4-10-247/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-10-247

Otsuse kuupäev 14.06.2010

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi M.P väärteoasi Liiklusseaduse § 74

17 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabli Arnas Jõe 30.12.2009 otsus väärteoasjas nr: 2590,09,007201 Kaebuse esitaja menetlusalune isik M.P Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 26.04.2010 ja 14.06.2010, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik M.P ja tema kaitsja Monica Meristo ning kohtuvälised menetlejad Ave Uue ja Aare Soosalu Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast Lõpposa Jätta Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748, Rahu Jõhvi)

Rakvere

politseiosakonna

juhtivkonstaabli

Arnas

Jõe

30.12.2009

otsus

väärteoasjas

nr: 2590,09,007201, millega määrati M.P-le (isikukood xxxx, elukoht xxxx, õpib xxxxx)

Liiklusseaduse § 7417

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400 krooni, muutmata ning M.P kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 21.06.2010). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 06.07.2010, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. V™S §

155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Aare Soosalu koostas menetlusalusele isikule M.P-le 03.12.2009 väärteoprotokolli AB 1120055 selle kohta, et M.P 13.08.2009 kell 20.35 xxxx maakonnas xxxx linnas xxxx maja ees (xxxxx), liikudes xxxx mnt suunas, juhtides sõiduautot, juht teega külgnevalt alalt välja tagurdades sõiduteele, ei veendunud selle ohutuses, andmata teed teel lähenenud autole, mille tulemusel toimus kokkupõrge, tekitades sellega kehavigastusega ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Sellega rikkus menetlusalune isik M.P Liikluseeskirja §-de 91, 92 p 1,

105 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7417 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik M.P esitas väärteoprotokollile vastulause. Menetlusalune isik M.P märkis, et tagurdas 13.08.2009 õhtul kella 20.30 paiku sõiduautot xxxx (reg märk xxxx) xxxx linnas xxxxx hoovist välja ning peatus väravate vahel ja veendus, et kummaltki sõidusuunalt ei ole näha ühtegi liiklusvahendit, mis on temal sellise manöövri puhul tavatoiming. Väravast mõni meeter eemal seisis valge Audi. Arusaadav oli, et Audi juht seisis nii tee ääres, et anda talle ruumi hoovist välja tagurdada ja mitte segades väljasõidul tema vaatevälja.

Selles, et sõidutee oli vaba ja nimelt, et teel ei tule kummaltki poolt sõidukit, veendus ta oma silmaga, sest tema vaateväli ulatub väikse teetõusuni ja kui sellel teel sõidab auto, siis paistab sõitva auto ülaosa ka selgesti kaugemalt. Menetlusaluse isiku M.P sõnul tagurdas ta sõidukitevabale teele, vahetas kiiresti esimesele käigule ja alustas edasisõitu, kui vaevalt mõne meetri (vast ainult paari meetrise) tema auto liikumise järel tundis ta raksatust ja tema auto kaotas juhitavuse. Tema autole otsasõidu hetkel saadud löögist liikus/nihkus auto (xxxx) veel edasi.

Autot, mis rammis tema sõidukit, ta ei näinud. Menetlusaluse isiku M.P väitel on ilmne, et xxxx rammimine toimus linna suunduva sõiduraja keskel. xxxx sai löögi tagaosa keskele ja seda rammis kaubik xxxx, reg märk xxxx, koos omavalmistatud haagisega, reg märk xxxx, haagisel koormaks krossimootorratas Kawasaki – kõik kokku tähelepanuväärselt suure kogumassiga, mis eeldab juhilt erilist ettevaatlikkust, sõitmist pigem linnaliikluses lubatavast kiirusest väiksema kiirusega. Rammimist nägi pealt sõiduauto xxxx, reg märk xxxxx, roolis istunud juht, kellelt võeti ka kirjalik tunnistus, võib-olla nägi juhtumit ka mõni naaber, kuid selle vastu temale teadaolevalt menetluse käigus huvi ei tuntud.

Menetlusalune isik M.P märkis, et tema oli autos üksi, sai rammimisest pähe löögi ja käis traumapunktis. Eelkirjeldatud liiklusõnnetus sai võimalikuks ainult seetõttu, et xxxx ramminud kaubiku sõidukiirus oli suur, ei vastanud suurele kogumassile ega linnas lubatud sõidukiirusele. Linnas lubatud sõidukiiruse puhul ei oleks rammiv auto praktiliselt sekunditega jõudnud tema autoni ja pidi olema sedavõrd kaugel teisel pool eelnimetatud teekõrgendikku, et teda ei olnud sealt poolt tulemas näha, seda enam, et tegemist oli tavalisest sedaanist kõrgemate kaubiku ja haagisega ja et rammimishoop oli väga tugev.

Menetlusalune isik M.P kinnitas oma vastulauses, et kuna juhtivkonstaabli Aare Soosalu poolt anti süüditunnistav otsus nö „käigult“, siis soovis ta liiklusõnnetuse asjaolude ja tegelike põhjuste väljaselgitamiseks liiklustehnilist ekspertiisi. Menetlusalune isik M.P leidis oma vastulauses, et:

1) Liiklusõnnetuse aktile lisatud liiklusõnnetuse skeem ei kajasta õnnetuses osalenud autode tegelikke asukohti.

2) Tunnistaja ülekuulamise protokollis kirjeldab tunnistaja R K üksikasjalikult, motiveeritult ja loogiliselt toimunud xxxx väljasõitu hoovist, samuti rammimist tagant ootamatult ilmunud sõiduki poolt.

3) Juhtivkonstaabel Aare Soosalu kuulas üle ja võttis kirjalikud ütlused xxxx ramminud auto juhilt A V ’ilt tunnistajana, mitte kui menetlusaluselt isikult.

4) Juhtivkonstaabel Aare Soosalu on lisanud menetlusmaterjalidele kokku 20 fotot, mis ei kirjelda konkreetselt toimunut, sest selliseid fotosid võib kus tahes asukohas teha, vast ainult fotodelt 9, 10 ja 11 on näha, et rammija kogukaal oli sedavõrd suur, et lükkas kaubiku koos järelkäruga teelt eemale põõsastesse, samas pole näha nendelt fotodelt, kus asus/kuhu jäi xxxx.

5) Sündmuskoha vaatlusprotokollis mainitakse tänavavalgustuse purunenud betoonposti, mida ei oska leida nimetatud 20-lt fotolt, vaid viide fotol nr 8, mis ei kinnita mingil moel seost liiklusõnnetuses toimunuga.

6) Ekspertiisiakti nr LL-249-09/4091 peatükis Uurimus kinnitatakse esimeses lõigus, et „Ekspertiisiks esitatud materjalidest selgub, et enne kokkupõrget liikus kaubik pidurdamatult ja tema liikumisenergia enne kokkupõrget ei vähenenud“. Sellega on kinnitust leidnud esmalt asjaolu, et ekspertiis viidi läbi esitatud materjalide alusel ja teiseks asjaolu, et xxxx ramminud auto kiirus oli oluliselt suurem linnas lubatud kiirusest, mistõttu ramminud auto juht ei jõudnud üldse eelseisvat autot märgata ega kiirust vähendada.

7) Juhul, kui otsa sõitnud auto oli avalikuks liiklemiseks tehniliselt korras, pidi tal olema korras ka ABS süsteem, sest mittekorras pidurisüsteem on oluline rike ja ei luba liiklemist, siis selline pidurisüsteem ei blokeeru, et tekitada pidurdusjälgi. Kuna need aga olevat olnud, siis on ainult kaks võimalust – kas need pole tekitatud antud pidurdamise käigus või oli sissesõitnud kaubik xxxx avalikel teedel kasutamiseks kõlbmatu.

8) Objektiivsena ei võeta kahe tunnistaja tunnistusi, kellel on kahe peale liiklusregistris 1 rikkumine, vaid objektiivsena võetakse tunnistaja tunnistust, kes on tegelenud ametlikku uurimist põhjustanud äritegevusega ja kellel on liiklusregistris mitmeid rikkumisi. Samuti on xxxx juhi tunnistuses väga sageli kasutatud määratlust „vist“, mis viitab tema ebakindlusele ning paneb kahtlema tema ütlustes.

9) Valemites, arvutades xxxx kiirust ja muud, on arvestatud xxxx raskuseks tühimass, mis ei ole kindlasti õige ja ei anna kindlasti õiget tulemust. Samas arvestatud xxxx välise küljepeegli kokkupuude elektripostiga tegelikkuses hoogu maha arvestatavalt ei võta.

10) Juhul, kui kokkupõrke hetkel oli xxxx parem esiratas vasakust teeservast 2,5 m kaugusel, nagu ekspert väidab, siis oli see auto täielikult vastassuunas. Ei ole võimalik, et xxxx juht sai sõita xxxxx täpselt tagant sisse, kui xxxx riivas oma parema välispeegliga paremal tee ääres olnud elektriposti. See on võimalik juhul, kui xxxx sõitis vastassuunas või on xxxx parem esiratas asetatud ekspertiisis vasaku esiratta asemele ja xxxx paiknes tegelikult pärisuunalisel sõidurajal.

11) Teadaolevalt ei käinud ekspert hiljem sündmuskohal, et õigeid järeldusi teha. Põhjus jääb arusaamatuks ja ei anna alust arvata, et ekspertiis on piisava hoolikusega tehtud.

12) Juhtivkonstaabli Aare Soosalu õnnetuspaiga kirjelduses puudub ilmselt piisav objektiivsus, kuna muu hulgas kirjutab ta, et „Juhtides sõiduautot, juht teega külgnevalt alalt välja tagurdades sõiduteele, ei veendunud selle ohutuses…“ Arvamus, et xxxx juht ei veendunud ohutuses, ei tuginenud sellel hetkel mitte mingisugustele objektiivsetele asjaoludele ja on spekulatiivne. Lisaks xxxx juhi veendumusele manöövri ohutuses, oli tal kasutada ka kõrvaline abi teele tagurdades, mis tõendab vastupidist. xxxx juht oleks ohu korral andnud märku manöövri peatamiseks, sest miks peaks keegi teadlikult laskma teisel avariisse sattuda. xxxx juhil, olles veendunud manöövri ohutuses ning jätkates tagurdamist hoovist välja, puudus igasugune oht ohtliku olukorra tekkimiseks, sest xxxx ei olnud tol hetkel veel nägemisulatuses (nägemisulatus on antud kohas ligikaudu 240 meetrit).

13) Ekspert on ilmselt ekslikult lähtunud valedest eeldustest mitmete asjaolude kirjeldamisel, kuigi kasutada olevatest materjalidest oleks võimalik saada ka tõesed algandmed. Ekspert kirjutab: „Pealegi sellisel juhul ei ole analüütiliselt võimalik tuvastada hetke, mil kaubiku juht pidi sõiduauto tagurdamises ohtu nägema…“ Materjalidest on tegelikult üheselt näha, et xxxx nimetatud hetkel ei tagurdanud. Isegi xxxx juht kirjutab oma tunnistuses, et ei näinud xxxx tagurdamistulesid. Samuti, kuna nähtavus õnnetuspaigast on ligikaudu 240 meetrit xxxx lähenemise suunas ja hoovist väljatagurdamise aeg on reaalselt ligikaudu 8 sekundit, siis xxxx kiirus on võimalik arvutada lihtsast valemist: kiirus = teepikkus/aeg ehk 240/8= 30m/s ehk 108 km/h. See valem annab loomulikult keskmise kiiruse, järelikult võiks oletada, et xxxx juht sõitis alguses kiiremini ja õnnetuspaigale lähenedes siiski jõudis aeglustada. Samuti ei ole ekspert kasutanud xxxx „musta kasti“ andmeid.

14) Ei ole millegipärast võetud uurimise alla asjaolu, et miks oli xxxx juhi tähelepanu häiritud, kui xxxx juht ei näinud isegi tee ääres seisnud xxxx, millel vilkus suunatuli. Menetlusalune isik M.P oma vastulauses kinnitas veendunult, et ta ei põhjustanud 13.08.2009 xxxx teel õhtul kella 20.35 ajal liiklusõnnetust, kuna käitus vajaliku tähelepanu ja hoolivusega hoovist väljumise manöövrit tehes, mida kinnitab ka avariid näinud tunnistaja. Juhtivkonstaabel ei selgitanud talle kui süüdistatavale piisavalt enda kaitsmise võimalust, näiteks seda sama vastulause esitamist, kellele ja kuhu see tuleb esitada.

2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Arnas Jõe määras 30.12.2009 otsusega väärteoasjas nr: 2590,09,007201 menetlusalusele isikule M.P-le karistuseks Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400 krooni, sest M.P 13.08.2009 kell 20.35 xxxx maakonnas xxxx linnas xxxx, juhtides sõiduautot, juht teega külgnevalt alalt sõiduteele välja tagurdades ei veendunud manöövri ohutuses, andmata teed teel liikunud autole, mille tulemusena toimus kokkupõrge. Põhjustas sellega liiklusõnnetuse, kus varalist kahju said L. M.P ja AS SEB Liising. Menetlusalune isik M.P rikkus Liikluseeskirja §-de 105, 92 p 1, 91 nõudeid. Vastulauses esitatu on jäetud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tähelepanuta ja arvestamata, kuna otsuse tegemisel on aluseks kogutud tõendid, mitte oletused ja kritiseerimine.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik M.P kohtule kaebuse. M.P vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täielikult, sest tema süüditunnistamine ja karistamine on rajatud tõenditele, mis ei kinnita tema süüd. Kokkupõrke momendil oli MB, mida juhtis A V , kiirus ca 66 km/h, kuigi lubatud oli 50 km/h, samuti oli tal võimalus juba kaugelt näha, et teel on auto. M.P kinnitab, et veendus enne tagurdamist manöövri ohutuses, tagurdas välja, kuid kokkupõrke momendil ei tagurdanud, oli juba tagurduse käigu ümber lülitanud esimesele käigule ja alustas edasisõitu, olles kokkupõrke ajaks liikunud ca 2 meetrit. M.P märgib, et A V ’i poolt juhitud auto tuli suure kiirusega ja temal polnudki võimalik enam midagi teha. Antud asjas on läbi viidud ka liiklustehniline ekspertiis, millest nähtub, et enne kokkupõrget liikus A V ’i juhitud kaubik pidurdamatult ja tema liikumisenergia ei vähenenud enne kokkupõrget. Välistatud ei ole asjaolu, et kaubik võis pidurdada, kuid kui tema sõidukil on ABS pidurid, siis ei pruugi pidurdusjälgi näha jääda. Antud asjas ülekuulatud R K tunnistused kinnitavad, et ta ei ole avariis süüdi. Otsuses toodud väide, et ta ei veendunud tagurdamise ohutuses on meelevaldne, sest selle kohta puuduvad tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokollis, ekspertiisiaktis ja tegelikkuses on suured vastuolud eelkõige autode asetuse, elektriposti väidetava vigastuse ja toimunu mehhanismi osas, mida on võimalik arutada kohtuistungil. M.P väitel ei ole ekspert kasutanud ka nn musta kasti andmeid xxxx autost. Kuna tee ääres seisis ka xxxxi, mis ootas kuni ta välja tagurdab, siis on kummaline, et xxxx juht seda autot ei märganud, kuigi viimasel suunatuli vilkus. Menetlusalune isik M.P palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku M.P kaebusele (tl 13) on seisukohal, et karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid, väärteoasja nr: 2590,09,007201 on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis kogutud tõenditega ja ekspertiisiaktiga LL-249-09/4091. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond palub jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

5. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik M.P esitatud kaebuse juurde, kinnitades, et veendus enne manöövri sooritamist, et tee on vaba, vaadates aknast algul paremale linna poole ja siis vasakule. Manöövri käigus pole võimalik peeglisse vaadata, kuna ta peab keerama suure nurga alt ja peeglist ei näe. M.P ütlustest nähtub, et vasakule nägi ta

200 meetrit, kusjuures xxxxi, mis seisis linnast väljuva sõiduraja ääres, tema vaatevälja ei takistanud. M.P kinnitas, et kaubikut ta üldse ei märganud. Liiklusõnnetuse põhjustas M.P sõnul xxxx juht, kes sõitis lubatust suurema kiirusega. Menetlusaluse isiku M.P ütlustest nähtub, et ta palus eelnevalt oma elukaaslase sõbral R K hoovist välja sõita, tagurdas siis ise välja teele, lükates esimese käigu sisse, et edasi sõita ja olles juba tee peal väljas pigem linna poole suunduvas sõidureas, kui toimus kokkupõrge. M.P täpsustas, et ta sõitis juba edasi paar meetrit, kuid auto oli veel viltu, sest keeramine võtab ka natuke aega.

M.P sõnul oli peamine vigastus sõidukil taha ossa, kuni keskele välja, sealjuures juhipoolset ust ta lahti ei saanud. M.P kinnitas, et sai ka ise liiklusõnnetuses viga, lüües pea ära ja olles pärast õnnetust šokis, mistõttu käis traumapunktis. M.P sõnul ei ole xxxx nn „musta kasti“ olemas. Tunnistaja A V kinnitas kohtuistungil, et ta juhtis kaubikut xxxx, millel oli järelhaagises mootorratas, sõidusuunaga mööda xxxx teed kesklinna poole, kui järsku ühest hoovist tagurdas talle ette sõiduauto xxxx ja toimus kokkupõrge, milles said kannatada kaks sõidukit.

A V avaldas, et kokkupõrke hetkel oli teine sõiduk juba hoovist välja keeranud, kuid ei olnud manöövrit veel lõpetanud, olles tee peal natuke risti, mistõttu ei olnud võimalik temast vasakult poolt ka mööda sõita, teisel pool oli aga suur elektripost, mida ta riivas. A V arvas, et ta kindlasti ka üritas pidurdada, sest automaatselt ikka vajutad pidurit, kui on mingi takistus. A V meetreid ei osanud hinnata, kui kaugelt ta teist sõidukit nägi, sest reageerida ja pidurdada ta õieti ei jõudnudki, jõudis vaid mõelda, et ega ta ometi talle ette ei tule.

A V kinnitas, et kokkupõrge toimus tema sõidusuunas ja tema sõidurajal. A V oma sõnul kiirust täpselt ei jälginud, aga ekspert arvutas välja, et see oli 60 ringis, minnes võib-olla suurest langusest tingitult nii suureks. Tunnistaja R K kinnitas kohtuistungil, et sõitis sõbra juurde hoovi, kui nägi, et sõbra naine P L soovib sealt välja sõita. R K tunnistas, et tagurdas välja, et P L saaks välja sõita, jäädes tee äärde ootama, kuni viimane välja saab. R K sõnul hakkas P L välja tagurdama ja tema vaatas peeglisse, et kas kedagi tuleb, kuid kedagi ei tulnud.

R K avaldas, et kui ta uuesti peeglisse vaatas, siis märkas ta künka tagant kuskil 400 meetri kauguselt valge sõiduki katust ja esiklaasi. R K sõnul vaatas ta uuesti ette, et kas P L on tagurdamise lõpetanud, aga ei olnud ning vaatas uuesti taha ja ei näinud enam seda sõidukit, kuid paremalt peeglist vaadates oli sõiduk juba tema taga. R K kinnitas, et vaatas uuesti ette, et kas P L on jõudnud tagurdamise lõpetada, aga ta oli veel seal ning tema ei jõudnud enam signaali anda ja toimus avarii. R K avaldas, et tema sõiduk oli pargitud linnast välja suunduvale poole, väravast kuskil 8 meetri kaugusele ning võis piirata M.P vaatevälja.

R K hinnangul oli A V ’i poolt juhitud sõiduki kiirus 80-90 km/h. R K arvates põhjustas liiklusõnnetuse A V ’i poolt juhitud sõiduki suur kiirus ja see, et xxxx juht ei jõudnud eest ära sõita. R K sõnul toimus kokkupõrge mõne meetri kaugusel hoovi väravast linna suunduval sõidurajal, kusjuures M.P oli tol hetkel manöövri lõpetanud, tema sõiduk oli teega mingi nurga all ja kokkupõrge toimus ka nurga all. R K väitel eelnevalt valvamises nad M.P-ga kokku ei leppinud, vaid tema seisis seal niisama ja vaatas, et kas keegi tuleb või ei tule.

Menetlusaluse isiku M.P kaitsja Monica Meristo taotlusel kuulas kohus kohtuistungil üle väärteoasjas nr: 2590,09,007201 liiklusekspertiisi (liiklustehnilise ekspertiisi) teostanud eksperdi J M , kes andis ütlusi ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks. J M kinnitas, et kuival asfaldil ja avariilisel pidurdamisel jätavad jälje ka ABS pidurid, kuid jäljed on katkendliku iseloomuga, kuid kui pidurdamise jälgi ei ole, siis avariilikku pidurdamist ei ole toimunud. J M väitel tehakse ekspertiis politsei poolt sündmuskohal kogutud materjalide alusel, kusjuures ekspert käib kohal vaid äärmisel juhul.

Ekspertiisiaktile on lisatud liiklusõnnetuse mehhanismi skeem, kus on joonistatud välja sõidukite asend kokkupõrke hetkel. J M sõnul ei ole kahtlust selles, et liiklusohu ja takistuse tekitas sõiduauto juht, mille tõttu teine juht oli kohustatud kasutama ekstreemseid juhtimisvõtteid, kuid kas ta tegelikkuses ka neid kasutas või mitte, ei ole antud juhul oluline.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 7417

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liikluseeskirja § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Liikluseeskirja § 92 p 1 sätestab, et juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites – igale teel liiklejale. Liikluseeskirja § 105 kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Kohtuväline menetleja on sellisteks tõenditeks lugenud sündmuskoha vaatlusprotokolli 13.08.2009, sinna juurde kuuluva liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelid, liiklusõnnetuse akti 13.08.2009 (vorm LÕ-2), menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamise protokollid, ekspertiisimääruse, ekspertiisakti nr LL-249-09/4091, indikaatorvahendi kasutamise protokollid ja AS xxxx Haigla teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest.

Sündmuskoha

vaatlusprotokollist

13.08.2009

(tl

23-25),

sinna

juurde

kuuluvalt

liiklusõnnetuse skeemilt (tl 18 pöördel) ja fototabelitelt (tl 37-46) nähtub, et sündmuskoht asub xxxx maakonnas xxxx linnas xxxxx maja ees. Sündmuskohal sirge teelõik, millel kerge langus. Valge aeg, ilm selge. Mustkate laiusega 5,7 meetrit. Sõiduteest paremal teepeenar laiusega 0,7 meetrit ning seejärel haljasala. Sõiduteest vasakul teepeenar laiusega 0,8 meetrit, seejärel haljasala laiusega 1,3 meetrit. Sõidutee mustkatte vasakpoolsest servast vasakule 2,1 meetri kaugusel xxxx majaaed, kõrgusega 1,2 meetrit. Sõiduteest vasakule maja juurde viiv tee, aia väravapostide vaheline kaugus 4,6 meetrit.

Sõidutee vasakul poolel esiosaga xxxx tn suunas asub sõiduauto xxxx reg märgiga xxxx. Sündmuskohal sõiduteest paremal haljasalal esiosaga xxxx tn suunas asub kaubik xxxx reg märgiga xxxx koos omavalmistatud haagisega reg märgiga xxxx. Sündmuskohal paralleelselt sõiduteega osaliselt vasakpoolsel sõidurajal asub sõiduauto xxxx reg märgiga xxxx. Nähtavus maja aia väravast maantee suunas 240 meetrit. Sündmuskohal teostati autode vaatlused. Liiklusõnnetuse aktist 13.08.2009 (vorm LÕ-2, tl 18) nähtuvad liiklusõnnetuse kirjeldus (xxxx juht tagurdas maja hoovist ette sõiduteele vasakult lähenenud haagisega xxxx), liiklusõnnetuses osalejad (M.P ja A V ), andmed vigastatu (M.P) kohta ning vastavalt L L ja AS SEB Ühisliising kuuluvatele sõidukitele tekitatud vigastuste kirjeldused.

AS xxxx Haigla teatisest 13.08.2009 liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 28) nähtub, et mootorsõidukijuhil M.P diagnoositi peapõrutus. Menetlusalune isik M.P on kohtuvälises menetluses (tl 32-33) öelnud, et 13.08.2009 kella poole 9 ajal õhtul juhtis ta sõiduautot xxxx, reg märgiga xxxx xxxx linnas xxxx teel. M.P sõnul hakkas ta hoovist välja tagurdama, peatus väravas ning nagu alati, veendus, et kummaltki poolt autot ei tule. Seejärel tagurdas ta teele, vahetas kiirelt käigu esimese peale ning alustas sõitu. Saanud meeter või paar sõita, tundis ta raksatust ja kaotas auto juhitavuse.

Kokkupõrke hetkel liikus auto edasi, kuid autot, millega kokkupõrge toimus, ta ei näinud. M.P tunnistas, et välja sõites ei vaadanud ta peeglisse, vaid veendus oma silmaga, et teel ei tuleks kedagi. Valge xxxx seisis väravast kaugel eemal tee ääres, et anda talle ruumi välja sõita ning mitte segades tema vaatevälja, mis ulatub kuni künkani, teetõusuni ja kui teel sõidab auto, siis ka veidi kaugemale. M.P arvates toimus kokkupõrge linna suunduva sõiduraja keskel. Auto sai löögi tagaossa, keskele. Õnnetust nägi pealt xxxx istunud noormees ja võib-olla mõni naaber.

Ise sai ta pähe löögi, käies traumapunktis. M.P pidas liiklusõnnetuse põhjuseks teise auto kiiruse ületamist, sest linna kiirusel tulnud auto poleks teiselt poolt mäge nii ruttu temani jõudnud, ta pidi olema suhteliselt kaugel teisel pool mäge, sest muidu oleks ta katustki üle mäeveeru näinud. Auto vigastustest on ka näha, et kokkupõrge oli väga tugev. Tunnistaja A V on kohtuvälises menetluses (tl 34-36) öelnud, et 13.08.2009 kella 20.35 paiku juhtis ta kaubikut xxx reg nr xxxx koos haagisega xxxx xxx linnas mööda xxxx teed kesklinna suunas, sõidukiirus oli 50 km/h ning peale prügimäe teed kaldega linna poole umbes 100 meetrit, nägi ta, et auto tagurdab hoovist välja sirgjoones tema sõidusuunda.

A V ’i sõnul ei jõudnud ta pidurdada, sõites vastu vasakut tagumist poritiiba, misjärel avanesid tema autol turvapadjad ja rohkem ei näinud ta midagi, paiskudes paremale kraavi. Kokkupõrge toimus tema sõidurea vasakul poolel. A V ei pannud oma sõnul tähele mingeid piduriega tagurdamise tulesid. Vasakul tee ääres seisnud xxxx pani ta tähele alles peale õnnetust. A V on öelnud, et kui ta nägi xxxx juhti tagurdamas, siis arvas ta, et viimane jääb pidama vastassuunas. Ohtu tunnetamata jätkas ta liikumist ning reaalset ohtu märkas ta siis, kui auto hakkas lähenema tema sõidusuunale.

A V ’i sõnul oli ta tagurdavale autole nii lähedal, et ei jõudnud vist enam isegi pidurdada. A V ’i väitel põhjustas liiklusõnnetuse xxxx juht oma hooletu tagurdamisega tema sõidusuunda. Tunnistaja R K on kohtuvälises menetluses (tl 29-30) öelnud, et 13.08.2009 kell 20.35 juhtis ta oma sõiduautot xxx reg nr xxxx, sõites kesklinna poolt xxxx hoovi. Olles jõudnud hoovi, vaatas ta, et teine auto soovib hoovist väljuda, mistõttu ta tagurdas hoovist xxx ringtee suunas, jättes auto vasakule poole tee äärde, et teine auto saaks samuti välja tagurdada.

Olles jõudnud tee serva, nägi ta, kuidas xxxx juhi auto tagumine ots hakkas tee peale jõudma. xxxx, olles jõudnud tagumiste ratastega üle kõrgema koha teepeenral, aeglustas korraks hoogu. R K sõnul ise vaatas ta samuti etteja tahavaatepeeglisse, kuid ei silmanud seal kedagi. Xxxx juht jätkas tagurdamist, kui ta silmas oma auto tahavaatepeeglist, et eemalt künka tagant läheneb auto. R K väitel ei näinud ta vajadust xxxx juhile märku anda, et viimane manöövri pooleli jätaks, sest lähenev auto oli kaugel ja xxxx juht oleks igal juhul suutnud manöövri ohutult lõpetada. xxxx juht oli jõudnud auto tagumise osaga üle tee telgjoone, kui ta vaatas uuesti tahavaatepeeglisse ja nägi, et xxxxx kaubik oli järsku jõudnud väga lähedale.

Kokkupõrke hetkel oli xxxx tagurpidi käigu välja võtnud ja alustanud edaspidi liikumist. Kokkupõrge toimus xxxx tagumise osa keskpaiga ja xxxxx vasakpoolse esimese osa kohas linna suunduva sõiduraja keskel või natuke paremal. R K sõnul võis bussi kiirus olla minimaalselt 70 km/h ja võis küündida kuni 90 km/h. R K arvates võis tema auto piirata xxxx juhi nägemisvälja. Liiklusõnnetuse põhjuseks pidas R K xxxx liiga suurt sõidukiirust ja ka seda, et xxxx juht ei jõudnud eest ära sõita. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabli Aare Soosalu poolt 11.09.2009 koostatud ekspertiisimääruse alusel teostati käesolevas väärteoasjas liiklustehniline (liiklusekspertiis) ekspertiis.

Ekspertiisiaktis nr LL-249-09/4091 02.11.2009 (tl 51-55) on ekspert Jaan Marmor andnud alljärgneva eksperdiarvamuse:

1. Kaubiku xxxx, reg märk xxxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel sõiduautoga xxxx, reg märk xxxx, oli 66 km/h.

2. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust saab tehniliselt analüüsida ainult selle sõidukijuhi suhtes, kes teise liikluses osaleja tegevuse tõttu oli sunnitud kasutama ekstreemseid juhtimisvõtteid. Uuritaval juhul oli selleks juhiks aga kaubiku xxxx juht, mitte sõiduauto xxxx juht.

3. Kuna sõiduauto xxxx juhi tegevuse ja sõiduki liikumise iseloomu kohta objektiivsed andmed puuduvad, siis ei saa kaubiku juhi kokkupõrke vältimise võimalust klassikaliselt analüüsida. Samas aga kaubikujuhi tegeliku ohule reageerimise alusel tehtud kontrollarvutuste alusel saab väita, et ka lubatud liikumiskiiruse korral võis kaubiku juhil puududa võimalus liiklusõnnetuse vältimiseks.

4. Uuritavas liiklussituatsioonis tekitas ohu ja takistuse liiklemisele sõiduauto xxxxx juht, kuid liiklusohu tekkimise (ilmnemise) hetke ei saa analüütiliselt kindlaks määrata, sest see oleneb otseselt sõiduautojuhi tegevusest. Samas puudus sõiduauto xxxxx juhil ka vajadus tee telgjoone ületamiseks, mistõttu kaubiku juht võis tajuda ohtu alles hetkel kui sõiduauto xxxxx jõudis kaubiku suunavööndisse.

Liiklusõnnetuse skeemi

ja sündmuskoha

vaatlusprotokolli alusel

koostas

ekspert

ekspertiisiakti lisana liiklusõnnetuse mehhanismi skeemi (tl 50), kus on näidatud sõidukite asend kokkupõrke hetkel ja sõiduauto asend pärast liiklusõnnetust. Ekspertiisakti uurimuslikust osast selgub muuhulgas, et enne kokkupõrget ei jõudnud kaubiku juht sõiduki pidurisüsteemi tööle rakendada, millest järeldub, et kaubiku juht võis tajuda ohtu kuni 1 sekund enne kokkupõrget, sest pidurisüsteemi töölerakendamiseks vajalik aeg koos juhi reageerimisajaga on hüdraulilise pidurisüsteemi korral ca 1,1 sekundit ja kokkupõrke hetkeks sõiduki pidurisüsteem ei olnud veel rakendunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud sõidutee nähtavuseks hooviväravast xxxxx maantee suunas 240 meetrit, mille läbimiseks kulunuks kiirusega 66 km/h liikuval kaubikul ca 13 s (t=240/66x3,6=13,1), mis näitab, et kaubik liikus sõiduauto juhi vaateväljas juba pikemat aega enne kokkupõrget ja kaubiku ilmumist ei saa ootamatuks pidada. Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ja leiab, et Liiklusseaduse §-s 7417 lg 1 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku M.P poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Kohtul, erinevalt menetlusalusest isikust M.P-st ja tema kaitsjast, ei ole mingit põhjust eksperdiarvamuse õigsuses ja eksperdi J M kohtuistungil antud ütluste õigsuses kahelda, sest ekspertiisi tehes on ekspert lähtunud liiklusõnnetuse aktist, liiklusõnnetuse skeemist, sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohal tehtud fotodest kui väärteoasjas kogutud objektiivsetest tõenditest. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S §-s 30 sätestatud alustel.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et Liiklusseaduse §-s 7417 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik M.P. Liiklusseaduse § 74 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule M.P-le määras kohtuväline menetleja Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400 krooni, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni alammäärast suurem, kuid keskmisest määrast tunduvalt väiksem. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Arnas Jõe on otsuses 30.12.2009 väärteoasjas nr: 2590,09,007201 kergendava asjaoluna arvestanud seda, et menetlusalusel isikul M.P puuduvad eelnevad rikkumised ning et ta ise sai tervisekahjustuse. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule M.P-le karistuse määramisel arvestanud selle üldja eripreventiivseid eesmärke, rikkuja isikut ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest Liikluseeskirja rikkumistest. Menetlusalusele isikule M.P-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, järgitud on menetlusõigust, samuti on karistuse kohaldamine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabli Arnas Jõe 30.12.2009 otsuse väärteoasjas nr: 2590,09,007201 muutmata ja M.P kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 06..augustil 2010.a.

№oremreferent

Merle Kaegas