2-21-3373/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3373

Tsiviilasi

Mittetulundusühing

Keeltemaja

(pankrotis)

pankrotihaldur Andres Tootsmani avaldus Tallinna

Keeltekool OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: Mittetulundusühing Keeltemaja (pankrotis),

registrikood 80167079, pankrotihaldur Andres Tootsman,

asukoht: Roseni 7 Tallinn

Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis

Piskunov,

advokaat

Maiki

Virks,

e-post:

menetlus@magnussonlaw.com

Võlgnik: Tallinna Keeltekool OÜ, registrikood 14897732,

asukoht: Endla 22 Tallinn, seaduslik esindaja I S ja A L, e-

post: xxxx

Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas

Arumäe, e-post urmas.arumae@abbyroo.eu

Menetlustoiming

Menetluse liik

Ajutise halduri nimetamise otsustamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mittetulundusühing Keeltemaja (pankrotis) pankrotihaldur Andres

Tootsmani avalduse alusel Tallinna Keeltekool OÜ-le ajutine pankrotihaldur

nimetamata.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-3373 Mittetulundusühing Keeltemaja

(pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani avalduses Tallinna Keeltekool OÜ

pankroti väljakuulutamiseks.

3. Menetluskulud jätta Mittetulundusühing Keeltemaja (pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Võlausaldaja avaldus

Mittetulundusühing Keeltemaja (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman esitas

03.03.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinna Keeltekool OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

2

Avalduse kohaselt kanti I S 25.10.2019 võlausaldaja juhatuse liikmena äriregistrisse.

27.01.2020 asutati võlausaldajaga samale aadressile Tallinna Keeltekool OÜ, juhatuse

liikmeteks I S ja A L. 27.01.2020, s.t Tallinna Keeltekool OÜ asutamise päeval, sõlmis I S

võlausaldaja juhatuse liikmena võlausaldaja nimel Tallinna Keeltekool OÜ-ga koostöölepingu,

millega võttis võlausaldajale suures ulatuses kohustusi ilma olulist vastusooritust saamata.

Koostöölepingus sätestati selgelt ebamõistlikud tingimused. Näiteks tuleb koostöölepingu p

4.1 kohaselt teatada lepingu ülesütlemisest ette 365 päeva. Koostöölepingu p 4.2 nägi p 4.1

rikkumise tagajärjena ette leppetrahvi tasumise kohustuse summas 25 000 eurot. Tallinna

Keeltekool OÜ nimel allkirjastas koostöölepingu I S ema A L. Võlausaldaja liikmete

üldkoosoleku nõusolek koostöölepingu sõlmimiseks puudus. 29.05.2020 toimus võlausaldaja

liikmete

üldkoosolek,

koosolekul

otsustati

I

S

välja

arvata

võlausaldaja

kui

mittetulundusühingu liikmete nimekirjast ja tagasi kutsuda võlausaldaja juhatusest. 15.06.2020

said võlausaldaja liikmed (sh juhatuse liikmed) teada, et I S on sõlminud võlausaldaja nimel

Tallinna Keeltekool OÜ-ga koostöölepingu. I S esitles võlausaldaja liikmetele koostöölepingut

näitamaks, et tal on Tallinna Keeltekool OÜ esindajana koostöölepingu alusel õigus

võlausaldaja ruumides viibida ja võlausaldaja tegevust korraldada.

14.09.2020 kuulutas Harju Maakohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-105512 välja

võlausaldaja pankroti. Pankrotimenetluse käigus on selgunud, et I S on teinud pärast

võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist 27.01.2020 koostöölepingu alusel võlausaldaja

arvelduskontodelt Tallinna Keeltekool OÜ-le ülekandeid summas 32 560 eurot. Samuti on

ilmnenud, et I S on teinud pärast võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist perioodil 09.07.2020

kuni 22.07.2020 väidetavalt 05.07.2020 sõlmitud arvelduspartnerluse lepingu alusel Tallinna

Keeltekool OÜ-le ülekandeid summas 8150 eurot. 22.09.2020 kinnitas AS SEB Pank, et kõik

loetletud maksed on teostatud I S poolt. Võlausaldaja juhatus ja liikmed ei olnud enne pankroti

väljakuulutamist arvelduspartnerluse lepingust teadlikud ning ei ole tänaseni lepinguga

tutvuda saanud. Maksete selgitusest nähtuvalt on arvelduspartnerluse leping sõlmitud pärast I

S võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist. Kokku on I S teinud pärast võlausaldaja juhatusest

tagasikutsumist kahe lepingu alusel Tallinna Keeltekool OÜ-le makseid summas 40 710 eurot.

05.10.2020 saatis võlausaldaja pankrotihaldur Tallinna Keeltekool OÜ-le pretensiooni, milles

palus mh tagastada võlausaldajale kõik Tallinna Keeltekool OÜ-le tehtud alusetud

väljamaksed. I S pretensioonile vastust esitanud ei ole. 12.10.2020 teavitas prokuratuur

võlausaldajat sellest, et käesoleva pankrotiavalduse p-des 10 ja 11 märgitud ülekanded

viitavad kuriteo toimepanemisele I S poolt ja I S suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.

Võlausaldaja on seisukohal, et I S sõlmitud koostööleping ja arvelduspartnerluse leping on

tühised, I S on teinud võlgnikule ülekanded ilma esindusõiguseta ning võlgnik kohustub

alusetult

saadud

maksed

tagastama.

Võlausaldaja

esitas

võlgnikule

19.01.2021

pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele adekvaatselt reageerinud ega võlgnevust

tasunud. Võlausaldaja palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku

pankrot.

Võlgniku vastuväited

Võlgnik vaidleb kirjalikus vastuses pankrotiavaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Võlgnik leiab, et on põhjust arvata, et võlausaldaja on eksinud võlgniku määratlemisel või on

asunud pankrotiavalduse varjus esitama tavaliselt hagimenetluses esitatavaid nõudeid.

Võlgnik märgib, et võlausaldaja on ajareast jätnud välja Mittetulundusühingu Keeltemaja

liikmete 07.01.2020 koosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati sõlmida Tallinna Keeltekool

OÜ-ga leping vastastikuse koostöö eesmärgil. Väide, et koostöölepingus sätestati selgelt

ebamõistlikud tingimused, on pankrotihalduri subjektiivne ja paljasõnaline väide, mis ei vasta

tõele. Selleks, et lepingut vaidlustada, tulnuks halduril pöörduda hagiga kohtusse, mitte esitada

lepingu teise poole vastu pankrotiavaldust. Pankrotiavaldusi menetleval kohtul pole võimalik

3

arutada ja lahendada poolte (pankrotivõlgnik ja tema lepingupartnerid) sisulisi vaidlusi ühe või

teise lepingu üle.

Võlgnik märgib, et äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt on I S olnud Mittetulundusühingu

Keeltemaja juhatuse liige alates 25.10.2019 kuni 10.07.2020. Seda tuvastas ka

töövaidluskomisjon oma 12.10.2020 otsuses. Võlausaldaja väidab, et I S on teinud pärast

võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist kahe lepingu alusel Tallinna Keeltekool OÜ-le

makseid summas 40 710 eurot. Võlgnik leiab, et isegi juhul, kui see väide oleks olnud õige,

tulnuks seda nõuda hagimenetluse korras väidetavalt süüdlaselt. Väidetav võlgnik ei ole ühtegi

avaldajaga sõlmitud lepingut rikkunud. Vastupidist ei ole avaldaja tõendanud. Pole vaidlust, et

05.10.2020 saatis võlausaldaja pankrotihaldur Tallinna Keeltekool OÜ-le pretensiooni, milles

palus mh tagastada võlausaldajale kõik Tallinna Keeltekool OÜ-le tehtud alusetud

väljamaksed. See ei saanud olla väidetavale võlgnikule tegutsemise aluseks, kuna väidetav

võlgnik polnud ühtegi lepingut rikkunud ja mingit kohustust tal avaldajale summasid tagastada

ei olnud. Võlausaldaja selline nõue oli paljasõnaline ja põhjendamata ning täitmisele

mittekuuluv. Täiendavalt on võlgnik seisukohal, et võlausaldaja on kaasanud käesolevasse

menetlusse pooled ja võimalikud vaidlusteemad, mida tulnuks vajadusel lahendada

hagimenetluses.

Kokkuvõtvalt asub võlgnik seisukohale, et võlausaldaja poolt esitatud nõue tuleb lahendada

hagimenetluses ning võlgnik vaidleb käesoleva tsiviilasja raames kõigile võlausaldaja poolt

esitatud nõuetele vastu.

Kohtumääruse põhjendused

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge

nõue. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja

pankroti

väljakuulutamise

menetluses

ei

toimuks

sisulise

vaidluse

lahendamist

pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist.

Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri

nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude

üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 7 alusel kui kohus ajutist

haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

Võlausaldaja ja võlgnik vaidlevad selle üle, kas I S poolt võlgnikuga võlausaldaja esindajana

sõlmitud koostööleping ja arvelduspartnerluse leping on tühised ning võlausaldajal on

tekkinud nõue võlgniku vastu. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole kohases

hagimenetluses taotlenud võlausaldaja ja võlgniku vaheliste lepingute kehtetuse tuvastamist.

Käsitletavad lepingud ei ole tühised, mistõttu ei rakenduks õigusliku tagajärjena vastastikku

saadu tagastamine (käsitlemata seda, mida oleks avaldajal tagastada – teoreetiliselt on

võimalik jõuda tasaarvestuseni). Võlausaldaja on seisukohal, et I S poolt võlgnikuga

võlausaldaja esindajana 27.01.2020 sõlmitud koostööleping ja 05.07.2020 sõlmitud

arvelduspartnerluse leping on tühised ning I S on teinud võlgnikule ülekandeid ilma

esindusõiguseta, millest tulenevalt on võlausaldajal tekkinud võlgniku vastu nõue. Seega

esineb poolte vahel vaidlus, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue võlgniku vastu.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist sisulise vaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele

hagimenetluses.

Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal võlgniku vastu,

tuleb lahendada hagimenetluses. Nii on PankrS § 15 lg 3 punkt 1 suunatud eelkõige sellele, et

võlgnikule ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks

sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes

taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses

4

väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud PankrS eespoolosundatud sätetega

analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-04.

Riigikohus on 06.03.2002 otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik

on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu

kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis

väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks

ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas

pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite

hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata

pankrotiavalduse menetlemisel. Kohus leiab, et hagimenetluses on vaja anda hinnang

menetlusosaliste väidetele ja vastuväidetele vaidlusaluste lepingute kehtivuse osas, tuvastada

antud lepingute sõlmimise eesmärk ning tehinguosaliste tahe viidatud lepingute sõlmimisel.

Samuti tuleb välja selgitada, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal võlgniku vastu.

Kohus on seisukohal, et kui võlausaldaja leiab, et I S on teinud pärast võlausaldaja juhatusest

tagasikutsumist alusetult Tallinna Keeltekool OÜ-le makseid, siis on võlausaldajal võimalik

esitada vastav nõue alusetuid makseid teinud isiku vastu.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et nõude põhjendatuse väljaselgitamine väljub käesoleval

juhul ajutise halduri nimetamise eelduseks oleva nõude selguse hindamise raamidest ning

tuleb seega lahendada hagimenetluses.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et võlgnikule tuleb ajutine pankrotihaldur

võlausaldaja avalduse alusel jätta nimetamata.

Menetluskulud

PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja avalduse alusel ajutist haldurit,

kannab

avalduse

läbivaatamisega

seotud

menetluskulud

pankrotiavalduse

esitaja.

Menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik võlgniku menetluskulud

kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik