4-10-1659/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuli 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1659 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi

F.P kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 20.05.2010.a otsusele väärteoasjas 2302,10,004215 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja

F.P (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 1; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas:

Jätta F.P kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 20.05.2010.a otsus väärteoasjas nr 2302,10,004215 F.P karistamises LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni muutmata.

Põhja Prefektuuri 20.05.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2302,10,004215 määratud rahatrahv

2100 (kaks tuhat ükssada) krooni tasumiseks osade kaupa 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest, s.o 700 (seitsesada) krooni igakuiselt kuu 08. (kaheksandaks) kuupäevaks.

Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks

tegemise päevast Põhja Prefektuuri 20.05.2010.a otsuses väärteoasjas nr 2302,10,004215

näidatud arvele (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis), märkides viitenumbri 10220105131657. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 4-10-1659

2

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

20.05.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2302,10,004215 karistati F.P LS § 74

22 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses,

s.o 2100 krooni ning KarS § 66 lg 2 alusel määrati rahatrahvi tasumine ositi 3 kuu jooksul võrdsetes osades (igakuiselt 700 krooni). Otsuse kohaselt juhtis F.P 22.04.2010.a kell 09:45 Tallinn-Narva tee 34 kilomeetril

mootorsõidukit Audi A6 (reg märgiga xxx) asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 115+/-4 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeeskirja (LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi.

F.P esitas eelnimetatud otsuse peale 24.05.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Prefektuuri otsuse rahatrahvi suuruse osas. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja töötu üliõpilane ja määratud karistus summas 2100 krooni ületab olulisel määral summat, mida

kaebaja on võimeline maksma. Kaebuse esitaja palub vähendada väärteoasja otsuses nr 2302,10,004215 määratud karistust miinimumini s.o. 3 trahviühikut 180 kroonini. Kaebuse esitaja oli nõus kaebuse menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on

seisukohal, et F.P poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja Peeter Saar ülekuulamise protokolliga. Vastavalt Liiklusseaduse § 3 lg 1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide

nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Ületades

teadlikult lubatud suurimat sõidukiirust pidi kaebaja olema teadlik, et teda võidakse vastavalt rikkumise ulatuses karistada rahalise karistusega kuni 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise käituma selliselt, et tema

majanduslik olukord ei halveneks määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu.

Kohtuväline menetleja lähtub karistuse kohaldamisel sanktsiooni keskmisest määrast ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel kergendab või raskendab karistust. Antud väärteoasjas esitas menetlusalune isik vastulause, milles kahetses toimepandut ning palus

võimaldada tasuda määratud rahatrahv ositi. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline

menetleja ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse koostamisel kõiki KarS § 56

sätestatud karistamise aluseid, milleks on isiku süü, väärteo ohtlik laad, kergendava asjaoluna

menetlusaluse isiku kahetsusega, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegusid

toime panemast ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

kaebajale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning ei nõustu karistusmäära vähendamisega, kuid kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise

ositi maksimaalse aja jooksul.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud F.P kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

3 (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.05.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2302,10,004215 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis F.P 22.04.2010.a kell 09:45 Tallinn-Narva mnt 34. kilomeetril, s.o asulavälisel teel, mootorsõidukit Audi A6 sõites kiirusega 115+/-4 km/h, seega kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra. LE § 124 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

F.P väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 124 p 2 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole. Mõõtmise kohta on koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme

kasutamise protokoll (VT toim lk 5), mille kohaselt teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja

taadeldud mõõteseadmega (Ultra Lyte, taatlustunnistus AS004022 T.T.TTRSS-09/00029). Väärteoasjast ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist.

Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks ka F.P käitumises LS § 74

22 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Märkusest

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil nähtub, et menetlusalusele isikule on tutvustatud mõõteseadme näitu 115 km/h. Ehkki menetlusaluse isiku ülekuulamisel F.P ei nõustunud kiiruse ületamisega väidetud ulatuses, ei ole ta kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ega

kohtule esitatud kaebuses LS § 7422

lg 2 tunnustele vastava väärteo toimepanemist, seega ka

kiirusega 115 km/h liikumist vaidlustanud. Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda

tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete

tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise

eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud F.P karistamine LS § 7422 lg 2 järgi.

LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40

kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

F.P-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsed eesmärkidest.

Kohtuväline menetleja on märkinud, et karistust kergendavaks asjaoluks on väärteoasjas menetlusaluse isiku kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning on karistanud F.P

rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 2100 krooni. Kohus on seisukohal, et sellise

karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega ning karistuse muutmiseks puudub alus. Kaebaja on ületanud lubatud sõidukiiruse määra mitte vähem kui 21 km/h ja selline rikkumine vastab LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise alammäärale. LS

§ 7422

lg 1 järgi karistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h

rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Kuivõrd F.P on ületanud lubatud suurimat

liikumiskiirust suuremas määras kui LS § 7422

lg 1 rikkumise maksimaalmäär, peab ka tema suhtes kohaldatav karistus ületama LS § 7422 lg 1 järgi võimalikku suurimat karistusmäära ehk

4

olema üle 30 trahviühiku. Samas võib arvestades asjas karistust kergendava asjaolu esinemist jääda karistus alla LS § 7422 lg 2 sanktsiooni keskmist määra, milleks on 50 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses vastab kõigiti KarS § 56 sätestatud karistamise alustele ja on vastav ning kohane karistus.

Asjaolu, et kaebuse esitaja on väidetavalt töötu üliõpilane, ei ole käesoleval juhul aluseks veelgi

väiksemas määras karistuse kohaldamisele. Kaebaja on lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamisega vihmamärjal teel pannud toime otseselt suure liiklusohuga teo, lubatud suurima

sõidukiiruse ületamine on üheks liiklusõnnetuste peamiseks põhjuseks. Arvestades lubatud suurima kiiruse ületamisega seotud õigusrikkumiste, sh nii inimeste eludele, tervisele kui varale kahjulike tagajärgedega lõppevate liiklusõnnetuste, suurt arvu peab toime pandud rikkumise eest

määratav karistus andma kõigile õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh lubatud liikumiskiiruse olulisel määral ületamiste näol on tegemist riigi

poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kaebaja taotletud määr 10 trahviühikut (600)

krooni ega mistahes muu määr alla 35 trahviühiku sellist vajalikku üldpreventiivset põhimõtet kohtu hinnangul ei väljendaks.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi. Kuivõrd kohtuväline menetleja on võimaldanud KarS § 66 lg 2 alusel F.P tasuda trahvi

ositi 3 kuu jooksul ja kaebemenetluses puudub kohtul võimalus menetlusaluse isiku olukorda raskendada, on F.P võimalus tasuda trahv kolme kuu jooksul, seejuures tuleb esimene osamakse tasuda kohtuotsusele edasikaebamise tähtaja jooksul. Veelgi pikema tähtaja määramist trahvi ositi tasumiseks kohus põhjendatuks ei pea, kuivõrd sellisel juhul kaotaks karistus kohtu hinnangul vajaliku üldja eripreventiivse toime.

Marie Tammsaar kohtunik