2-18-19643/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19643

Kohtuasi

Home Furniture OÜ hagi Novus Grupp OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva võla, viivise, kahjuhüvitise ja

täiendava viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Home Furniture OÜ apellatsioonkaebus

Novus Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Home Furniture OÜ apellatsioonkaebuse hind 3816 eurot

19 senti

Novus Grupp OÜ apellatsioonkaebuse hind 5948 eurot 38

senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Home Furniture OÜ (registrikood 11860177),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi

Kostja Novus Grupp OÜ (registrikood 11507937),

lepinguline esindaja Marko Jaani

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 23. märtsi 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18. juuni 2020. a otsus osas, millega kohus jättis välja

mõistmata põhivõla 2428 eurot 28 senti ja sellele vastava viivise ning viivise perioodi

01.05.2017–31.12.2018 eest. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi

nimetatud osas.

2. Rahuldada Home Furniture OÜ apellatsioonkaebus.

3. Novus Grupp OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada.

2-18-19643

4.2. Välja mõista Novus Grupp OÜ-lt Home Furniture OÜ kasuks töövõtulepingust

tulenev võlg 6796 eurot 12 senti, kahjuhüvitis 600 eurot ja viivis 2757 eurot 79

senti.

4.3. Välja mõista Novus Grupp OÜ-lt Home Furniture OÜ kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlalt ja

kahjuhüvitiselt (kokku 7396 eurolt 12 sendilt) alates 20. märtsist 2020 kuni

nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.

5. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Novus Grupp OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Home Furniture OÜ (hageja) esitas 31. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagi Novus Grupp

OÜ (kostja) vastu töövõtulepingust tuleneva võla 6796 eurot 12 senti, viivise 908 eurot 63 senti,

kahjuhüvitise 600 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt (kokku 7396 eurot

12 senti) väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ning selle täienduse kohaselt tellis kostja 2017. a jaanuaris hagejalt korteri,

asukohaga Lootsi tn 3a, Tallinn, sisustamiseks eritellimusel valmistatavat mööblit. 2017. a

veebruaris täiendas kostja mööblitellimust. Tellimuses sisaldusid muu hulgas köögimööbel,

esiku garderoob, garderoob ja televiisorialus. Hageja töö pidi hõlmama vaid mööbli

valmistamist, ilma transpordi ja paigalduseta. Tellimuse hinda ega tähtaega kokku ei lepitud.

Tellimuse kokkuleppimine ja suhtlemine selle täitmisel toimus valdavalt suuliselt.

Köögimööbel (ilma usteta, st karkass koos tööpinnaga) ja kaks garderoobi anti kostjale üle

2017. a märtsi lõpus. Ülejäänud tellimus valmis 14. aprilliks 2017. Tellimus oleks võinud

valmida ka varem, kui kostja töömehed ei oleks paigalduse käigus ära lõhkunud garderoobi

uksi, mille tõttu tuli üks ustest uuesti valmistada ning teine vajas uut viimistlust.

Kostja võttis mööbli vastu 21. aprillil 2017. Kostja vaatas mööbli eelnevalt üle hageja töökojas.

Mööbli vastuvõtmisel ei esitanud kostja hagejale mistahes pretensioone selle kohta, et mööbel

ei vasta koosseisult, mõõtmetelt, materjalilt või kvaliteedilt sellele, mida kostja tellis. Mööbel

oli kvaliteetne. Samuti ei esitanud kostja hagejale mööbli üleandmisel ega enne seda teateid

selle kohta, et hageja hilines tellimuse täitmisega. Hageja esitas kostjale tehtud töö eest arveid

2-18-19643

6796 euro 12 sendi ulatuses, s.o 27.04.2017 arve nr A17183 – 4597 eurot 48 senti ja arve nr

A17186 – 2198 eurot 64 senti. Kostja arveid ei tasunud.

Alles pärast arvete saamist ning neis ettenähtud maksetähtaja ületamist tõi kostja tasumata

jätmise põhjuseks selle, et ta ei ole mööbli hinnaga nõus ning hageja on ületanud tellimuse

täitmise tähtaja ning kostja on selle tõttu kahju kandnud. Hiljem asus kostja väitma, et mööblil

on puudused. Hageja valmistatud mööbel on kasutuses korteris, mida üüritakse lühiajaliselt

välja. Selline kasutusviis viitab võimalusele, et selle kasutamise asjatundlikkus ja kasutaja

heaperemehelikkus võib olla keskmisest madalam. Mööbli õiglase hinna kontrollimiseks tegi

hageja hinnapäringud konkureerivatele sarnast mööblit tootvatele ettevõtetele. Tulemuseks sai

ta hinnapakkumised, mis ületasid hageja pakutud mööbli hinda. Seega vastab hageja nõutav

hind turutingimustele.

Võla sissenõudmiseks pöördus hageja advokaadi poole, kes koostas 26. septembril 2018

kostjale nõudekirja ning pidas kostjaga läbirääkimisi. Seoses advokaaditeenuse kasutamisega

tekkis hagejale täiendav kulu 600 eurot, koos käibemaksuga 720 eurot (advokaadibüroo

teenuste arve).

Arvete tasumata jätmise tõttu on hagejal kostja vastu ka viivisenõue põhivõlalt, mis on hagi

esitamise seisuga 908 eurot 63 senti (1. mai 2017 – 31. detsember 2018). Seoses kohtueelses

menetluses kasutatud õigusabi kuludega on hagejal kostja vastu kahjunõue 600 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise seaduses sätestatud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu 500 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 1200 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.1. 3. juuni 2019. a menetlusdokumendis esitas hageja taotluse kuulata tunnistajana üle hageja

töötaja R, kes võttis kostja tellimuse vastu, teostas mõõtmised kostja korteris, valmistas mööbli

ja andis selle kostjale üle ning suhtles kostjaga seoses vaidluse all oleva tellimusega.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Esialgses 1. märtsil 2019 esitatud vastuses hagile leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud poolte

vahel lepingu sõlmimist ega selle tingimusi. 4. juulil 2019 esitatud täiendavas vastuses kinnitas

kostja, et pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt kostja tellis hagejalt köögimööbli, TV-aluse,

esiku garderoobi ja magamistoa (valgete ustega) garderoobi. Kostja nõustus hagejaga, et TV-

aluse, esiku garderoobi ja magamistoa (valgete ustega) garderoobi hinda kokku ei lepitud.

Kostja vastuväited on järgmised.

1) Hageja ei ole lepingu sõlmimise tingimusi tõendanud, sh seda, millise mööbli hageja

kohustus valmistama ning seda, et hageja andis kostjale üle kokkulepitud tingimustele

vastava mööbli.

2) Hageja ei ole tõendanud oma nõude suurust e õigust nõuda hagis toodud suuruses tasu

mööbli eest. Hageja peab tõendama, milliste tööde tegemine lepingu alusel konkreetselt

kokku lepiti ning ka seda, milliseid töid hageja tegelikult tegi. Hageja esitatud tõendid

neid asjaolusid ei tõenda. Hageja tugineb tasu suuruse tõendamisel sarnase mööbli

hinnapakkumistele.

2-18-19643

3) Õige ei ole hageja väide, et pooled ei leppinud kokku köögimööbli hinda. Pooled

leppisid kokku, et vaidlusaluse köögimööbli hinna aluseks võetakse hageja poolt

kostjale varem valmistatud Koidu tänava köögimööbli hind, millest võis hind vaid veidi

kõrgemaks kujuneda (kuni 10%). Koidu tänava köögimööbli hind oli koos transpordi ja

paigaldusega 2366 eurot 40 senti. Koidu tänava köögimööbli ettemaksuarve kohaselt

oli köögimööbli hind ilma käibemaksuta kokku 1972 eurot. Lepingu sõlmimisel leppisid

pooled vaidlusaluse mööbli, sh köögimööbli puhul kokku, et hageja kohustub

korraldama ka transpordi ja paigalduse, kuid tegelikkuses hageja transporti ei

korraldanud ja paigaldust ei teostanud. Seega on kostja põhjendatult lähtunud tasu

suurusest ilma paigaldus- ja transporditeenuse hinnata. Oma väidet, et vaidlusaluse

köögimööbli tasu oli poolte kokkuleppe kohaselt sarnane Koidu tänava köögimööbli

hinnaga, soovib kostja tõendada tunnistaja Se ütlustega. Hageja ei saa köögimööbli

hinna osas tugineda VÕS § 637 lg-le 1.

4) Hageja tõendina esitatud joonised ei vasta kostjale tehtud mööblile (esiku ja magamistoa

garderoob). Seega ei ole ka nende jooniste alusel hageja küsitud hinnapakkumised

vastavuses kostjale teostatud tööde hindadega ning ei saa kajastada kostjale tehtud

mööbli hinda. Garderoobide hinnapakkumised ei tõenda garderoobide eest maksmisele

kuuluva tasu suurust.

5) Algselt leppisid pooled kokku, et tellimuse hinnas sisaldub ka mööbli paigaldus ja

transport. Kuna hageja hilines tellimuse täitmisega, oli kostja sunnitud mööbli

paigalduse ja transpordi ise korraldama. Mööbliga ei olnud kaasas paigaldusjooniseid,

mis olid mööbli paigaldamiseks vajalikud. Poolte pikaajalises koostöös oli kujunenud

tavaks, et lisaks mööbli valmistamisele hageja ka transpordib ja paigaldab selle. Kuna

kokkulepitud tellimus sisaldas ka paigaldust ja transporti, siis oli poolte vahel

kokkulepe, et kostja võtab töö vastu pärast selle paigaldamist. Seega ei ole õige hageja

väide, et tasunõue muutus sissenõutavaks pärast viimaste mööbliosade üleandmist.

Mööbli valdamine ja kasutamine kostja poolt ei tähenda, et tellimus on nõuetekohaselt

teostatud ning vastab kokkulepitule, nagu hageja väidab. Seega ei ole alust hageja väitel,

et kostja on töö vastu võtnud või et seda saab lugeda vastuvõetuks. Kostjal on õigus

keelduda puudustega töö vastuvõtmisest (VÕS § 110 lg 1). Samuti on õigus keelduda

tasu maksmisest, kuna tellimus on täidetud puudustega, mida ei ole seniajani

kõrvaldatud (VÕS § 111 lg 1). Puudused on fikseeritud Kaubandus Halduse OÜ poolt

koostatud köögimööbli defektide loetelus.

6) Alusetud on hageja väited, et kostja viivitas puudustest teavitamisega. Puudustest peab

VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt teatama mõistliku aja jooksul pärast nende

avastamist. 16. novembril 2018 edastas kostja lepinguline esindaja hagejale teate, milles

andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (hageja 03.06.2019 esitatud menetlusdokumendi

lisa nr 13). Kostja teavitas ka enne seda hagejat töö lepingutingimustele

mittevastavusest ja puudustest ning kirjeldas puudusi.

7) Kostja ei nõustu hageja väitega, et pooled ei olnud tellimuse täitmise tähtaega kokku

leppinud. Täitmise tähtaeg oli 17. märts 2017 (kostja soovib seda tõendada tunnistaja

Se ütlustega). Asjaolu, et hageja ei andnud töid kostjale üle kokkulepitud tähtajal,

kinnitab kostja 2. mai 2017. a e-kiri hagejale (hageja 03.06.2019 esitatud

menetlusdokumendi lisa nr 15), milles kostja kirjutas, et tellimuse täitmine on 1,5 kuud

tähtajast üle läinud. Viivituse tõttu oli kostja sunnitud andma mööbli kliendi kasutusse

hiljem, mistõttu talle tekkis kahju.

8) Hageja kahju hüvitamise nõue (600 eurot) tuleb rahuldamata jätta, see on ebamõistlik

ja ebaõiglane. Kahjunõude aluseks olev advokaadibüroo arve on koostatud 2. oktoobril

2-18-19643

2018. Nimetatud arve sisaldab töid hilisemast ajast (oktoobrist ja novembrist 2018), mis

on teostatud pärast kahjunõude aluseks oleva arve koostamist. Arve esitati hagejale vaid

nõudekirja koostamise eest. Nõudekirja koostamise ajakulu kokku 4 tundi 30 minutit on

ülepaisutatud, mõistlik ajakulu on 2 tundi. Samuti on keskmisest kõrgem lepingulise

esindaja tunnitasu. Hageja kahju hüvitamise nõue on mõistlik ja põhjendatud 240 euro

ulatuses.

9) Juhul, kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, esitab kostja alternatiivse tasaarvestuse

avalduse. Tasaarvestuse avaldus põhineb kostja leppetrahvi nõudel hageja vastu

tellimuse täitmisega viivitamise eest. Poolte kokkuleppe kohaselt kohustus hageja

tasuma leppetrahvi 100 eurot iga tellimuse täitmisega viivitatud päeva eest. Kostja

nõuab leppetrahvi ajavahemiku 18. märts 2017 – 24. aprill 2017 eest, seega 38 päeva

eest. Kostja leppetrahvinõue hageja vastu on 3800 eurot. Tasaarvestuse aluseks on ka

see, et kostjal tekkis hageja poolt tellimuse täitmisega viivitamise tõttu kahju saamata

jäänud üüritulu näol. Kahjunõude suuruse aluseks tuleb võtta sarnase korteri üüritulu.

Sarnase korteri üüritulu tellimuse täitmisega viivitatud perioodi eest on 1447 eurot

(sarnase korteri broneeringud). Seega kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue

1447 eurot. Juhul, kui kohus erinevalt kostjast asub seisukohale, et hageja nõuded

kuuluvad rahuldamisele, kuid kostja leppetrahvi nõue 3800 eurot ei ole tõendatud, siis

kostja tasaarvestab oma kahju hüvitamise nõude 1447 eurot hageja nõuetega.

Tasaarvestuse tulemusel lõpevad hageja nõuded kostja vastu 1447 euro ulatuses.

Köögimööblil esinesid puudused ja nende kõrvaldamise kulu on 864 eurot, mille

hüvitamist on kostjal õigus hagejalt nõuda. Kostja tasaarvestab oma kahju hüvitamise

nõude (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks) summas 864 eurot hageja nõuetega.

Tasaarvestuse tulemusel lõpevad hageja nõuded kostja vastu 864 euro ulatuses. Kostja

esitab ka hinna alandamise avalduse, millega kostja alandab vaidlusaluse köögimööbli

hinda. Hinna alandamise tulemusena on köögimööbli hind 1828 eurot 99 senti.

Eeltoodut ületavas osas tuleb hageja põhinõue köögimööbli eest rahuldamata jätta.

Seega hinna alandamisest tingituna palub kostja jätta rahuldamata hageja põhinõude

summas 2 768 eurot 49 senti (4597,48 − 1828,99 = 2 768,49), samuti hageja

viivisenõude vastavas osas. Esimeses järjekorras esitab kostja hinna alandamise

vastuväite. Teisena järjekorras kostja tasaarvestab (alternatiivselt) leppetrahvi nõude

3800 eurot ning seejärel alternatiivselt oma kahju hüvitamise nõude 1424 eurot 17 senti

(seoses saamata jäänud tuluga). Kolmandas järjekorras, alternatiivselt hinna alandamise

vastuväitele, tasaarvestab kostja oma kahju hüvitamise nõude 864 eurot (tulevikus

tekkivate kulude hüvitamiseks seoses ilmnenud puudustega). Kuna hinna alandamine ja

puudustega seotud kahju hüvitamine välistavad teineteist, siis mõlemat ei saa järjest

kohaldada. Viimases järjekorras tasaarvestab kostja (alternatiivselt) oma kahju

hüvitamise nõude (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses Lootsi 3A-134

korteri sisustuse puudustega) 879 eurot hageja nõuetega. Kuna tegemist on teise korteri

mööbli puudustest tingitud nõudega, ei välista mitte ükski eeltoodud vastuväide või

tasaarvestus kõnealust tasaarvestust 879 euro ulatuses.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja lepingulise esindaja

kulud 4918 eurot 17 senti ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3.1. Kostja palus kuulata tunnistajatena üle S ja U.

2-18-19643

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 18. juuni 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 4367 eurot 84 senti, kahjuhüvitise 600 eurot ning viivise 583 eurot 11

senti. Samuti viivise põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja

menetluskulud jättis maakohus 70% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 30%

ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1190 eurot

ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud 552 eurot 74 senti. Menetluskulude nõuete

tasaarvestuse tulemusena kohustub kostja hüvitama hagejale menetluskulud 637 eurot 26 senti

ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kulude kohase tasumiseni.

Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 2017. a jaanuaris ja veebruaris suulise töövõtulepingu,

mille alusel hageja pidi kostjale valmistama eritellimusel köögimööbli, esiku garderoobi,

garderoobi ja televiisori aluse. Pooled vaidlevad tellimuse täitmise tasu ning tähtaja üle.

Maakohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud kirjalikest tõenditest tööde valmimise tähtaega.

Tunnistaja S ütluste kohaselt lepiti tööde valmimise tähtajana kokku 1. märts 2017 ning seda

tähtaega pikendati kahe nädala võrra. Samas ei nähtu asjaoludest, et kostja oleks pärast 1. märtsi

2017 hageja poole pöördunud ning tundnud huvi mööbli valmimise tähtaja vastu. Seega ei

lepitud tööde valmimise tähtaega lõplikult kokku. Kostja sai hageja valmistatud mööbli kätte

hiljemalt 21. aprillil 2017 ning mööbel asub kostjale kuuluvas korteris asukohaga Lootsi tn 3a,

Tallinn. Seega on tõendatud, et tellitud tööd on kostjale üle antud.

Maakohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et mööbli hind sisaldas transporti ja

paigaldust. Selline kostja arvamus on meelevaldne. Ka tunnistaja S andis ütlusi, et käis isiklikult

mööblil järel, mis lükkab ümber kostja väited transpordi osas kokkuleppe olemasolu kohta.

Kuna asjaoludest ei nähtu, et pooled on mööbli hinnas kokku leppinud, tuleb tasu aluseks võtta

see tasu, mida hageja on varem sellise töö eest küsinud. Praeguses asjas on selleks Koidu tänava

korterisse valmistatud mööbli maksumus, millele lisandub 10%, nagu kinnitas kohtule

tunnistaja S. Kuna Koidu tänava korteri köögimööbli hind oli 1972 eurot, siis 10% sellest on

197 eurot 20 senti, seega on vaidlusaluse köögimööbli hind 2169 eurot 20 senti. Hageja nõue

TV-aluse, valgete ustega garderoobi ja esiku garderoobi eest kokku 2198 eurot 64 senti on

tervikuna põhjendatud, kuna see summa vastab varem hageja poolt kostjale esitatud arvetele.

Kostja ei ole selle summa suurust vaidlustanud.

Vaidlust ei ole, et hageja valmistatud mööbli transportis ja paigaldas kostja. Mööblil esinevatele

puudustele juhtis kostja esmakordselt tähelepanu 17. mail 2017 saadetud e-kirjas. Rohkem kui

poolteist aastat pärast tööde üleandmist tõi kostja välja konkreetsed puudused ning andis

hagejale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Maakohtu hinnangul ei teavitanud kostja hagejat

mööbli puudustest mõistliku tähtaja jooksul. Kostja sai mööbli kätte 21. aprillil 2017 ning asus

seda paigaldama. Alles 17. mail 2017 viitas kostja osaliselt puudustele ning enam kui aasta

hiljem kirjeldas puudusi täpselt. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Juhul,

kui mööblil oleks esinenud niivõrd ulatuslikud puudused nagu on välja toodud 16. novembril

2018 esitatud kirjas, siis oleks kostja usutavasti palunud või lasknud need koheselt kõrvaldada.

Praegusel juhul see nii ei ole.

Samuti ei ole kinnitust leidnud kostja väide, et kostja oleks koheselt pärast mööbli kättesaamist

juhtinud hageja tähelepanu sellele, et mööbli paigaldusjoonised on puudu. Tunnistaja R

2-18-19643

ütlustega on tõendatud, et joonised anti mööbliga kaasa. Seega on tõendamata kostja väited

mööbli lepingutingimustele mittevastavuse kohta.

Kostja hinna alandamise nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja on töö vastu võtnud ning ei ole

viidanud puudustele mõistliku aja jooksul. Hinna alandamise nõude esitamine kaks ja pool

aastat pärast lepingu täitmist ei ole põhjendatud.

Tasaarvestuse avaldusele on hageja vastu vaielnud, seega tuleb hinnata, kas vastuväited

tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Kostja palus

tasaarvestada hageja nõude omapoolse 3800 euro suuruse leppetrahvi nõudega. Hageja väitel

ei ole pooltel leppetrahvi kokkulepet. Maakohtu hinnangul ei saa kostja leppetrahvi nõudele

tugineda, kuna ta ei nõudnud seda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist,

vaid alles 4. juulil 2019 maakohtule esitatud menetlusdokumendis. Tõendeid selle kohta, et

kostja nõudis ka enne eelnimetatud kuupäeva leppetrahvi, ei ole kostja esitanud. Seega on

mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks möödunud.

Samuti palus kostja tasaarvestada hageja nõude omapoolse kahju hüvitamise nõudega 1424

euro 17 sendi ulatuses, mis tal tekkis seoses saamata jäänud tuluga. Kuna hageja ei ole

omapoolseid kohustusi mööbli valmistamisel rikkunud, siis puudub kostjal alus nõuda kahju

hüvitamist saamata jäänud tulu näol. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Airbnb

portaalist tehtud broneeringud korterile on tühistatud. Seega on kostja väited hageja poolt kahju

tekitamise kohta paljasõnalised.

Kostja palus tasaarvestada hageja nõudega kahju hüvitamise nõude 864 eurot, s.o tulevikus

tekkivate kulude hüvitamise nõue seoses puudustega ja kahjuhüvitis 879 eurot Lootsi 3a-134

asuva korteri sisustuse puuduste hüvitamiseks. Maakohtu hinnangul on nimetatud kahju

hüvitamise nõuete aluseks olevad asjaolud tõendamata. Kui hageja töös esinesid puudused,

pidid need ilmnema praeguseks ajaks ning kostja saaks kahju tekkimist tõendada.

Kuna kostja tasaarvestuse avaldus ei ole kehtiv, tekkis kostjal kohustus hageja esitatud arved

tasuda. Hagejal on kostja vastu 4367 euro 84 sendi suurune nõue (2169,20 + 2198,64).

Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada nõutud ulatuses.

Samuti on viivisenõuded põhjendatud, sest kostja on viivitanud hagejale mööbli eest

tasumisega.

Hagi osalise rahuldamise tõttu jaotas maakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Hagejale tuleb hüvitada

riigilõiv 70% ulatuses. Hageja tasus riigilõivu 500 eurot, 70% sellest on 350 eurot. Hageja

esindajakulud 1200 eurot on põhjendatud ning tuleb samuti 70% ulatuses e 840 euro ulatuses

(1200 × 70%) kostjal hüvitada. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

1190 eurot.

Kostja palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 4918 eurot 17 senti. Hageja vaidles

kostja menetluskulude suurusele vastu. Kostja tunnitasu määra 71 eurot pidas maakohus

põhjendatuks, kuid õigusabiteenuste ajakulu 66 tundi ülepaisutatuks. Hageja hinnangul on

kostja lepingulise esindaja sisuliste dokumentide maht kokku 33 lehekülge, mille koostamise

põhjendatud ajakulu on 16,5 tundi. Maakohus nõustus hageja seisukohaga. Põhjendatud on

kostja esindaja ajakulu istungil osalemiseks 4 tunni 27 minuti ulatuses ning muudele

toimingutele 5 tunni ulatuses. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 25 tunni

57 minuti ulatuses, mis on rahalises suuruses 1842 eurot 45 senti (25 t 57 minutit × 71 eurot).

2-18-19643

Hagejal tuleb kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud 552 eurot 74 senti (1842,45 × 30%).

Kuna menetluskulude hüvitamise kohustus on pooltel vastastikune, tuleb menetluskulude

hüvitamise nõuded tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulu 637 eurot 26 senti (1190 - 552,74). Kostjal tuleb menetluskuludelt

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi

jäeti osaliselt rahuldamata ning välja mõistmata viivis perioodi 1. mai 2017 – 31. detsember

2018 eest ning osas, millega mõisteti alates 31. detsembrist 2018 välja viivis nõutust väiksemas

ulatuses. Samuti vaidlustas hageja menetluskulude jaotuse ning nende osas tehtud

tasaarvestuse.

5.1. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada ning

-

mõista kostjalt täiendavalt välja põhivõlg 2428 eurot 28 senti;

-

viivis põhivõlalt perioodi 1. mai 2017 – 31. detsember 2018 eest 908 eurot 63 senti;

-

täiendav viivis kogu võlalt ja kahjuhüvitiselt (7396 eurot 12 senti) 285 eurot 2 senti hagi

esitamisest kuni 18. juunini 2020 otsuse tegemiseni;

-

edasiulatuv viivis põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt (7396 eurot 12 senti) alates 19. juunist

2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

-

menetluskulud maakohtus jätta 100% ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt välja

maakohtus kantud menetluskuluna 1700 eurot;

-

jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

märkida, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub kostja kandma menetluskulud

Advokaadibüroo TRINITO OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229 (SEB) ning

märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.

5.2. Hageja etteheited maakohtule on järgmised.

1) Maakohus on töö hinna määramisel materiaalõigust valesti kohaldanud ning tuvastanud

hinnakokkuleppe, mis ei vasta asjas kogutud tõenditele nende kogumis.

- Maakohus on vääralt järeldanud, et köögimööbli hinna määramisel tuleb võtta aluseks

teise korterisse hageja poolt valmistatud mööbli maksumus, millele lisandub 10%.

Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline: ühelt poolt tuvastas kohus, et poolte vahel

puudus kokkulepe köögimööbli maksumuse kohta, siis aga võttis aluseks tunnistaja Se

ütlused, mille kohaselt hageja pidi valmistama mööbli hinnaga, mis vastas Koidu tänava

korterisse valmistatud mööbli hinnale + 10%.

- Maakohus ei ole selgitanud, miks hinnakokkuleppe tuvastamisel on aluseks võetud Se

ütlused ning miks maakohus eelistas neid R ütlustele, kes eitas hinnakokkuleppe

olemasolu. R ütluste kohaselt ütles ta kostjale, et vaidlusalune mööbel tuleb Koidu

tänava korteri mööbli hinnast kallim, kuid ei osanud öelda, kui palju kallim. Kuna

tunnistajate ütlused olid vastuolulised, tulnuks võtta arvesse muid asjaolusid ja

tõendeid, sh kostja käitumist kohtumenetluses ning enne seda.

2-18-19643

- Kostja asus tuginema hinnakokkuleppele köögimööbli osas alles kohtumenetluses.

Poolte kohtueelses suhtluses pole kostja teinud mistahes viidet hinnakokkuleppe

olemasolule. Kostja on küsinud kolmandalt isikult hinnapakkumise, et teada saada

mööbli väärtust (14.07.2017 e-kiri hagejale, millele kostja lisas hinnapakkumise firmalt

Olke DK OÜ). See viitab sellele, et ka kostja hinnangul puudus poolte vahel

hinnakokkulepe ning mööbli väärtus tuli seetõttu välja selgitada. Kostja küsitud

hinnapakkumise kohaselt on köögimööbli hind suurem (3253 eurot 20 senti) kui

menetluses hiljem väidetud Koidu tänava mööbel + 10%, mille maakohus võttis nõude

lahendamisel aluseks. Ei ole eluliselt usutav, et kostjale meenus köögimööblit puudutav

selge hinnakokkulepe alles kaks aastat hiljem kohtumenetluse käigus, mitte siis, kui

pooled selle üle kohtuväliselt vaidlesid.

- Kuna Koidu tänava köögimööbel erineb vaidlusalusest mööblist koosseisu, materjali

ja töömahu poolest, ei ole arusaadav, miks peaks see olema aluseks vaidlusaluse mööbli

hinnale.

- Hageja nõutav tasu köögimööbli eest ei ületa selle turuväärtust ja maakohtu poolt

aluseks võetud Koidu tänava mööbli hind + 10% moodustab hageja valmistatud mööbli

tegelikust väärtusest vähem kui poole. Tasukokkuleppe puudumisel tuleb maksta

tavaline tasu (VÕS § 637 lg 1 ning § 28 lg-d 1 ja 2).

- Kokkuleppe puudumisel oleks maakohus pidanud materiaalõiguse normide õigeks

kohaldamiseks tegema kindlaks hageja valmistatud köögimööbli turuväärtuse. Kostja

kohustus tasuda köögimööbli eest hinnakokkuleppe puudumisel ei sõltu kostja ootustest

ja poolte varasemate ühiste projektide maksumusest, vaid sellest, milline on hageja

teostatud töö turuväärtus.

- Hageja tõi menetluses esile köögimööbli omadused, sh materjali (vt hageja 03.06.2019

seisukoha p 1.1.2) ning esitas tõendina teiste mööblitootjate võrreldavad

hinnapakkumised ajast, mil hinnavaidlus kostjaga tekkis (2017. aastast). Arvestades

viidatud võrreldavaid hinnapakkumisi ja seda, et need ületavad hageja poolt kostjalt

köögimööbli eest nõutavat hinda, tulnuks maakohtul tuvastada köögimööbli väärtuseks

hageja nõutud 4597,48 eurot ja mõista kostjalt see välja.

- Isegi kui võtta aluseks maakohtu otsuses määratud Koidu tänava köögimööbli hind (vt

maakohtu otsuse p-d 22 ja 23 ning seal toodud viited), on maakohus eksinud summa

arvestamisel, unustades hinnale lisada käibemaksu. Koidu tänava köögimööbli

maksumus oli küll 1972 eurot, kuid see oli käibemaksuta hind.

2) Maakohus jättis välja mõistmata viivise 908 eurot 63 senti perioodi 1. mai 2017 – 31.

detsember 2018 eest, mille hageja esitas täiendatud hagiavalduses 14. jaanuaril 2019.

Maakohus nõustus hagejaga selles, et töövõtulepingu järgne tasunõue muutus

sissenõutavaks alates 21. aprillist 2017, mistõttu saab alates sellest kuupäevast nõuda

ka viivist. Hageja on otsustanud viivist nõuda alates 1. maist 2017, mis on kostja jaoks

veidi soodsam. Kuna hageja taotleb hagi rahuldamist tervikuna, taotleb ta ka viivise

välja mõistmist töölepingu järgse võla osas perioodil 01.05.2017–31.12.2018

täissummas, st 908 euro 63 sendi ulatuses. Kui ringkonnakohus peab samuti hagi

töövõtulepingu järgse võla osas põhjendatuks vaid osaliselt, palub hageja mõista välja

viivise perioodil 01.05.2017–31.12.2018 ringkonnakohtu poolt tuvastatava põhivõla

suuruse alusel.

3) Kuna hageja taotleb apellatsioonkaebuses hagi tervikuna rahuldamist, siis palub ta ka

edasiulatuva viivise välja mõista kogu nõutud põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt, s.o 7396

eurolt 12 sendilt. Hagi tervikuna rahuldamise korral tuleks kostjalt välja mõista viivis

2-18-19643

hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni 868 eurot 13 senti, e viivise suurus on 285 eurot

2 senti.

4) Edasiulatuv viivis, mille ringkonnakohus peaks hagi tervikuna rahuldamise korral

täiendavalt välja mõistma, on 194 eurot 26 senti.

5) Hageja ei vaidlusta maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist, vaid menetluskulude

jaotust. Kuna hagi tuleks tervikuna rahuldada, tuleks menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas ning kostja lepingulise

esindaja menetluskulude kindlaksmääramise osas.

6.1. Kostja palub saata asja vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks või

alternatiivselt teha uue otsuse, millega:

-

jätta hagi tervikuna rahuldamata;

-

mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja maakohtus kantud menetluskulud 4365

eurot 43 senti;

-

kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni;

alternatiivselt:

-

juhul, kui kohus jätab 33% ulatuses kostja menetluskulud maakohtus hageja kanda,

palub kostja mõista hagejalt täiendavalt välja kostja menetluskulud 1070 eurot 26 senti

või

alternatiivselt:

-

juhul, kui kohus jätab 30% ulatuses kostja menetluskulud maakohtus hageja kanda,

palub kostja mõista hagejalt täiendavalt välja kostja menetluskulud 992 eurot 71 senti.

Kostja palus kuulata tunnistajatena üle S ja U.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6.2. Kostja etteheited maakohtule on järgmised:

1) Maakohus on vääralt järeldanud esitatud tõenditest, et pooled ei olnud tellimuse

tähtaega kokku leppinud. Tunnistaja S ütlustega on tõendatud, et tellimuse täitmise

tähtaeg oli 1. märts 2017.

2) Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja andis mööbli kostjale üle hiljemalt 21. aprillil

2017. Viimane mööbliosa anti kostjale üle 25. aprillil 2017.

3) Maakohus on teinud valed järeldused transpordi ning paigalduse kokkulepete osas. Töö

hind sisaldas transporti ja paigaldust. See kokkulepe on S ütlustega, samuti poolte

vaheliste varasemate kokkulepetega tõendatud.

4) Nõustuda ei saa maakohtu järeldustega köögimööbli hinna kohta. Koidu tänava mööbli

hind sisaldas transporti ja paigaldust, mööbli hind oli 1732 eurot, paigalduse hind 240

eurot. Valed on maakohtu järeldused muu mööbli hinna kohta. Kostja on kogu mööbli

maksumuse vaidlustanud, hindu ei lepitud kokku ühegi mööblieseme kohta. Kuna hindu

ei olnud kokku lepitud, esitas kostja tõendina Kaubandus Halduse OÜ pakkumise,

milles kajastuvad sarnaste garderoobide hinnad. Magamistoa garderoobi hind oleks

2-18-19643

selle pakkumise kohaselt 670 eurot ning esiku garderoobi hind 290 eurot, millele

lisandub käibemaks. Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja ei ole hageja muu

mööbli hinda 2198 eurot 64 senti vaidlustanud.

5) Maakohtu hinnangul ei teavitanud kostja hagejat mööbli puudustest mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama. Kostja sellega ei nõustu. Kostja teavitas hagejat puudustest ning kirjeldas neid

17. mail 2017, seega vähem kui ühekuulise viivitusega. Tunnistaja S ütlustega on

tõendatud, et hageja ei andnud mööbliga kaasa paigaldusjooniseid. Kostja esitas mööbli

puuduste kohta M koostatud hinnangu (16.12.2019 esitatud menetlusdokumendi lisa 3),

mis kinnitab puuduste olemasolu mööblil.

6) Õige ei ole maakohtu seisukoht hinna alandamise kohaldamata jätmise kohta. Seadus ei

sätesta tähtaega, mille jooksul hinna alandamise avaldus tuleb esitada. Maakohus leidis

mõistlikkuse põhimõttele tuginedes, et kostja taotles hinna alandamist liiga hilja. See

seisukoht ei ole õige, pooled pidasid enne hageja kohtusse pöördumist pikalt

läbirääkimisi, et vaidlusele kohtuväline lahendus leida. Seetõttu puudus kostjal vajadus

esitada hinna alandamise taotlus varem. Kostja leidis juba 17. mail 2017 saadetud e-

kirjas hagejale, et vaidlusaluse mööbli hind on maksimaalselt 3800 eurot, millele

lisandub käibemaks, ning ütles, et on nõus tasuma 3700 eurot, kui vead kõrvaldatakse.

Seega ei saanud hinna alandamine olla hageja jaoks ootamatu ning hageja ei saanud

eeldada, et kostja seda õiguskaitsevahendit ei kasuta.

7) Maakohus on ekslikult leidnud, et poolte vahel ei olnud kokkulepet leppetrahvi kohta.

Leppetrahvi kokkulepe on tõendatud tunnistaja S ütlustega (12. mai 2020. a istungi

protokoll). Maakohus jättis need tunnistaja ütlused tähelepanuta ning ei ole seda

põhjendanud. Maakohus leidis ka, et kuna tõendamata on kostja väide, et ta on esitanud

leppetrahvi nõude enne 4. juulit 2019, siis ta on kaotanud õiguse seda kohtumenetluses

nõuda. Kostja soovis esitada S-le maakohtus küsimuse selle kohta, kas S nõudis tööde

teostamise ajal hagejalt leppetrahvi. Maakohus ei võimaldanud kostja esindajal S-lt seda

küsimust küsida. Maakohtu protokoll seda taotlust ei kajasta, kuigi kostja esindaja palus

selle taotluse protokolli kanda. Maakohus jättis kostja lepingulise esindaja 18. mail 2020

esitatud taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Sellega rikkus maakohus

oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei võimaldanud kostjal leppetrahvi nõudmist

tunnistaja ütlustega tõendada.

8) Maakohus tegi valed järeldused kostja taotluse kohta hüvitada talle saamata jäänud tulu

ning tulevikus tekkivad kulud. Maakohus jättis kostja taotlused rahuldamata. Kostja

jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde, et ka need kulud tuli talle hüvitada. Kostja

palus hüvitada köögimööbli puuduste kõrvaldamise kulu 864 eurot, mis põhineb

Kaubandus Halduse OÜ koostatud köögimööbli defektide loetelul ja hinnangul

puudustele (04.07.2019 esitatud menetlusdokumendi lisa 3). Samuti palus kostja

tasaarvestuse avalduses võtta arvesse 879 eurot, mis on seotud Lootsi 3a-134 asuvasse

korterisse mööbli tellimisega. Sellesse korterisse tellitud mööbel oli samuti puudustega,

mille kõrvaldamise kulu on OÜ Sealteck pakkumise kohaselt 879 eurot (täpsemad

selgitused 03.06.2019 esitatud menetlusdokumendi lisas 10).

9) Maakohus oleks hageja kahjuhüvitise 600 eurot väljamõistmisel pidanud arvestama ka

seda, et rahuldas hageja põhinõude ainult osaliselt. Samas ulatuses oleks tulnud

vähendada ka kahjuhüvitist. Kuna põhivõlg rahuldati 64% ulatuses, siis samas ulatuses

oleks tulnud mõista välja ka kahjuhüvitis. Maakohus on jätnud sellega VÕS § 140 lg-s

1 sätestatu kohaldamata. Maakohus ei ole kahjuhüvitise väljamõistmisel ning selles

sisalduvate menetluskulude hindamisel (hageja esindaja nõudekiri kostjale) lähtunud

2-18-19643

samadest

põhimõtetest

nagu

on

lähtutud

kohtumenetluses

menetluskulude

kindlaksmääramisel (maakohtu otsuse p-s 77 toodud põhjendused). Maakohus jättis

kahjuhüvitise kindlaksmääramisel kostja vastuväited tähelepanuta.

10) Maakohus ei andnud kostjale tähtaega hageja uute, istungil esitatud vastuväidete kohta

seisukoha esitamiseks. Maakohus jättis rahuldamata kostja esindaja taotluse protokolli

parandamiseks ning ei võimaldanud kostja esindajal esitada tunnistajale küsimusi

põhjendusel, et küsimused väljusid asja piiridest. Maakohus selgitas, et tunnistajaid ei

kutsutud kohtusse ütlusi andma nende asjaolude tõendamiseks, mida esindaja soovis

küsimustele antud vastustega tõendada. Kuigi hageja esitas istungil uued väited, ei

olnud kostjal võimalik nende väidete ümberlükkamiseks tunnistajale küsimusi esitada.

Seetõttu jäid kostja vastuväited osaliselt tõendamata.

11) Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle U. Maakohus ei

ole seda taotlust lahendanud. Tunnistaja U ülekuulamine oli asja lahendamise

seisukohalt oluline ning vajalik kostja väidete tõendamiseks.

12) Maakohus eksis menetluskulude jaotusprotsendi osas. Menetluskulud oleks tulnud jätta

67% ulatuses kostja kanda, kuna maakohus rahuldas hagi 67% ulatuses. Seega oleks

hageja pidanud hüvitama kostja menetluskulud 33% ulatuses. Maakohus ei ole ka

sisuliselt põhjendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendamist, vaid lähtus kulu

kindlaksmääramisel üksnes esitatud menetlusdokumentide lehekülgede arvust.

13) Menetluskulude väljamõistmise osas esitas kostja alternatiivsed taotlused:

-

kui hagi jäetakse täies ulatuses rahuldamata, taotleb kostja lisaks maakohtus

väljamõistetud 554 eurole 4 sendile täiendavalt 4365 euro 43 sendi väljamõistmist

hagejalt;

-

kui menetluskulud jäetakse 33% ulatuses hageja kanda, palub kostja mõista hagejalt

täiendavalt välja 1070 eurot 26 senti;

-

kui kohus jääb seisukohale, et kostja menetluskulud jäävad 30% ulatuses hageja kanda,

palub kostja mõista hagejalt täiendavalt välja 992 eurot 71 senti.

Kostja palub mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulusid väljamõistva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Vastused apellatsioonkaebustele

7. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

8. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Hageja palus jätta kostja tunnistajataotlused rahuldamata. Kuid juhul, kui ringkonnakohus

rahuldab taotluse U ülekuulamiseks, palub hageja tunnistajana üle kuulata K. K saab lükata

ümber väited, mida püütakse tõendada U ütlustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis välja

mõistmata põhivõla 2428 eurot 28 senti ja sellele vastava viivise ning viivise perioodi

01.05.2017–31.12.2018 eest. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi

2-18-19643

nimetatud osas. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, kostja apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

10. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle

pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

10.1. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 2017.a jaanuaris ja veebruaris suuline töövõtuleping,

mille kohaselt pidi hageja valmistama kostjale eritellimusel köögimööbli, esiku garderoobi,

garderoobi ja televiisorialuse.

10.2. Hageja valmistas kostja tellitud mööbli, andis selle järkjärgult oma töökojas kostjale üle,

kes lasi mööbli Lootsi tn 3a, Tallinn asuvasse korterisse paigaldada. Suurem osa tellimusest anti

üle 21. aprillil 2017. Hageja esitas kostjale 27. aprillil 2017 tööde kohta 4 arvet kokku 6796

euro 12 sendi eest. Kostja arveid tasunud ei ole.

10.3. Kostja teatas hagejale 17. mai 2017.a e-kirjas, et töö on puudustega: garderoobi uksed on

laigulised (värv ebaühtlane), garderoobi ustel osaliselt kandid lahti, garderoob on soklita

(võimatu reguleerida uksi sirgelt ette), köögis osaliselt kandid lahti, prügisahtel, tasapinna

nurgal tükid väljas ning korteris nr 134 on ukse spoonid lahti. 16. novembril 2018 saatis kostja

hagejale e-kirja, milles täpsustas varem nimetatud puudusi ning andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks 12. detsembri 2018. Kostja esitas kohtumenetluses 4. juulil 2019, 18. oktoobril

2019 ja 16. detsembril 2019 tasaarvestusavalduse ning 16. detsembril 2019 hinna alandamise

avalduse.

11. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas töövõtulepingus lepiti kokku tööde

maksumus, transport ja paigaldus, teostamise tähtaeg ja leppetrahv selle tähtaja ületamise eest,

kas töö on teostatud nõuetekohaselt, kas kostja on töö vastu võtnud või tal oli õigus töö

vastuvõtmisest keelduda, ning kas hageja kahjunõue õigusabikulu osas on põhjendatud.

12. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et töö hinna osas oli kokkulepe, et köögi hind

pidi olema 10% kallim varasemalt tellitud köögist. Maakohus tugines tunnistaja S ütlustele.

Tunnistaja S ütluste kohaselt garderoobi hinda kokku ei lepitud, kuid köögi hind pidi olema

10% kallim varasemalt tellitud köögist ning pidi sisaldama paigaldust ja transporti (II köide lk

11 pöördel ja lk 12).

12.1. Kohus nõustub hagejaga, et võttes hinnakokkuleppe tuvastamise aluseks tunnistaja S

ütlused, on jäänud maakohtul selgitamata, miks eelistab kohus neid tunnistaja R omadele, kes

eitas mööbli osas hinnakokkuleppe, sealhulgas eelmise töö maksumusega seotud kokkuleppe

olemasolu. Tunnistaja R andis ütlusi, et ta märkis kostjale, et tellitav mööbel tuleb Koidu tn

omast kallim, kuid ei osanud kostjale kohapeal öelda, kui palju.

12.2. Poolte tahte hindamisel tuleb arvestada, et kostja hakkas köögimööbli hinnakokkuleppele

tuginema alles kohtumenetluses. Poolte kohtueelses sõnumivahetuses (hageja 03.06.2019

seisukoha lisad 14–19 ja hageja 23.10.2019 seisukoha lisa 27) puudub mistahes kostja viide

sellise hinnakokkuleppe olemasolule. Võib eeldada, et kui poolte vahel oleks olnud kostja

kirjeldatud kokkulepe, oleks kostja esimeses kirjas hagejale välja toonud selle, et esitatud arved

ei vasta kokkulepitule.

12.3. Seejuures saab arvestada, et kostja tõi eelmise töö maksumusega seotud hinnakokkuleppe

esile kohtumenetluses alles mitu kuud pärast esimese vastuse esitamist. Kostja esitas vastuse

märtsis 2019, kuid avaldas väidetava hinnakokkuleppega seotud asjaolud juulis 2019.

12.4. Kostja väidetud hinnakokkuleppe oleks kõiki asjaolusid arvestades majanduslikult

põhjendamatu ja harvaesinev. Kohus nõustub hagejaga, et kuna Koidu tn köögimööbel erineb

vaidlusalusest mööblist koosseisu, materjali ja töömahu osas, ei ole arusaadav, miks peaks see

olema aluseks vaidlusaluse mööbli hinnale. Tõendamiskoormus, et Koidu tn korterisse

2-18-19643

valmistatav mööbel oli parameetritelt võrreldav Lootsi korterisse tellitud mööbliga, lasus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kostjal.

12.5. Seevastu on tavapärasem, et käibes ei lepita kokku valmistatava töö hinda ning töö

hinnaks on sel juhul tavapäraselt makstav tasu. See on põhjendatud eriti juhul, kui töö hinda

mõjutavad asjaolud, näiteks materjali kogus ja töö maht, selguvad täpsemalt alles töö tegemisel.

Et praegusel juhul ei ole esile toodud, et tellija oleks esitanud väga täpsed tööjoonised, võiski

olla tegemist olukorraga, kus materjali kogus ja töö maht selguvad täpsemalt alles töö

tegemisel.

12.6. Hinnates kogumis tõendeid – S ja R ütlusi – ja poolte käitumist pärast tööde üleandmist

ning kohtumenetluse ajal, on põhjendatud järeldada, et pooled ei sõlminud täpset kokkulepet

tööde maksumuse osas.

13. Et pooled ei sõlminud täpset kokkulepet tööde maksumuse osas, tuleb lähtuda VÕS § 637

lg-st 1. Sellest sättest tuleneb, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku

lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik

tasu. Kolleegiumi hinnangul on hageja tõendanud, et tema nõutav tasu on sarnase töö puhul

tavaline tasu.

13.1. Köögimööbli osas esitas hageja tõenditena Knolle Köögid OÜ 5. augusti 2017. a

(hagiavalduse lisa 6) ja Ergofur OÜ 10. mai 2017. a (hagiavalduse lisa 9) hinnapakkumised.

Knolle Köögid OÜ-le pakkumise saamiseks saadetud e-kiri koos lisadega on hageja 3. juuni

2019 seisukoha lisaks 20 (sh 20a ja 20b). Pakkumise kohaselt on köögimööbli maksumus 4978

eurot 11 senti. Hagi järgi on köögi maksumuseks 4597 eurot 48 senti (sisaldab käibemaksu).

13.2. Kostja tõi esile, et Ergofur OÜ pakkumine sisaldab muu hulgas transporti ja paigaldust

ning mööbli enda hind on 4160 eurot, mitte 4735 eurot (vt hagiavalduse lisa nr 9). Kohus

märgib, et Ergofur OÜ pakkumise hind on esitatud ilma paigalduseta (dtl 23). Ergofur OÜ

pakkumine on küll ligi 13% kallim, kuid vahe ei ole nii suur, et tõendeid kogumis hinnates

saaks sel alusel pidada hageja arveid ülepaisutatuks.

13.3. Garderoobide osas on nii Knolle Köögid OÜ kui Ergofur OÜ hinnapakkumised kallimad

kui hageja esitatud arved. Ergofur OÜ 10. mai 2017. a pakkumine oli 2571 eurot, Liuglev Uks

OÜ 2. augusti 2017 pakkumus oli 885 eurot 30 senti ja Soodnegarderoob OÜ 27. juuli 2017. a

pakkumine oli 2472 eurot. TV-aluse osas (hageja hind 330 eurot) tegi ainsa pakkumise Ergofur

OÜ, kelle 10. mai 2017. a pakkumine oli 583 eurot.

13.4. Kostja esitas Kaubandus Halduse OÜ pakkumise nr 190046 (18.10.2019.a kostja

menetlusdokumendi lisa nr 1). Selle järgi on analoogse magamistoa garderoobikapi (melamiin

karkassil kapp, värvitud MDF uksed) hind 670 eurot, millele lisandub käibemaks ning

analoogse esiku garderoobi sisu (melamiin karkassil, metallist riidepuu toru, uksega kapp) hind

on 290 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub hageja märkusega, et viidatud

pakkumus on üldisem ja sellest ei ole võimalik välja lugeda, kuidas hind kujunes.

13.5. Kohus tuvastab, et hageja esitatud arved vastasid tehtud tööde eest keskmiselt esitatavale

tasule VÕS § 637 lg 1 mõttes.

14. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostja on tööd vastu võtnud. Kostja väitel võis ta keelduda

tööde vastu võtmisest või alternatiivselt esitada tasumise vastuväite VÕS § 111 lg 1 järgi

seetõttu, et tehtud töö oli puudustega. Et hageja väitel kaotas kostja õiguse puudustele tugineda

VÕS § 644 lg 3 järgi, tuleb esmalt hinnata, kas kostja on puudustest teavitanud mõistliku aja

jooksul.

15. Maakohus on otsuse p-des 27-30 asunud seisukohale, et kostja ei teavitanud hagejat töös

esinevatest puudustest mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 1 tähenduses ega kirjeldanud neid

2-18-19643

vastavalt VÕS § 644 lg 2 nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohtu

põhjendusi saab mõista selliselt, et esmaseks etteheiteks kostjale on 17. mai 2017. a e-kirjas

esitatud puuduste teatamisega hilinemine. Maakohus ei ole eeldanud, et kuna 16. augusti 2018.

a e-kirjas on detailselt kirjeldatud puudusi, siis varasema puudustest teavitamise puhul ei

sisaldunud piisavalt täpset kirjeldust (VÕS § 644 lg 2 mõttes).

16. Vastuseks apellatsioonimenetluses esitatud väidetele puudustest teavitamise tähtaegsuse

kohta märgib kolleegium järgmist.

16.1. Kostja avaldas esmakordselt, et töös esineb puudusi, 17. mai 2017. a e-kirjas. Kostja tõi

selles kirjas välja järgmised puudused:

-

garderoobi uksed laigulised (värv ebaühtlane);

-

garderoobi ustel osaliselt kandid lahti;

-

garderoob on ilma soklita (võimatu reguleerida uksi sirgelt ette);

-

kardinapuud olid kõverad;

-

köögis osaliselt kandid lahti, prügisahtel, tasapinna nurgal tükid väljas;

-

korteris 134 ukse spoonid on lahti.

16.2. Kostja täpsustas puudusi 16.11.2018 kirjas järgmiselt.

Köök:

- töö tasapinnast on tükid väljas (vt foto 1 ja foto 2);

- valamukapi ust avades alumine osa takerdub (vt foto 3). Valamukapi uks logiseb ja ei

sulgu korralikult (vt foto 4);

- nõudepesumasina kapiukse ja raami vahe on liiga suur (vt foto 5);

- köögimööblil on kant lahti (vt foto 6 ja foto 7);

- köögikapi uksehing on lahti tulnud ning seda pole võimalik uuesti kinnitada (vt foto8).

Köögikapi uksehinge puuduse tõttu on uks viltu (vt foto 9);

- valamukapi ukse nurk laguneb (vt foto 10).

Valgete ustega garderoob:

- garderoobil puudub sokkel, uste reguleerimine ei ole võimalik (vt foto 11);

- garderoobi valged uksed kumavad läbi, värv on ebaühtlane;

- garderoobi ustel on osaliselt kandid lahti (vt fotod 12–14).

Vannituba:

-

vannitoa valamukapi uksel on tume laik ning väiksed augud (vt foto 15).

16.3. VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 järgi on tellijal küll õigus töövõtjale teavitatud ja kirjeldatud

puudust ebaolulisel määral täpsustada, kuid VÕS § 644 lg 3 järgi ei saa tellija pärast mõistliku

tähtaja möödumist tuua välja täiesti uut puudust. Kohus leiab, et 16. novembri 2018. a kirjas

esitatud puudused on osaliselt täiesti uued puudused, mida tellijal VÕS § 644 lg 3 järgi õigust

välja tuua ei olnud. Uued puudused on jaotised „köök“ 2, 3, 5, 6 ja „Vannituba“. Nendele

puudustele kostja VÕS § 644 lg 1 järgi tugineda ei saa ning neid kohus menetluses ei hinda.

16.4. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja teavitas 17. mai 2017. a e-kirjas märgitud puudustest

hagejat mõistliku aja jooksul.

2-18-19643

16.5. Mõistlikku aega puudustest teavitamiseks tuleb lugeda alates detailide üleandmisest

kostjale. Garderoobi ja köögi tasapinna sai kostja kätte märtsis ning ülejäänud tooted hiljemalt

21. aprillil 2017. Nõustuda ei saa kostja selgitusega, et tähtaeg hakkas kulgema alates kõikide

detailide kokkupanekust. 17. mai 2017. a e-kirjas märgitud puudused on kõik sellised, mida oli

võimalik märgata juba enne detailide kokkupanekut. Kui puuduseks on see, et detailid on

laigulised või kandid on lahti, on seda võimalik avastada kohesel avastada.

16.6. Seejuures ei ole kohtu arvates määrav, kas pooled leppisid kokku, et mööbli paigaldab

kostja või hageja. Kui puuduse olemus on selline, et seda sai avastada enne kokkupanekut ja

paigaldust, oleks tellija pidanud töö üle vaatama ja puudusest teatama kohe.

16.7. Seonduvalt puudusega, et korteris nr 134 ukse spoonid on lahti, tuleb märkida, et selle töö

tegi hageja oluliselt varem ja seetõttu oli puudustest teavitamise aeg 17. maiks 2017 ilmselgelt

möödunud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et arve siseukse paigaldamise eest korterisse

nr 134 esitas hageja 5. novembril 2016. Kostja ei osanud öelda ukse paigaldamise täpset aega ,

kuid võib eeldada, et uks paigaldati enne arve esitamist.

16.8. Kostja on 17. mai 2017. a e-kirjas märgitud puudusi kirjeldanud täpsemalt 6. juuni 2019.

a menetlusdokumendis ja selle lisas 13 (fotod puudustest). Fotode vaatlus kinnitab seda, et

puudusi oli võimalik avastada detailide ülevaatamisel ja seda ka enne detailide kokkupanekut.

16.9. Mõistliku aja hindamisel arvestab kohus asjaolu, et kostja ei tegutsenud töövõtulepingus

tarbijana, vaid ta on ettevõtja, kelle üks tegevusala on korterite sisustamine ja lühiajaline

väljaüürimine. Selliselt ettevõtjalt mõistlikult oodatav hoolsus on suurem, sest tal on suurem

vilumus korterite sisustamisel ja sisustuse funktsionaalsuse hindamisel.

16.10. Kohus leiab, et kostja ei ole puudustest teatanud mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 1

tähenduses ja seetõttu ei saa ta VÕS § 644 lg 3 järgi puudustele tugineda.

17. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Tasaarvestuse avaldus põhineb kostja

leppetrahvinõudel hageja vastu tellimuse täitmisega viivitamise eest. Poolte kokkuleppe

kohaselt kohustus hageja tasuma leppetrahvi 100 eurot iga tellimuse täitmisega viivitatud päeva

eest. Kostja nõuab leppetrahvi ajavahemiku 18. märts 2017 – 24. aprill 2017 eest 3800 eurot.

Tasaarvestuse teiseks aluseks on ka see, et kostjal tekkis hageja poolt tellimuse täitmisega

viivitamise tõttu kahju saamata jäänud üüritulu näol. Mõlema aluse eeldus on, et pooled on

sõlminud kokkuleppe tööde valmimise tähtaja kohta ja et hageja on kokkulepet rikkunud.

17.1. Kohus loeb tõendatuks, et pooled ei leppinud kokku tööde teostamise tähtajas. Pooled on

tähtaja kohta esitanud tõendina tunnistajate Ri ja Se ütlused ning lepingu täitmisele järgneva

kirjavahetuse.

17.2. Maakohtu istungil 12. mail 2020 andis hageja tunnistaja R ütlusi: „Tähtaega paika ei

pandud, kuna korter oli remondis. 17. märtsil 2017 tähtaega kokku ei lepitud. X-l jooksid asjad

nii ja naa, kui tegi remonti, siis ütles, et nüüd on vaja, sai kiiruga tehtud.“

17.3. Tunnistaja S kohtuistungil antud ütluste kohaselt lepiti tööde valmimise tähtajaks kokku

1. märts 2017, mida hiljem pikendati kahe nädala võrra (II köide lk 11 pöördel). Tunnistaja

avaldas samas: „…käisin koha peal vaatamas, mis seisus mööbel on, kui seal oli midagi võtta,

siis võtsin kaasa. Mainisin seda mitmel korral, et tööde tähtaeg on ületatud.“ (vt 12.05.2020.a

istungi protokolli lk 7, esimese lõigu viimased 3 rida).

17.4. Lepingu täitmisele järgnevast kirjavahetusest nähtub, et esimest korda märkis kostja

tähtaega 2. mai 2017. a e-kirjas: „1,5 kuud läks tähtaeg üle“. Hiljem, 17. mai 2017, 19. mai

2017 ja 7. juuli 2017 e-kirjades kostja enam tähtaja ületamist ei maininud ega avaldanud, et

soovib leppetrahvi või nõuab tähtaja ületamisega tekkinud kahju hüvitamist. Leppetrahv

kajastub alles 4. juuli 2019. a menetlusdokumendis kohtumenetluses. Kohtu arvates ei saa

2-18-19643

poolte kirjavahetusest üheselt järeldada, et lepiti kokku tööde teostamise tähtajas, sest ühestki

hageja avaldusest tähtaeg ei nähtu. Poolte käitumine pärast tööde üleandmist viitab pigem

sellele, et tähtaega kokku ei lepitud. Tunnistaja ütlused on vastuolulised ning tõendeid kogumis

hinnates saab asuda seisukohale, et pooltel ei olnud kokkulepet tööde tegemise tähtaja kohta.

17.5. Tööde teostamise tähtaja lahtiseks jätmine ei ole kohtu hinnangul käibes ebatavaline või

majanduslikult põhjendamatu. Kui pooled tööde tegemise tähtaega kokku ei lepi, tuleb eeldada,

et tööd tehakse mõistliku aja jooksul asjaolusid arvestades. Praegusel juhul saab mõistliku aja

sisustamisel arvestada asjaolu, et sisustatav korter oli remondis, mistõttu võib eeldada, et

mööbliga ei olnud väga kiire. Asjaolusid arvestades ei saa öelda, et hageja oleks ületanud

mõistliku tähtaja tööde tegemiseks .

17.6. Et poolte vahel ei olnud olnud kokkulepet tööde tegemise tähtajas, ei ole täidetud kostja

tasaarvestuse vastuväite oluline eeldus ning vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei hinda

leppetrahvi ja saamata jäänud üüritulu nõuete teisi eeldusi.

18. Kostja esitas hinna alandamise vastuväite ja tulevikus tekkivate kulude tasaarvestuse

vastuväite seoses asjaoluga, et üleantud tööd olid väidetavalt puudustega ning puudus esines ka

korteris nr 134 paigaldatud siseuksel. Eelnevalt leidis kohus, et kostja kaotas VÕS § 644 lg 3

järgi õiguse puudustele tugineda, seega ei ole täidetud hinna alandamise oluline eeldus VÕS §

112 lg 1 järgi ning ka tulevikus tekkivate kulude tasaarvestuse vastuväide ei ole seetõttu edukas.

19. Maakohus mõistis kostjalt välja kohtueelse õigusabikulu hüvitise 600 eurot.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kostja

apellatsioonkaebusele märgib kohus, et kostja arutluskäik, et kohus oleks justkui teinud

järelduse, et kahe lehekülje teksti koostamiseks kulub alati 1 tund, on kunstlik. On selge, et

erineva sisuga dokumentide koostamisele kulub erinev aeg.

19.1. Kahju hüvitamise nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule Advokaadibüroo Heringson

GLO OÜ arve nr 2180908 summas 600 eurot (ilma käibemaksuta) (hagiavalduse lisa nr 5).

Arve kohaselt on tegemist kokkuleppetasuga ning sellelt ei nähtu töö reaalne ajakulu ega

tunnihind. See aga ei takista kohtu hinnangul kohtueelse õigusabikulu põhjendatuse hindamist.

Hageja on esile toonud, et advokaat esitas kostjale kohtueelselt nõudekirja. See toiming eeldab

kaasuse analüüsimist ja nõudekirja koostamist ning selle mõistlikku ajakulu on võimalik

hinnata.

19.2. Kohtu arvates ei ole ebaloogiline, et advokaat esitas kokkuleppetasu arve 2. oktoobril

2018 ning tööarvestuse kohaselt on teinud töid ka perioodil 23. oktoober – 22. november 2018.

Kokkuleppetasu puhul on selline toimimine mõistetav ning kokkuleppetasu sõlmitaksegi

olukorras, kus kõik vajalikud toimingud on veel ebaselged.

20. Maakohus mõistis kostjalt välja viivise 583 eurot 11 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 4967 eurot 84 senti alates 19. juunist 2020

kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja

täiendava viivise põhivõlalt.

20.1. Põhjendatud on hageja etteheide, et maakohus on rikkunud TsMS § 438 lg-t 1, mille

kohaselt tuleb otsus teha kõigi esitatud nõuete kohta. Maakohus on lahendanud hageja

viivisenõuded perioodi eest (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja põhjendava osa p-d 59–61)

31.12.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.06.2020, ja sealt edasi. Lahendamata on jäänud

hageja viivisenõue perioodi 01.05.2017–31.12.2018 eest.

20.2. Seadusjärgne viivis põhivõlalt 6796 eurot 12 senti perioodi 01.05.2017–19.04.2021 eest

on 2158 eurot 37 senti ning seadusjärgne viivis kahjuhüvitiselt 600 eurot perioodi 31.12.2008–

2-18-19643

19.04.2021 eest on 599 eurot 42 senti (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kokku on sissenõutavaks

muutunud viivis 2158,37 + 599,42 = 2757 eurot 79 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt,

siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 2-

16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Villem Lapimaa

Parandatud 03.06.2021 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2021. a otsuse resolutsiooni p-s 4.2 ja

põhjenduste p-s 20.2 arvutuslik ebatäpsus.

2. Otsuse põhjenduste p 20.2 õige sõnastus on: „Seadusjärgne viivis põhivõlalt 6796 eurot

12 senti perioodi 01.05.2017–19.04.2021 eest on 2158 eurot 37 senti ning seadusjärgne

viivis kahjuhüvitiselt 600 eurot perioodi 31.12.2018–19.04.2021 eest on 110 eurot 47 senti

(vt www.viivisekalkulaator.ee). Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 2158,37 +

110,47 = 2268 eurot 84 senti.“

3. Otsuse resolutsiooni p 4.2 õige sõnastus on: „Välja mõista Novus Grupp OÜ-lt Home

Furniture OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlg 6796 eurot 12 senti, kahjuhüvitis 600

eurot ja viivis 2268 eurot 84 senti.“