1-21-2246/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-21-2246

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2246 (20231601869) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi X.N-i 263 lg 1 p 1

süüdistus KarS § järgi Lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav X.N

Ik: XXX xxxx xxxx , xxxx kodanik, , emakeel: , valdab xxxx töökoht: xxxx; elukoht: xxxx ; . Tõkendit ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. 1

kehtiv väärteokaristus Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON

1. X.N

süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus üks 1 ( ) aasta. 2. X.N-ile

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta X.N-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus X.N-i suhtes kohaldamata, jättes 8 (kaheksa) kuud selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et X.N temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4. X.N-ile

KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katsea kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.04.2021. ja 5. X.N-ilt

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p

2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 ( ) eurot, kaheksasada seitsekümmend kuus

2

mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu arveldusarvele, märkides kohustusliku - ja Tolliameti viitenumbri ja selgituse: X.N , 1-21-2246, menetluskulud, ositi tasumine „ ”. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel X.N-i poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korr loetakse maksetähtaeg al saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Salvestised 6. D plaadil, mis asub kriminaalasja juures

Häirekeskusele tehtud kõnesalvestised VD kinnises rikus (tl 32) toimikusse. ümb , jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaal Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 - päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

X.N-i süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et X.N viibides 09.08.2020 hommikul xxxx asuva baari juures rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid s.t. rikkus raskelt avalikku korda vägivallaga lüües t rusikaga näkku ja seejärel lüües vahele I. S. sekkunud S. B.t mitu korda rusikate ja jalaga näkku. Oma tegevusega tekitas X.N kannatanule I. S. S. B. le füüsilist valu ja kannatanule le füüsilist valu ja tervisekahjustusi

(otsmikul ligi 4 cm pikk haav, parem põsk paistes, rindkerel marrastused). Korrakaitseseaduse § 54 Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või - määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti - ühissõiduk. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p.1 ja 2 d käituda teist isikut häirival - Avalikus kohas on keelatu või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata.

X.N pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav X.N selgitas, et esitatud süüdistus on arusaadav, tunnistas end süüdi põhjendades vägivalla kasutamist solvamisega ning märkis, et kakluses osaliselt, osalesid ka teised ning esimest kannatanut ta ei löönud. Süüdistatav lühimenetluse juurde jäi enda ülekuulamist taotlemata.

2. MAAKOHTU

SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü X.N-i tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

3

Kannatanu S. B. I. ga ütlustest nähtuvalt viibis kannatanu 09.08.2020 hommikul vara koos S. xxxx. Oli tarvitanud paar siidrit, kuid I. oli purjus. Baar suleti kella 06.00 paiku ja I. väljus enne teda. Kui baarist väljus, siis nägi, et võõras meesterahvas lõi it rusikaga näkku. Mäletab, et I. see meesterahvas oli varem baaris. Läks nende juurde ja küsis mis juhtus. Sama meesterahvas lõi ka teda ootamatult näkku. Üritas vastu lüüa, kuid tema meelest ei saanud pihta. Mees lõi teda veel mitu korda. Taganes ja kaitses end, peksmise käigus kukkus maha. Mäletab, et istus puu all ja pühkis äolt verd. Noormees tuli tema juurde ja lõi teda veel kord jalaga näkku. Oli n valus. Lööja tuttavad kutsusid mehe enda juurde ja nad sõitsid sõidukiga ära (võis olla xxxx). Helistas Häirekeskuse telefonile 112 ja palus abi. Mõne aja pärast sündmuskohale saabus politseipatrull ja kiirabi, politseinikud küsitlesid teda ja pildistati. Teda toimetati kiirabiautoga Mustamäe haiglasse. Seal puhastati haavad ja tehti õmblused. Järgmisel päeval helistas perearstile ja võttis haiguslehe, 21.08.2020 läheb kontrolli, arvab, et niidid võetakse ära ja haigusleht lõpetatakse. Pärast peks ga, kes ütles, et ta mäletab kuidas teda mist sai kokku I. S. ennast löödi ja kuidas peksti teda. Ütles, et kui teda peksti, siis üritasid juures viibinud meesterahvad

(tl 17-18) lööjat tema juurest ära tassida.

Isiku läbivaatuse protokollist nä läbi htuvalt vaadati 09.08.2020 kell 06.34 xxxx juures xxxx S. B., kellel tuvastati otsmiku keskel umbes nelja sentimeetrine haav koos veretaolise ainega, mille ümbrus on paistes. Isiku parem põsk paistes, isiku kätel veretaoline aine (tl 2, fotod tl 3-4).

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendi EMO kaardist nähtuvalt saabus patsient S. B. kiirabiga 09.08.2020 kell 07.16, arstlik läbivaatus algas kell 08.31 ja patsient lahkus kell 08.36. Patsiendil diagnoositud pealae lahtine haav, otsmikul haav 2 cm, rindkeres vasakul marrastused. Objektiivne staatus: pealael otsmiku piirkonnas 4 cm rebimishaav, marrastused, patsient alkohoolses joobes. Protseduurid: pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus (tl 19-20)

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 09.08.2020 kell 06.39 S. B.l alkoholi tarvitamise tunnused ja tema väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendi näidu kohaselt 1,32 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt on isiku reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, ajaja kohatajus esineb häireid ning viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta. Isiku koordinatsioon on väga häiritud, käitumine normaalne (tl 5).

Põhja Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst - -ekspert A. A.i kirja kohaselt on isikul põrutushaav otsmikul ja nahamarrastused. Sellised tervisekahjustused paranevad nelja nädalaga (tl 21).

Kannatanu I. S. a xxxx ütlustest nähtuvalt viibis kannatanu 09.08.2020 koos töökaaslasteg asuvas xxxx baaris. Öösel jõid alkoholi, oli joobes, kuid mäletab, et baaris oli kõik rahulik. Siis kui baar suleti, läks koos teiste inimestega baarist välja. Ootamatult keegi lõi teda rusikaga näkku. Ilmselt kaotas mõneks ajaks teadvuse, mäletab, et kukkus maha. Tema juurde tuli tuttav S. B. S. B. istub ja üritas teda löökide eest kaitsta. Ei mäleta mis edasi juhtus. Siis mäletab, et verise näoga maas. Sai tema jutust aru, et teda peksis sama inimene, kes tedagi näkku lõi. Peale peksmist arsti poole ei pöördunud ja ei kavatse seda ka teha, sest tervisekahjustusi ei ole ja löögist saadud vasaku silma vigastus on juba paranenud (tl 29-30).

Kahtlustatava X.N-i ütlustest nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale kahtlustuses süüks arvatud süüte toimepanemist, kuid märkis, et need inimesed provotseerisid teda. Oli o 09.08.2020 xxxx asuvas baaris koos tuttavatega umbes kolm tundi ja lahkus kui baar suleti. Baaris oli umbes kümme ukrainlast, keda ta ei tundnud, kuid käis mitu korda väljas suitsu tegemas ja iga kord kuulis, et ukrainlastel olid teiste väljas olevate inimestega sõnelused. Kõik ukrainlased olid ühes seltskonnas ja käisid väljas suitsetamas. Tema meelest ütles üks ukrainlastest tema sõbrale M. T. midagi sellist, et neid ukrainlasi on siin palju ja nad hakkavad neid kõiki keppima. Küsis, keda tahetakse keppida ja ukrainlane sõimas teda pederastiks. Ärritus sellest ja lõi teda ning ütles, et ta peab vabandama. Ütleja ei vabandanud ja kaklus

4

jätkus. Lõi ukrainlast mitu korda rusikaga näkku, ukrainlane lõi teda ka korduvalt rusikatega, kuid ei ole enda tervisekahjustusi fikseerinud ja arsti poole ei pöördunud. Korduvalt palus vabandamist, kuid teda sõimati jätkuvalt pederastiks. Kakluse käigus kukkusid asfaldile ja ukrainlane lõi pea katki. Mäletab, et viimane kord lõi ukrainlast rusikaga näkku siis, kui ukrainlane istus baari vastas puu all. Siis tuli keegi ukrainlase tuttavatest, kellega samuti sõneles ja rüseles. Mäletab, et keegi tuttavatest viis teda naise autoga minema. Mis edasi toimus seda ei mäleta, mäletab, et oli politseijaoskonnas, kuid kust kohast teda politseisse toimetati, seda ei mäleta. Muidugi kahetseb, et läks närvi ja tekitas kellelegi tervisekahjustusi (tl 37-38).

Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadati 09.08.2020 kell 07.26 Kesklinna politseijaoskonna ruumides Kolde pst 65 Tallinnas läbi X.N , kellel tuvastati marrastused mõlemal põlvel, vasak jalg verine, marrastused küünarnukkidel, käed verised ja vasak jalalaba paistes (tl 6, fotod tl 7-14).

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 09.08.2020 kell 06.48 X.N-il alkoholi tarvitamise tunnused ja tema väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendi näidu kohaselt 1,02 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt on isiku reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane, esineb kohaja ajataju häireid, mäletab viimase 24 tunni sündmusi. Isiku koordinatsioon on kergelt häiritud, käitumine rahutu (tl 16).

Tunnistaja M. T.i ütlustest nähtuvalt viibis tunnistaja 09.08.2020 öösel xxxx asuvas baaris, kus oli palju Oli tuttavaid. Mäletab, et saalis olid ka ukrainlased. Kedagi ukrainlastest ei tundnud. kaine ja mängis iljardit. Kui baari hakati sulgema, siis väljus baarist ja nägi, et väljas toimub p rüselus kohalike ja ukrainlaste vahel. Tundus, et kakles mitu inimest ja märkas, et kakluses

osaleb ka tema tuttav Andrei X.N. Sekkus ja lahutas kaklejad. Koos teiste juures viibinud isikutega tassis kaklejaid erinevates suundades. Ise kedagi ei löönud ja ka teda ei löödud. Läks koos sõbrannaga kasiinosse ja mõne aja pä ütles, et teda peeti rast helistas Andrei X.N ja politsei poolt kinni xxxx taga ühe maja juures. Läks sinna, et küsida mis juhtus ja arvas, et ta on tema õe autoga ja tahtis võtta autovõtme. Politseinikud kontrollisid tema andmeid, kuid autovõtit ta ei saanud. Mõne aja pärast Andrei helistas ja teatas, et ta vabastati (tl 39-40).

Tunnistaja T. T. xxxx. Kella 06.00 ajal baar suleti ütluste kohaselt viibis tunnistaja 09.08.2020 ja läks koos teiste külalistega välja. Baari ees seisis mitu ukrainlast, kes käitusid rahulikult. Siis üks noormees lõi ühte ukrainlast näkku ja teine ukrainlane sekkus. Sama meesterahvas, kellel olid jalas plätud ja lühikesed püksid, hakkas peksma teist. Plätud võttis ta ära ja lõi kannatanut nii rusikatega kui ka paljaste jalgadega. Karjus talle, et mis sa teed, mees vastas, et ukrainlane solvas teda. Siis keegi tassis lööja kõrvale. Lööja rahunes maha ja sõitis koos oma tuttavatega ära baari juures olnud sõiduautoga. Kannatanu istus maas, ta nägu oli verine. Ütles, et kutsuge kiirabi ja keegi ilmselt helistas, sest mõne aja pärast kohale saabus politsei ja kiirabi. Lööjat ega kannatanut ei tunne, kuid mäletab, et mõlemad viibisid öösel xxxx baaris (tl 23-24).

Tunnistaja S. M.i ütluste kohaselt viibis tunnistaja 09.08.2020 öösel xxxx asuvas baaris. Baaris olid teised laevaremonditehases töötavad ukrainlased ja ka kohalikud inimesed. Kõik oli rahulik. Kella 06.00 paiku baar suleti. Kõik lahkusid, tema lahkus viimasena. Väljudes nägi, et kohalik noormees maadleb S. B.ga, kohalik istus B. peal ja lõi teda rusikatega näkku. Läks vahele ja lahutas lööja st. Seejärel lööja lahkus koos oma tuttavatega baari juures olnud S. B. sõiduautoga jäi puu juurde maha istuma. Mõne aja pärast saabus sündmuskohale xxxx. S. B. politsei ja kiirabi. Kiirabi viis S. B. haiglasse. Lööjat ei tunne, kuid mäletab, et lööja viibis oma tuttavatega öösel samas baaris, mäletab, et tal olid jalad plätud ja lühikesed püksid. (tl 25-26)

Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on S. M.i 18.08.2020 temale esitatud fotol kujutatud X.N ära tundnud meesterahva, kes 09.08.2020 hommikul xxxx asuva baari juures peksis rusikaga S. B. -28) t, tunneb isiku ära näojoonte ja riietuse järgi (tl 27

5

09.08.2020 kell 06.26.54 Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnest nähtuvalt helistatakse Häirekeskusele S. B. telefoninumbrilt ja palutakse abi, kuivõrd teda pekstakse Maleva peatuses. Seejärel kõne katkeb (tl 32, 33).

09.08.2020 kell 06.29.51 Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõnest nähtuvalt helistatakse Häirekeskusele M. J. telefoninumbrilt ja soovitakse kiirabi Maleva peatuse juurde, kuivõrd üks mees sai löögi näkku (tl 32, 33).

Eelmärgitud tõenditega on üheselt tuvastatud, et 09.08.2020 hommikul ajavahemikul kella 06.00st kuni 06.30ni viibisid kriminaalmenetluses üle kuulatud isikud, s.o nii süüdistatav, kannatanud kui ka tunnistajad xxxx asuva baari ees ja seal toimus kaklus, milles osalesid süüdistatav ning kannatanud Süüdistatava versiooni S. B. ja I. S.. kohaselt nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtuistungil solvas tema tekkis tal sõnavahetus ühega ukrainlastest, kes tuttavat M. T.i ja teda ja kellelt ta nõudis vabandamist ja keda lõi korduvalt rusikaga ning viimane kord lõi ukrainlast näkku siis kui see istus puu all. Seejäre is tal rüselus teise l tekk ukrainlasega. Kohus peab vajalikuks märkida, et ükski üle kuulatud kannatanutest ega tunnistajatest ei ole rääkinud midagi kaklusele eelnenud sõnavahetusest. Tunnistaja T. T.i ütluste kohaselt seisid baarist väljunud ukrainlased rahulikult ja üks noormees lõi ühte ukrainlast näkku ja teine ukrainlane sekkus ja seda sekkunud ukrainlast hakkaski noormees lõpuks peksma. Kui tunnistaja küsis miks ta seda teeb, vastas süüdistatav, et ukrainlane teda solvas. Samas juures viibinud tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks sellist solvamist kuulnud. Ka süüdistatava sõnade kohaselt väidetavalt solvatud M. T. ei ole solvamisest midagi rääkinud ja kaklust nägi ta alles baarist väljudes. Arvestades taolisi ütlusi teeb kohus järelduse, et mingit

solvamist või sõnavahetust ei olnud või vähemalt ei olnud sellist sõnavahetust, mis oleks saanud tingida vägivalla kasutamise. Lisaks sellele järeldusele leiab kohus, et süüdistatav on sündmuste järjekorra segamini ajanud. Nimelt on süüdistatav väitnud, et kõigepealt peksis ta ühte ukrainlast ja viimase löögi tegi siis kui ukrainlane puu all istu , misjärel rüseles teisega, kuid s kannatanute ja tunnistaja T. T. I. i ütlustest nähtub hoopis see, et kõigepealt ründas süüdistatav S.t, kes löögist pikali kukkus ja seejärel asus peksma küsis miks ta S. B.t, kes I. S. . Sama t lõi asjaolu nähtub ka tunnistaja i ütlustest, mille kohaselt nägi ta seda kui noormees istus S. M. de S. B. peal ja peksis S. B. teda ning ta läks neid lahutama ja jäi puu juurde istuma. Seejärel aga sõitis süüdistatav ära. Sama asjaolu kinnitavad ka teised tunnistajad, millede kohaselt kaklus lahutati siis kui ühte mees s lõppes. Sündmuste käigu t oli pekstud ning sellega kaklu kronoloogilisest järjekorrast saab järeldada, et kõigepealt löödi rusikaga t ja seejärel peksti I. S. S. B. ning S. B. t, mille järel kaklus lahutati ja süüdistatav sõitis minema jäi puu najale istuma. Sama sündmuste järjekorda, kus süüdistatav peksis S. B.t ja seejärel kaklus lahutati, kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud M. T.. Seega ei saanud süüdistataval enam kellegagi rüselust tekkida. Sellest tulenevalt ei pea kohus süüdistatava ütlusi sündmuste järjekorra ja põhjuse osas usaldusväärseks, kuivõrd need ütlused on sündmuste järjekorra osas teiste tõenditega otseses vastuolus ning sündmuse põhjuse osas ei ole kogutud ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit. Sündmuse kui niisuguse toimumise osas on süüdistatava ütlused põhimõttelises kooskõlas teiste tõenditega, s.o süüdistatav on tunnistanud kannatanute suhtes vägivalla kasutamist ning samamoodi on ütlused kooskõlas teiste tõenditega ka sündmuse toimumise aja ja koha osas. Üheselt on kohtu arvates tõendatud ka see, et vägivalla kasutamist alustas süüdistatav, kusjuures I. S. S. B. ei jõudnud ennast kaitstagi, kuid kannatanu ütlustest nähtuvalt püüdis ta ennast ka kaitsta ja süüdistatavat vastu lüüa, kuid ei tabanud. Seega võisid süüdistataval tuvastatud marrastused olla põhjustatud S. B.ga maas maadlemisest ning jala paistetus sellest, et ta kängitsemata jalaga S. B.t lõi, milline asjaolu tuleneb ka tunnistaja T. T.i ütlustest, millede kohasel S. B. t võttis süüdistatav plätu jalast ja lõi jalaga t. Sellest tulenevalt jätab kohus süüdistatava väited selle kohta, et ka tema kakluses, mille ta ise algatas, kannatada sai, tähelepanuta. Kuivõrd süüdistataval tuvastati sisuliselt keskmine joove ja kannatanul S. B. joove oli veel suurem, siis on ilmselge, et ei süüdistatav ega kannatanud ei ole võimelised kakluse tegelikku põhjust meenutama ning nad käitusid esimese emotsiooni ajel, mis neil tuvastatud seisundist tulenevalt tundus neil

e hetkel kõige õigem.

6

Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritud süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile

kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna sündmus leidis aset baari ees tänaval xxxx ja haljasalal, hulganisti kus viibis äsja baarist väljunud kümneid baari külastajaid, s.o asjassepuutumatuid isikuid ja kõrvaline isik T. T. sekkus sõnaliselt süüdistatava käitumisse ning teine kõrvaline isik teatas sündmusest Häirekeskusele just seetõttu, et inimest löödi M. J. tänaval näkku use § 54 mõttes , siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitsesead .

KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu

seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud, et häiritud olid vähemalt kaks asjassepuutumatut isikut ning samuti on tuvastatud see, et nii kannatanute seltskonnas kui ka süüdistatava seltskonnas viibinud isikud läksid süüdistatava kasutatud vägivalda lõpetama ja sekkusid. Seega häiris süüdistatava käitumine ka asjasse puutuvate isikute seltskonnas viibivaid isikuid. Seejuures ei näinud need isikud I. S. löömist, vaid seda, kuidas süüdistatav kasutas vägivalda S. B. suhtes ning nende jaoks oli selline käitumine ootamatu, kuivõrd neile ei olnud intsidendi põhjus ega algus teada, mistõttu osutusid ka nemad sisuliselt asjassepuutumatuteks isikuteks, kes pidasid vajalikuks sekkuda.

KarS - 263 kaitstavaks on avalik kord, aga sellega kaitstakse § ga õigushüveks esmajärjekorras ka individuaalseid Avaliku korra raske rikkumise kvalifitseerivaks õigushüvesid. üheks koosseisutunnuseks on (KarS 263 vägivald § lg 1 p 1). Selle tunnuse all tuleb ksnes mõista ü sellist tegu, vastab karistusseadustikus kehtestatud (KarS 120) kehalise mis ähvardamise § või väärkohtlemise § Mõlema (KarS 121) koosseisule. nimetatud kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis ehk kehaline vaimne heaolu. ja

Eeltoodud on leidnud avaliku korra rikkumine poolt, mis tõenditega tõendamist süüdistatava seisnes selles,

korra t rusikaga

t rusikatega et süüdistatav lõi ühe I. S. näkku ja seejärel S. B. ja jalaga mitu korda näkku, tekitades I. S. füüsilist valu ja S. B.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, millised oma iseloomu ka esmaabi. Antud juhul ei olnud seega lihtsalt tegemist nõudsid tõttu avaliku korra rikkumisega, vaid see rikkumine pandi toime vägivalla kasutamisega ja seda mitme isiku suhtes.

Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1- 50-13 p 12).

Kannatanu endi te ütluste kohaselt, kui süüdistatav neid ründas ja rusikaga lõi, tundsid nad valu. Kuigi I. S.t ei ole läbi vaadatud ja ta ei ole ka tervishoiuteenuse osutaja poole pöördunud, nähtub tema ütlustest, et löögist saadud silma vigastus on paranenud, s.t talle oli tekitatud tervisekahjustus. Seevastu on läbi vaadatud S. B., kellele osutati ka esmaabi ning kellele oli tekitatud lahtine peahaav ja marrastused rindkerel ning kannatanu oli tekitatud tervisekahjustuste tõttu ka töövõimetu. Vaadates kannatanu S.

B. läbivaatuse protokolli ja selle juurde lisatud fotosid ning erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaardis kirjeldatud vigastusi, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna te see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kuigi kannatanud olid alkoholijoobes ja sellest tingitult võis suurema valu tundmine olla pärsitud, ei muuda see tervisekahjustuse olemasolu olematuks, samuti ei saa seetõttu ka väita, et kannatanud valu üldse

7

ei tundnud. Tervisekahjustuste olemasolu juba viitab kohtu arvates sellele, et valu tundmine oli vältimatu.

Eeltoodud

leidnud,

tekitas omapoolse kehalise tõenditega on tõendamist et süüdistatav väärkohtlemisega näkku lüües , s.o t I. S.

I. S.le valu ning S. t korduvalt rusikatega jalaga B. ja näkku lüües füüsilist Seetõttu

nii valu kui ka tervisekahjustuse. asub kohus seisukohale,

et süüdistatava käitumises § ettenähtud süüteo

on tuvastatud KarS 121 1 lg

koosseisu kahe koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o valu tekitav kehaline

teise väärkohtlemine ja inimese tervise kahjustamine.

Eeltooduga on tuvastatud nii see, et tegemist oli avaliku kohaga, kui see, et süüdistatav pani toime avaliku korra rikkumise ning seda vägivalda kasutades. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud käitumine läks vastuollu KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatu

ja 2 d keeldudega, s.o keeluga avalikus kohas teist isikut lüüa, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut hirmutada või ähvardada, millega rikuti ka keeldu käituda avalikus kohas teist isikut häirival viisil rikkumisega kaasnes ka vägivalla kasutamine ja nende keeldude mitme isiku suhtes

, on tuvastamist leidnud KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis.

Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, kannatanu

te ja tunnistajate, osaliselt ka süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani vägivallateo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava selgituste kohaselt teda solvati ja ta nõudis vabandamist. Vabandust saamata pidas ta vajalikuks seda nõuda vägivallaga. Vägivallategu asuti aga tõkestama ja seejärel kasutas süüdistatav vägivalda juba süütegu tõkestama asunud isiku suhtes, kasutades selle isiku suhtes oluliselt rohkem vägivalda kui esimese kannatanu suhtes. Kohus leiab, et kriminaaltoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavat või tema tuttavat oleks solvatud, kuid isegi juhul, kui oleks, ei toimunud süüdistatava suhtes mingit rünnet. Süüdistatav läks oma sõnade kohaselt nõudma vabandust, tehes seda rusikaga ning kui tema tegevusse sekkuti, otsustas ta ka tema õigusvastast käitumist takistama tulnud isiku korrale kutsuda taas rusikaga. Seejuures oli ta üheselt teadlik sellest, et kõik baari ees viibivad isikud on äsja väljunud baarist tänavale, s.t ta sai aru sellest, et ta viibib avalikus kohas ja paljude asjassepuutumatute isikute juuresolekul ja nägemisulatuses. Selline objektiivne käitumine näitab vägivalla kasutamise osas süüdistatava eesmärgipärast käitumist, s.t kasutas vägivalda kannatanute suhtes kavatsetult, kuivõrd ta seadis vägivalla kasutamise oma eesmärgiks ja ta ka teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.t põhjustab teist inimest näkku lüües nii valu kui ka tervisekahjustuse, milliste tagajärgede saabumist ta sündmuskohal ka ilmselgelt tajus. Seejuures lõpetas ta vägivalla alles siis kui kõrvalised isikud ta eemale viisid ja vägivallateod lõpetasid. Avaliku korra rikkumise osas on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav teadis, et ta viibib tänaval, s.o avalikus kohas, kus on peale tema ka teisi asjassepuutumatuid isikuid ning et tema selline käitumine mõjub ka kõigile teistele tänaval baari ees viibivatele isikutele häirivalt ja rikub nende õigusrahu. Süüdistatava käitumisest saab järeldad süüdistataval oli sellest a, et täiesti ükskõik, s.t süüdistatav pidas seda võimalikuks ja ka möönis seda, mida näitab ka süüdistatava käitumine kui ta asjassepuutumatule isikule põhjendas vägivalla kasutamist

sellega, et isik solvas teda. Kohtu hinnangul, arvestades nii kuriteo asjaolusid ning kannatanute ja tunnistajate ütlusi, siis süüdistatav sai teo toimepanemise ajal aru, mida ta teeb ning sai aru ka sellest, et tema selline tegevus ei ole lubatud . ja häirib kõrvalisi isikuid

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et X.N pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s o KarS § 263 lg 1 p sätestatud kuriteo . -s 1 .

8

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt - KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta. Seega käesoleval hetkel süüdistataval sissetulek puudub. Teatistest X.N-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub ( andmetel oli süüdistatava 2019. aasta maksustatavate tl 45), et Maksu-ja Tolliameti väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 1247 eurot. Kriminaalasjas ei ole ka kogutud andmeid süüdistataval mõne muu legaalse sissetuleku olemasolu kohta ning süüdistatav on ka ise kohtuistungil isikuandmete kontrollimisel avaldanud, et ta ei tööta hetkel

ja Samuti plaanib tööle asuda alles lähiajal. lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistet e hüvitamise näol. Lisaks sellele nähtub süüdistatava avate menetluskulud karistusandmetest, et süüdistataval on 1 kehtiv väärteokaristus ning andmed temale määratud rahatrahvi tasumise kohta puuduvad. Taolised asjaolud välistavad kohtu arvates rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd rahaline karistus ei oleks täidetav. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates X.N-i suurust KarS 263 lg 1 p 1 kvalifitseeritava igusvastase süü § järgi õ teo toimepanemisel, osutab kohus,

pani toime kaks , millistest et süüdistatava vägivallategu ühega põhjustas ka kannatanule tervisekahjustuse. Samas oli tegemist ajaliselt sisuliselt ühe sündmusega, mille käigus kasutas ta vägivalda kahe isiku suhtes. Seetõttu kuriteo asjaoludest ja tagajärjest lähtuvalt leiab kohus, et süü X.N-i on keskmine.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust ja kergendava asjaoluna on süüdistuses märgitud süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et nendest ühte, s.o kahetsust saab kohtu arvates kergendava asjaoluna arvestada ja kohtul puudub alus kahetsuse siiruses kahelda. Mis puudutab süü tunnistamist, siis KarS § 57 lg 1 loetelu sellist kergendavat asjaolu ette ei näe. Seejuures on süüdistatav küll süüd tunnistanud, kuid samas teo toimepanemist õigustanud. Seega saab kohus kergendava asjaoluna arvestada vaid kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kriminaalmenetluses tuvastatud ei ole.

Järgnevalt juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid

asjaolusid, so süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab

9

iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Süüdistatava karistusandmetest (tl 41-44, 51-54 vad erinevad karistusandmed. Seejuures ) nähtu on ka karistusregistri andmed erinevad ning esimeses on karistusandmete väljatrükis süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust ja teises väljatrükis üks. Kriminaaltoimikus on

ka karistusandmeid tõendavad kohtuotsused, millistest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega nr 1-14-10577 KarS § 424 järgi vangistusega 28 päeva, milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Seejärel on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 07.07.2016 otsusega nr 1-16-5856 KarS § 424 järgi vangistusega 7 kuud ja 29 päeva ning KarS § 65 lg 2 alusel on moodustatud liitkaristus Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 28 päeva ning liitkaristusena on talle mõistetud vangistus 8 kuud ja 27 päeva. Liitkaristus on aga omakorda asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 267 tunni ulatuses ja täitmise tähtajaks on määratud 2 aastat. Karistusregistri andmete kohaselt (varasem versioon) on karistus täidetud 05.03.2018. Hilisema karistusregistri andmetel on aga süüdistatava kehtivaks karistuseks Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõistetud karistus, milline tegelikkuses on juba liidetud hilisema karistusega, milline on kantud. Seega ei saa olla kehtiv ka varasema otsusega määratud katseaeg, kuivõrd varasema otsusega mõistetud karistus on juba liidetud hilisema otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristus on asendatud üldkasuliku tööga, s.t varasemat iseseisvat karistust enam ei eksisteeri. Karistusregistri andmetel on aga üldkasulik töö sooritatud 05.03.2018. KarRegS § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Seega saanuks eelmärgitud otsustega seotud karistused olla registris vaid kuni 05.03.2021. Seega oli süüdistataval süüteo toimepanemise ajal kehtiv karistus vaid seoses Harju Maakohtu 07.07.2016 otsusega mõistetud karistusega, kuid Harju Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõistetud karistus iseseisvalt kehtiv olla ei saanud. Süüdistusakti kohtusse saatmise ajal aga süüdistataval enam kehtivaid kriminaalkaristusi olla ei saa, kuivõrd karistusandmete registrist kustutamise aeg saabus 05.03.2021.

Seega saab süüdistatavat lugeda isikuks, kellel puudub kehtiv kriminaalkaristus. Arvestada tuleb seda , et gi kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks on süüteo toimepanemisest möödunud kaheksa kuud ning kohtul puudub teadmine, et vahepealsel ajal oleks süüdistatav toime pannud mõne õigusvastase teo. Sel põhjusel leiab kohus, et käesoleva otsusega võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja mõistetava karistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Sellele seisukohale jõudmisel toetub kohus just süüdistataval uute karistuste puudumisele viimase kaheksa kuu jooksul, millest saab järeldada, et süüdistatav on oma suhtumist õiguskorda muutnud. Seega kuna süüdistatavale ei ole karistusandmetes muutusi toimunud, leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning süüdistatava suhtes piisab KarS § 73 sätete kohaldamisest, jättes karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

4. MENETLUSKULUD

KrMS 180 1 kohaselt menetluskulud Menetletavas kriminaalasjas § lg hüvitab süüdimõistetu. on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises otsusega süüdimõistva kaasnev sundraha. Muid menetluskulusid kriminaalasjade menetlemisega ei kaasnenud, kuivõrd süüdistatav loobus kaitsjast ja seega ka võimalikust täiendavast menetluskulust, mis kaasneks kaitsja õigusabi osutamisega.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

10

üldis õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on e avalikkompensatoorne eesmärk.

Kohtule ei ole esitatud selle kohta, kohtuotsusega summa tasumine tõendeid et väljamõistetud käiks süüdistatavale üle jõu. väljamõistmisel

ilmselt

Lisaks sellele

menetluskulude ei tule

silmas pidada ainult isiku faktilist vaid ka

mitte maksevõimet, süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, menetluskulude et vähendamise võimalikku korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib n.ö

olla juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda annab positiivse isiku jätmine täiendava tõuke seaduskuulekusele, on alust selle rakendamiseks. põhimõtte Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav mõistetakse süüdi kuriteo toimepanemises, millega rikuti avalikku korda, kasutades vägivalda kahe isiku suhtes. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive selline, et välistab oma teo iseloomult käitumise juhuslikkuse. Seetõttu süüdistatavalt täies välja mõista. tuleb sundraha

mahus

Samas leiab kohus, arvestades menetluskulude summa suurust et ja süüdistataval püsiva sissetuleku puudumist, siis esinevad alused

tasuda küllaldased võimaldada süüdistataval menetluskulud kohtuotsuse osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS 180 jõustumisest

§ lg 3, KrMS § määratud tähtaja ületamisel 313 1 p-d 7 12). Kohus selgitab ka, kohtu lg ja et 12-kuulise

loetakse saabunuks kogu suunatakse

maksetähtaeg ja nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse sätestatud

seadustikus korras.

5. SALVESTISED

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaal Häirekeskuse kõnesalvestised toimikus . KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

ja kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasjas on , mis on kannatanu ja kõrvalise isiku kõnede helisalvestised Häirekeskusele salvestatud DVD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus ja milledel on kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seega on tegemist andmekandjaga, millisel on tõendamiseset puudutav teave, mistõttu tuleb andmekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta

kriminaaltoimikusse.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/