2-19-12293/342 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-19-12293

Määruse kuupäev Tartu, 19. aprill 2021

Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu ja Urmas Volens

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev 29. märts 2021, kirjalik menetlus

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis vandeadvokaadi 12. jaanuari, 18. veebruari ja 15. märtsi 2020. a riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlused 907 eurot 20 senti (sh km) ületavas osas rahuldamata. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab täiendavalt vandeadvokaadi 12. jaanuari, 18. veebruari ja 15. märtsi 2020. a taotluste alusel vandeadvokaadi advokaadibüroo kaudu ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 453 eurot 60 senti (sh km). Tasu suurus kokku on 1360 eurot 80 senti (km-ga).

7. Kolleegium nõustub vandeadvokaadiga, et riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohta tehtud määruse vaidlustamise puhul ei piira kaebeõigust TsMS § 178 lg 2, mille kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et praeguses olukorras on vandeadvokaadi määruskaebeõiguse aluseks TsMS § 660 lg 3 ja § 696 lg 1 (Riigikohtu 23. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-15, p 7).

8. TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 640 lg 3 esimese lause kohaselt lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused, muu hulgas määrab vajaduse korral apellatsioonkaebuse hinna. Riigi õigusabi tasu suurust ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määrates on kohtu kaalutlusõiguse ulatus märkimisväärselt piiratud, samuti on sellisel määrusel vähene mõju menetlusosaliste õigustele. Korras on sätestatud nii riigi õigusabi tasu miinimummäärad (st riigi õigusabi korras määratud esindaja poole tunni tasu), riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu maksimaalne suurus ühe kohtuastme kohta kui ka tasu suurendamise

2-19-12293 2(3) koefitsiendid ja määrad. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse lahendamine sarnaneb oma olemuselt asja ettevalmistamisel menetlusosaliste taotluste ja muude korralduslike küsimuste lahendamise ning apellatsioonkaebuse hinna määramisega. Eelneva tõttu leiab kolleegium, et määrus, millega ringkonnakohus lahendab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, on määrus, mille kohtukoosseisu liige võib TsMS § 640 lg 3 esimese lause analoogia alusel teha üksinda.

9. Kolleegium nõustub vandeadvokaadi määruskaebuse etteheidetega korra § 2 lg-s 4 sätestatud koefitsiendi kohaldamise osas.

9.1. Kui riigi õigusabi osutatakse kriminaalasjas kriminaalmenetluse seadustiku § 41 lg-s 31 nimetatud piiratud teovõimega kannatanule või tsiviilasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud alusel, kohaldatakse korra § 2 lg 4 järgi advokaadile makstavale riigi õigusabi tasule koefitsienti 1,5. TsMS § 219 lg 5 esimese lause järgi määrab kohus mh TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi.

Korra muutmise määruse eelnõu seletuskirjas märgiti korra § 2 lg 4 lisamise kohta, et olulise muudatusena nähakse ette suurem tasu, kui riigi õigusabi osutati kriminaalasjas piiratud teovõimega kannatanule või perekonnaasjas alaealisele kohtu määratuna. Muudatus oli seletuskirja kohaselt vajalik motiveerimaks kuriteoohvrite ja alaealiste esindamisele spetsialiseerunud advokaate riigi õigusabi osutama eriti haavatavatele kannatanutele kriminaalmenetluses ja haavatavatele alaealistele perekonnaasjades, et parandada neile osutatava riigi õigusabi kättesaadavust ja kvaliteeti.

Kolleegium nõustub vandeadvokaadiga, et kohus peab (st kohtul puudub vastavas osas diskretsioon) korra § 2 lg-s 4 sätestatud koefitsienti kohaldama muu hulgas siis, kui riigi õigusabi osutatakse tsiviilasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud alusel. Ringkonnakohus tõlgendas vandeadvokaadi riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlustes koefitsiendi 1,5 märkimist vääralt esindaja tasu piirmäära suurendamise taotlusena.

Maakohtu 23. augusti 2019. a määrusest nähtub, et maakohus määras alaealisele lapsele tema huvide kaitseks esindaja TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud alusel. Seega osutas vandeadvokaat praeguses asjas riigi õigusabi tsiviilasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud alusel, ning vandeadvokaadile makstava riigi õigusabi tasu puhul oleks ringkonnakohus pidanud korra § 2 lg 4 järgi kohaldama koefitsienti 1,5.

9.2. Kui riigi õigusabi osutamise eest makstavale tasule on kehtestatud piirmäär ja tasu suurendatakse korra § 2 lg-tes 2–4 sätestatud alusel, siis laieneb korra § 2 lg 5 järgi tasule kohaldatud koefitsient või tasu suurendamise protsent ka tasu piirmäärale. Korra § 10 lg 3 esimese lause kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest TsMS § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium vandeadvokaadiga, et praeguses hooldusõiguse asjas saanuks kohus vandeadvokaadile ilma korra § 2 lg-t 1 kohaldamata määrata riigi õigusabi tasuna ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest korra § 2 lg 5 ja § 10 lg 3 esimese lause alusel maksimaalselt km-ga 972 eurot (1,5 × 540 eurot × 1,2).

10. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Praeguses

2-19-12293 3(3) asjas suurendas ringkonnakohus korra § 2 lg 1 alusel piirmäära selliselt, et vandeadvokaat saaks tasu toimingute ja neile kulunud aja eest, mille ringkonnakohus luges põhjendatuks. Ringkonnakohus ei rikkunud korra § 2 lg 1 kohaldamisel menetlusõiguse norme.

11. Kolleegium peab TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel võimalikuks teha asjas tühistatud osas uue määruse.

12. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegu, arvestades ringkonnakohtus põhjendatuks loetud toiminguid ja neile kulunud aega ning korra § 2 lg 1 alusel vandeadvokaadi riigi õigusabi tasu piirmäära suurendamist, samuti korra § 2 lg-s 4 sätestatud koefitsienti, määrata vandeadvokaadile ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasuna RÕS §-de 22 ja 23 ning korra § 1 lg-te 1 ja 10, § 2 lg-te 1, 4 ja 5 ning § 10 lg 3 esimese lause alusel km-ga 1360 eurot 80 senti (14 tundi × 54 eurot × 1,5 × 1,2). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)