagejale kahju tekitatud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas saab ühe tsiviilisiku vastu pidada sõda.

4. Hageja märgib hagi alusena T. Ü. monitooringu, mis on aluseks hübriidtegevuseks hageja suhtes Eestis ja mitmes välisriigis. Edasi on hageja märkinud, et Tartust ja T. organiseeriti 2003- 2004 konflikti Kielis, seoses hageja tegevusega piirkonnas. Kostja tegevus olevat 2007 aastal muutunud ebaeetiliseks ja kriitiliseks ning põhjustanud ohtu seoses Venemaa, pronksiöö ja küberrünnakuga. 2008-2009 aastal kasutas kostja mõjuvõimu, mõjutamaks arengut seoses Nord-Stream projektiga ning hageja tegevust Milanos ja Oslos. 2009. aastast on alust arvata, et kostja kasutab Dublini metroo geoloogiliste uuringute informatsiooni mõjutuseks ning kättemaksu suunavas tegevuses. Hageja ei ole selgitanud, millist kahju ja kui suures ulatuses on kostja eelnevate tegevustega tekitanud ega selgitanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohtule jääb arusaamatuks kirjeldatud faktilistest asjaoludest lähtuva kahju olemus ja sisu.

5. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tõenditena on hageja välja toonud T. Ü. töötajate kinnisvara asumise ja soetamise Eesti eri paigus. Samas ei ole hageja välja toonud, kuidas ja mida nimetatud asjaolud tõendama peaks. Samuti ei ole esitatud tõendeid vaid kirjeldus erinevatele isikutele kuuluva kinnisvara asukohtadest. Peale selle on hageja nimetanud tõenditena kirjeldusi, et kostja on hagejat ja teisi erinevates kohtades mõjutanud, teostab erinevaid tegevusi ning kasutab hageja infot. Samas on kirjeldused väga üldised ning ei ole arusaadav, mida kostja hageja arvates konkreetselt teinud on. Väljatoodud tõendid ei kinnita hagi aluseks olevaid asjaolusid ning samuti ei ole hageja viidanud, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

6. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja ei ole tasunud riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu tuleb esitada igalt esitatud nõudelt.

7. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeldades hagiavalduses esitatu õigsust, leiab kohus, et niivõrd üldistel asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik.

8. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

9. Hageja on kirjeldanud, kuidas hagi tõendites tuvastatakse kaks peamist probleemi: T. Ü. sekkumine ja juhtimine energiakriisis ning hübriidsõjas. Samuti tegeleb hagi ressursiohu (- needuse) ravimisega ja tegeletakse samuti kliima soojenemisega. Kohus selgitab, et hagejal ei ole võimalik esitada nõudeid kolmandate isikute eest. Samuti leiab kohus, et hagejal ei ole võimalik esitada hagi põhjendusel, et kostja tekitab õigusvastaselt kahju määramata isikute ringile. Selline teguviis on vastuolus TsMS §-ga 3, mille järgi annab tsiviilkohus õiguskaitse

2-21-5975 3

isiku enda õigustele. Kohus märgib, et ka juhul, kui hagejal oleks õigus selline kaebus esitada, siis on samuti rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Ebaselge on nõue, selle alus ja kujunemise kord. Täitmata on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. Hagiavaldus piirdub üksnes kahjuliku tegevuse üldise kirjeldusega, ning ka selles osas jääb kahjuliku tegevuse sisu mõistmatuks. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 ja § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

11. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.

13. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik