2-20-11957/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-11957

Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi S. N. hagi N. N.i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: S. N. (isikukood xxx),

esindajad seaduslik esindaja M.-J. G., lepinguline esindaja M. S.

Kostja: N. N. (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. N. hagi.

2. Mõista N. N.ilt S. N. kasuks välja elatis alates 18.08.2020 kuni S. N. täisealiseks

saamiseni xxx summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja määrata, et käesoleva otsuse resolutsiooni

punktis 2 nimetatud kohustus tuleb täita M.-J. G. arvelduskontole nr EExxx. Elatis

makstakse iga kalendrikuu eest ette.

4. Jätta läbi vaatamata S. N. nõue N. N.ilt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt

perioodi eest 01.06.2020 kuni 11.08.2020 summas 687,60 eurot.

5. Jätta rahuldamata N. N.i taotlus M.-J. G. arvelduskonto väljavõtete ning S. N.

tervishoiukulu,

mänguasjade

kulu

ja

basseinis

käimise

kuludokumentide

väljanõudmiseks.

6. Jätta S. N. menetluskulud 50% ulatuses N. N.i kanda ja N. N.i menetluskulud 50%

ulatuses S. N. kanda.

7. Rahuldada S. N. menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt

ja määrata tema menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot.

8. Määrata N. N.i menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.

9. Mõista N. N.ilt S. N. kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 150 eurot.

10. Jätta S. N.lt N. N.i kasuks menetluskulud rahaliselt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S. N. esitas 18.08.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud ja täiendatud 28.08.2020 ja

19.10.2020) N. N.i vastu, milles palub mõista hageja kasuks välja elatise tema ülalpidamiseks

alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx summas 292 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palub

hageja mõista kostjalt välja elatise võlg perioodi eest 01.06.2020–11.08.2020 summas

687,60 eurot. Hageja vähendas 14.12.2020 oma nõuet ja nõuab elatise väljamõistmist alates

hagi esitamisest 12.08.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos oma emaga.

Kostja nendega koos ei ela ja hagejale elatist ei maksa. Hagejal on igakuised kulud

eluasemele, toidule, tervishoiule, hügieenitarvetele, riietele, mänguasjadele, basseinis

käimisele, kokku 586,50 eurot kuus. Hageja vajadused vastavad seaduses sätestatud

miinimummäärale.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja ostis hagejale alates juunist 2020 palju

kalleid esemeid kokkuleppel hageja emaga. Hageja ema palus kostjal osta hagejale

14.06.2020 väikese voodi, 16.06.2020 turvatooli, 16.06.2020 hälli ja jalutuskäru, samuti ostis

kostja muid erinevaid tarbeesemeid. Kostja tõi hagejale ka vitamiine ja raha massaažide

jaoks. Hageja ema ei palunud küsinud kostjalt raha, vaid palus osta asju. Kostja kattis seega

hagejale vajalikke kulusid juunis ja juulis 2020 kokku 1268,09 euro ulatuses, mis on rohkem

kui nelja kuu elatis.

5. Kuna tagasiulatuva elatise perioodil on hageja vajadused kaetud hageja emaga kokkuleppel

hagejale vajalike esemete ostmisega, ei ole alust tagasiulatuva elatise nõuet rahuldada.

Esimest korda kirjutas hageja ema kostjale rahas elatise kohta saamise soovist 04.08.2020 ja

palus elatist maksta alates augustist. Kostja ei vaielnud elatise maksmisele vastu, kuid leidis,

et õiglane on, kui elatise arvestus algab oktoobrist. Oktoobrikuu eest 2020 maksis kostja

hagejale elatist 200 eurot.

6. Hageja vältimatud kulud jäävad alla miinimummäära. Õige ei ole hageja väide, et tema

ülalpidamisele kulub 586,50 eurot kuus. Hageja ema sissetulek on 655,82 eurot. Seega ei saa

ema hageja peale nii palju kulutada. Eluasemekulu on üle paisutatud, hageja elab oma

vanaema korteris ja hageja ema ei maksa üüri. Kuna hageja on terve laps, võib tervishoiukulu

olla kuni 10 eurot kuus. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Mänguasjad hagejale

kingitakse. Tõendamata on basseinis ujumas käimise kulu. Hageja käis juunis 2020

massaažis, mille eest maksid vanemad pooleks. Hageja põhjendatud kulud on 245 eurot kuus.

Kostja on nõus andma hagejale ülalpidamist 200 eurot kuus.

7. Hageja kulud on võimalik osaliselt katta ka emale makstava riikliku peretoetusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus võtab vastu hagi tagasivõtmise avalduse ja lõpetab vastavas osas tsiviilasja menetluse

(I). Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks alates oktoobrist kuni hageja täisealiseks saamiseni

tuleb rahuldada (II), samuti tuleb rahuldada hageja nõue elatise väljamõistmiseks perioodi

eest alates hagi esitamisest kuni 31.09.2020 (III). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

I

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

10.

18.08.2020 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud ja täiendatud 28.08.2020 ja 19.10.2020)

N. N.i vastu, milles palub mõista hageja kasuks välja elatise tema ülalpidamiseks alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 30.05.2038 summas 292 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palub hageja

mõista kostjalt välja elatise võlg perioodi eest 01.06.2020–11.08.2020 summas 687,60 eurot.

Hageja vähendas 14.12.2020 (täpsustatud 01.04.2021) oma nõuet ja nõuab elatise

väljamõistmist alates hagi esitamisest 12.08.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid

mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

11. Hageja märkis vastusena kohtu päringule hageja nõude vähendamise kohta, et jääb selle

juurde, et nõuab elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 18.08.2020. Hageja ei toonud aga

hoolimata kohtu selgitustest esile, kas ta on perioodi eest 01.06.2020–17.08.2020 esitatud

tagasiulatuva elatise nõudest loobunud või võtnud selle tagasi.

12. Kuna hageja kinnitas nii 14.12.2020 kui ka 01.04.2021 menetlusdokumendis, et jääb

üksnes edasiulatuva elatise nõude juurde, s.o nõuab elatist alates 18.08.2020, saab kohus aru,

et hageja on oma perioodi kohta 01.06.2020–17.08.2020 esitatud nõude tagasi võtnud. Kohus

võtab seejuures arvesse, et 14.12.2020 menetlusdokumendis kinnitas hageja, et vaidlus

puudub selle üle, et kostja osales lapse ülalpidamist ja soetas poolte kokkuleppel lapsele

vajalikud asjad juunis ja juulis 2020. Seega ei vaidle pooled perioodi üle enne hagi esitamist.

Kuna hageja ei ole aga ka märkinud, et ta oleks nõudest loobunud, loeb kohus, et hageja on

nõude tagasiulatuva elatise nõude osas tagasi võtnud. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab

kohus hagi läbi vaatamata mh siis, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt

tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi

läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib

pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

13. Kohtu menetluses on hageja nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest

18.08.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.

II

14. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele

perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on

alaealine laps õigustatud oma ülenejatelt sugulastelt saama ülalpidamist, mida lapsega koos

mitteelav vanem annab eeskätt elatise maksmise teel. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja

on hagejate esimese või teise astme üleneja sugulane ehk lapse vanem 2) hagejad on alla 18

aasta vanad 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – vanem ei anna hagejatele elatist või

annab seda ebapiisavalt. Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hageja

on kostja alaealine laps. Seda kinnitab ka Tallinna Linnavalitsuse väljastatud nimetunnistust

(tl 5). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ja tal on iseenesest

kohustus hagejale ülalpidamist anda. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja

hagejale elatist maksma.

15. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tuginedes asjaolule, et kostja ei ole andnud

talle ülalpidamist, millele tal on perekonnaseadusest tulenevalt õigus. Hageja esitas

hagiavalduse 18.08.2020, nõudes kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras,

s.o 292 eurot kuus. Hageja kinnitas 14.12.2020 menetlusdokumendis, et kostja asus alates

oktoobrist maksma elatist 200 eurot kuus. Hageja nõude rahuldamiseks tuleb seega esmalt

kindlaks teha, kui suured on hageja vajadused ja kas kostja annab hageja vajaduste

rahuldamiseks piisavat ülalpidamist.

16. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on

sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult

on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus.

Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust

arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele

anda ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS

§ 101 lg 1 kohaselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates

01.01.2020 292 eurot. Selles ulatuses ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt ka Riigikohtu

09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17).

17. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ja mõista temalt elatisena välja 200 eurot kuus

alates oktoobrist 2020. Kohus selgitas kostjale 05.10.2020 kirjas, et alla seaduses sätestatud

alammäära saab alaealisele lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda

lause järgi üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei

ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks on kohtu praktikas loetud lisaks ka kostja esile

toodud asjaolusid, s.o lapse kulude jooksev katmine ja lapse vahetu ülalpidamine. Kohus

selgitas ka seda, et asjaolu, mis saab anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses

sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve

ja sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

määra.

18. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu põhjusel, et hageja vältimatud kulud on alla seaduses

sätestatud määra. Kohus kostjaga ei nõustu. Kuna seadusest tulenevalt eeldatakse, et lapse

igapäevaste vajaduste katmiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär, ja arvestades

PKS § 102 lg 2 sätestatut, ei anna elatise vähendamiseks alust ainuüksi kostja arvamus, et

lapsele võiks kuluda vähem raha. Hageja tõi esile, et tal on igakuised kulud eluasemele,

toidule, ravimitele, hügieenitarvetele, riietele, mänguasjadele, basseinis käimisele ja

kütusele. Tegemist on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisele suunatud kulugruppidega,

mille arvamine elatise koosseisu on põhjendatud. Kuna seadusest tuleneva eelduse tõttu ei

tule iga üksiku kulugrupi täpset suurust kindlaks teha, ei hinda kohus poolte esitatud väiteid

ja tõendeid selle kohta, kui suure osa ülalpidamiskuludest moodustavad hageja

eluasemekulud, tervishoiukulud ja kulud mänguasjadele. Asjaolusid, mille alusel saaks

kohus järeldada, et hageja kulud võiksid olla seaduses sätestatud määrast objektiivselt

väiksemad, käesolevas asjas ei esine. PKS § 101 lg 1 sätestatud eeldusest tulenevalt ei

pidanud hageja oma vajadusi ega kulutusi ka tõendama ja kostja teistsugused etteheited ei

ole kooskõlas seadusest tuleneva alaealise lapse ülalpidamiskohustuse ulatuse määramise

põhimõtetega. Samal põhjusel jääb rahuldamata ka kostja taotlus hageja ema arvelduskonto

väljavõtete ning tervishoiukulu, mänguasjade kulu ja basseinis käimise kuludokumentide

väljanõudmiseks.

19. Kohus märgib vastuseks kostja väidetele hageja eluasemekulude kohta üksnes järgmist.

Eluasemekulud on osa lapse esmavajadustest ja kuuluvad seetõttu miinimumelatise

koosseisu. Seejuures arvestatakse lapse vajadust kasutada eluruumi ülalpidamise

määramisel sõltumata sellest, kas laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, üüritud

eluruumis ja kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Laps saab eluruumi kasutamisel

igal juhul kasutuseeliseid (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-13 p 20–21). Seega ei oma

tähtsust see, millisel viisil on hageja ema lapsele eluaseme taganud.

20. Kohus leiab, et seisukoht, nagu peaks hageja oma seni tehtud kulutusi tõendama ja väide,

et hageja ema ei ole saanud, arvestades tema sissetulekuid, hagejale igakuiselt 584 eurot

kulutada, on vastuolus vanemate osavastutuse põhimõttega. PKS § 105 lg 3 kohaselt on

vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise

seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või

varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et

teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise

vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama

last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu 17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma

käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, millised on hageja ema sissetulekud ja

väljaminekud ning milline on tema varaline seisund või milliseid kulutusi on hageja ema

saanud lapsele üksinda teha. Hageja nõuab käesolevas menetluses ülalpidamist kostjalt,

mitte oma emalt. Kuna hageja ema majanduslik võimekus ei mõjuta kostja

ülalpidamiskohustuse ulatust, ei hinda kohus poolte esitatud tõendeid ja väiteid hageja ema

majandusliku olukorra ja sissetulekute kohta.

21. Kostja palub kohtul arvestada ka hageja emale makstava peretoetusega. Kohus selgitab, et

perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati

vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis

oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele

olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p

14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv

põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool

on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu

09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa lapse vajadusi

on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis

annaksid aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks riikliku peretoetuse võrra.

22. Muid vastuväiteid, peale seisukoha, et hageja kulud on ülepaisutatud ja ei vasta

tegelikkusele, ei ole kostja esile toonud. Kostja ei ole ka esile toonud ega tõendanud PKS §

102 lg 2 nimetatud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostja täidaks hageja

ülalpidamiskohustust vahetult, s.t kannaks regulaarselt ja perioodiliselt lapse igakuiseid

kulusid või peaks teda muul viisil vahetult üleval. Samuti ei ole kostja esile toonud, et tal ei

ole võimalik hagejale ülalpidamist anda tema majandusliku olukorra tõttu. Seega ei esine

käesoleval juhul ühtegi asjaolu, mis õigustaks kostjalt elatise vähendamist alla seaduses

sätestatud määra.

23. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole kostja talle ülalpidamist seaduses sätestatud määras

andnud. Nii hageja kui kostja kinnitusel tasub kostja elatist alates oktoobrist 2020 200 eurot

kuus. Kuna elatise seadusjärgne määr on alates 01.01.2020 olnud 292 eurot kuus, ei anna

kostja hagejale ülalpidamist piisavalt ja tegemist on ülalpidamiskohustuse rikkumisega.

24. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja elatise seaduses sätestatud määras. Kostjal tuleb elatist tasuda vähemalt alates

oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

25. Kohus hindab perioodi 18.08.2020 kuni 01.10.2020 kohta esitatud elatise nõuet eraldi.

III

26. Pooled vaidlevad käesolevas asjas ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

ülalpidamise andmist perioodi eest 18.08.2020 kuni 01.10.2020. Kostja leiab, et ta on oma

kohustuse selle perioodi eest juba täitnud, kuna ostis lapsele juunis ja juulis vajalikke asju

kokku 1268,09 euro eest, mis on enam kui 4 kuu elatis. Kohus kostjaga ei nõustu.

27. Hageja kinnitas 14.12.2020 menetlusdokumendis, et ta ei vaidle vastu kostja väitele, et

kostja osales lapse ülalpidamisel ja poolte kokkuleppel soetas hagejale vajalikud asjad juunis

ja juulis 2020. Kohtul ei ole vaja nimetatud asjaolu seega täiendavalt tuvastada ja selle kohta

esitatud tõendeid hinnata. Käesolevaks ajaks ei nõuagi hageja kostjalt ülalpidamist juuni ja

juulikuu eest, vaid alates hagi esitamisest 18.08.2020. Hageja vaidleb vastu sellele, et kostja sai

lugeda juunis ja juulis tehtud kulu nelja kuu eest tehtud ettemaksuks.

28. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette ja § 100 lg 3

kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda.

29. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe selle

kohta, et kostja poolt juunis ja juulis tehtud kulu loetakse elatise ettemaksuks augusti ja

septembrikuu eest. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 3 ja 4 tuleb ülalpidamist anda igakuiste

perioodiliste maksetena. Kohus selgitab, et ülalpidamisnõue on suunatud lapse igapäevaste

vajaduste järjepidevale rahuldamisele ja ülalpidamiskohustuse saab teistsuguse kokkuleppe

puudumisel lugeda täidetuks üksnes siis, kui lahuselav vanem on lapse ülalpidamiseks vajaliku

raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

Ülalpidamiskohustuse regulaarne perioodiline täitmine on oluline selleks, et lapsega koos elav

vanem saaks lapsega seonduvaid kulusid planeerida.

30. Kostja ei saanud seega ilma teistsuguse kokkuleppeta keelduda ülalpidamise andmisest

augustis ja septembris 2020, kuna nendel kuudel tekkisid iseseisvad kulud, mis tuli samuti

mõlemal vanemal kanda. Hageja ema ei ole juunis ja juulis tehtud kulude arvelt augustis ja

septembris tekkinud kohustuse täidetuks lugemist ka tagantjärgi heaks kiitnud. Kostja tõi ise

esile, et hageja pöördus tema poole 04.08.2020 ettepanekuga tasuda elatist igakuiste maksetena

rahas alates augustist 2020 seaduses sätestatud määras (tl 19, tõlge 15.09.2020

menetlusdokumendis). Hageja ema ongi alates augustist järjepidevalt nõudnud ülalpidamise

andmist rahas ja on keeldunud kostja tehtud kulude ettemaksuks lugemisest (tl 20, tõlge

15.09.2020 menetlusdokumendis).

31. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks augustis ja septembris hagejale nõuetekohaselt

ülalpidamist andnud, on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Eeltoodu tõttu rahuldab

kohus hageja nõude ka perioodi kohta 18.08.2020 kuni 01.10.2020.

IV

32. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale alates hagi

esitamisest nõuetekohaselt, s.o seaduses sätestatud määras ülalpidamist andnud, kuid elatise

vähendamiseks ei ole alust, on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Kostja ei ole

hoolimata kohtu selgitustest toonud esile ühtegi asjaolu, mis, arvestades ka hageja

õigustatud huve, oleks piisavalt kaalukas, et annaks PKS § 102 lg 2 tulenevalt aluse mõista

elatise välja alla seaduses sätestatud määra. Hageja hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb seega tervikuna rahuldada. Kohus

märgib, et elatis, mille kostja on tasunud käesoleva menetluse ajal, võetakse arvesse otsuse

täitmisel.

33. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

selliselt, et hageja kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema arvelduskontole.

PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis maksta iga kuu eest ette.

34. Käesolevas otsuses nimetamata tõendeid kohus otsuse tegemisel ei arvesta, kuna need ei

oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendamise tulemust (TsMS § 238 lg 5).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks määramine

35. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas

TsMS § 168 lg 3–5 nimetatud asjaolusid ei esine.

36. Kohus, võttes arvesse, et hageja võttis tagasi oma tagasiulatuva elatise nõude, kuid hageja

edasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele, jätab hageja menetluskulud 50% ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda.

37. Hageja esitas 01.04.2021 oma menetluskulude arved. 13.01.2021 arve nr 1 kohaselt kulus

hageja esindajal M. S. kliendi konsultatsioonile käesolevas tsiviilasjas 11.01.2021 1,5 tundi

ja 13.01.2021 arvamuse kostja 08.01.2021 seisukohale koostamisele samuti 1,5 tundi.

10.12.2020 arve nr 129 kohaselt kulus hageja esindajal M. S. tsiviilasja materjalide

analüüsile ja hageja lõpliku nõude ja kompromissi ettepaneku koostamisele 1 tund.

08.01.2021 arve nr 2330 kohaselt kulus hageja esindajal O. V.l 1 tund hagiavaldusele

vastuse koostamisele.

38. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud

osaliselt. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

39. Asja materjali kohaselt andis hageja M. S. volituse enda esindamiseks 23.01.2021. M. S.

esitas hageja nimel ainukese menetlusdokumendi 24.01.2021, s.o arvamus kostja

08.01.2021 seisukoha kohta ja kompromissettepanek. Hagejale 11.01.2021 ja 10.12.2020

esitatud arvetelt nähtuv on seega vastuolus tsiviilasja materjaliga. Hageja ei ole

13.01.2021 kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitanud. Samuti ei saanud M. S. esitada

10.12.2020 hagejale arvet 24.01.2020 menetlusdokumendi koostamise eest, s.o enne vastava

menetlustoimingu tegemist.

40. Hageja volitas 11.10.2020 ennast asjas esindama O. V., kes esitas kohtule hageja nimel

ainult 19.10.2020 seisukoha. 08.01.2021 O. V. arvel nr 2330 märgitu kohaselt kulus

esindajal hagiavaldusele vastuse koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et arvel märgitud ei ole

seostatav käesoleva tsiviilasja materjaliga ega 19.10.2020 menetlusdokumendiga. Kuna O.

V. esindas hagejat, jääb arvel märgitu, justkui O. V. oleks koostanud vastuse

hagiavaldusele, arusaamatuks.

41. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks

kokku 2 tundi ja 30 minutit, so M. S. konsultatsioon ja 24.01.2021 menetlusdokumendi

koostamine. Muus osas ei ole arvel märgitu asja materjali alusel kontrollitav ega käesoleva

asjaga seostatav. O. V. arvel märgitud hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu ei ole

käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik kulu, mille väljamõistmine kostjalt oleks

võimalik. Kulu ei ole seostatav käesoleva tsiviilasjaga.

42. M. S. on TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik. Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Kohus loeb M. S. arvelt nähtuva lepingulise

esindaja tunnitasu, s.o 100 eurot, millele lisandub käibemaks, arvestades esindaja

kvalifikatsiooni ja käesoleva asja olemust, põhjendatuks.

43. Kohus määrab seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 300 eurot (2 tundi

ja 30 minutit × 100 eurot + käibemaks 20%).

44. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenust kokku 630 euro

eest, s.o 13 tundi hinnaga 40 eurot tunnis (käibemaksuga) ning 1 tund ja 50 minutit hinnaga

60 eurot tunnis (käibemaksuga).

45. Kohus leiab, et kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus ei ole

põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja võib kohtus olla TsMS § 218 lg 1

kohaselt eelkõige advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt

riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni. TsMS § 175 lg 1

kohaselt hüvitatakse menetlusosalisele lepingulise esindaja kulud, kui menetlusosalist on

menetluses esindanud advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud

nõuetele.

46. Kostja on käesolevas menetluses osalenud isiklikult, s.t tal ei ole esindajat olnud ja asja

materjalist ei ole nähtav ning seega ei ole ka kontrollitav, et kostjal oleks tema väidetud

õigusabikulusid tekkinud. Ka kostja esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et teda

oleks menetluses lepinguline esindaja esindanud. Seega ei ole kostjal tsiviilasjas

hüvitatavaid kohtuväliseid kulusid tekkinud.

47. Eeltoodud põhjustel on kostja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 0 eurot.

48. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 150 eurot (50% 300 eurost) ja jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud

rahaliselt välja mõistmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik