3-20-2517/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2517

Haldusasi

XX kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 31.08.2020

vaideotsuse peale isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-

3/20/2238

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse

resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-20-2517.

2. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse haldusasjas nr 3-20-2517

resolutsiooni p 1 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada menetlusabi

taotlus ja vabastada XX kaebuselt tasutavast riigilõivust. Halduskohtu määruse

resolutsiooni punkt 2 jätta muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 16.01.2019 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) pöördumise, milles leidis, et

tema andmeid avaldatakse ebaseaduslikult.

2. AKI käsitles pöördumist selgitustaotlusena ning teavitas XX 17.01.2019 kirjaga

võimalustest oma õigusi kaitsta, andis selgitusi tingimuste kohta, mis peavad olema täidetud, et

meediaväljaanded

ei

võiks

ilma

nõusolekuta

isikuandmeid

avalikustada,

ning

meediaväljaannetele esitatavatest taotlustest.

3. XX esitas AKI-le 12.02.2019 vaide (täiendatud 25.03.2019), milles palus teha

väljaannetele ettekirjutus eemaldada Internetist ja sulgeda tema isikut tuvastavad andmed

3-20-2517

2(5)

otsingumootoritele selliselt, et tema nime otsingumootorisse sisestamisel ei oleks

artiklid/saated leitavad. AKI tagastas vaide 26.03.2019 vastusega.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.11.2019 otsusega nr 3-19-579 XX kaebuse, tühistas

17.01.2019 vastuskirjas väljenduva otsuse ja 26.03.2019 otsuse vaide tagastamise kohta ning

kohustas AKI-t kaebust uuesti läbi vaatama.

5. AKI algatas AS Ekspress Meedia ja AS Õhtuleht Kirjastus suhtes 17.02.2020

järelevalvemenetluse, milles palus anda selgitusi isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 täitmise

kohta ning tegi 21.05.2020 ja 27.05.2020 ettepaneku lisada kahele artiklile pealdis.

6. AKI lõpetas 15.06.2020 AS Ekspress Meedia ja AS Õhtuleht Kirjastus osas

järelevalvemenetluse kahe võrgulingi osas, sest artiklitele lisati pealdised. AKI teavitas

kaebajat 25.06.2020 menetluse lõpetamisest AS Õhtuleht Kirjastus ja AS Ekspress Meedia

suhtes. Menetluse lõpetamine puudutas järgmisi artikleid:

1) X

2) X

3) X

4) X

5) X

6) X

7) X

8) x

9) X

10) X

11) X

12) X

13) X

14) X

15) X

16) X

17) X

7. XX esitas AKI-le vaide, mille AKI jättis 31.08.2020 vaideotsusega nr 2.1.-3/20/2238

rahuldamata.

8. XX esitas Tallinna Halduskohtule 15.12.2020 e-kirja, kus ta selgitas, et tal on vaja

vaidlustada ka AKI 31.08.2020 vaideotsus nr 2.1.-3/20/2238, ning küsimus, kas ta ei ole seda

juba kohtule saatnud. Ta lisas, et see on kõige olulisem kaebus. Tallinna Halduskohus käsitas

e-kirja kaebusena ning jättis selle 16.12.2020 määrusega käiguta, sest kaebaja ei olnud tasunud

nõutavat riigilõivu. Ühtlasi määras kohus kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks.

3-20-2517

3(5)

9. Kaebaja esitas 22.12.2020 menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust ja

kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks ning riigi õigusabi taotluse.

20.01.2021 esitas ta taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

10. Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2021 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata riigi

õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2); rahuldas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide

tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse käiguta ning

andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 4–5). Halduskohus hoiatas, et

riigilõivu tasumata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult (resolutsiooni p 6).

Menetlusabi andmine eeldab, et isik ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt

menetluskulusid kanda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

tema jaoks edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetlusabi ei anta, kui kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus, asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse

eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 111

lg 3).

Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kaebuse eesmärk on kohustada AKI-t algatama

vaideotsuses nimetatud 17 artikli osas järelevalvemenetlus ning meediaväljaannetele

ettekirjutuse tegemine artiklitest kaebaja isikuandmete eemaldamiseks, et need ei oleks

Interneti otsingumootorite kaudu leitavad; lisaks artiklite täielik kustutamine. AKI-l on

järelevalvemenetluse läbiviimise otsustamisel kaalutlusõigus, mistõttu saab kohus hinnata

üksnes seda, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamata jätmisel või lõpetamisel lähtunud

asjakohastest kaalutlustest. Vaidlusalustes artiklites ei kajastata kaebaja isikuandmeid määral,

mis riivaks ülemäära tema subjektiivseid õigusi:

-

artiklites 1–5 ja 9 ei ole kajastatud kaebaja isikuandmeid või ei ole artiklid kaebaja kohta;

-

artikkel 6 link ei ole aktiivne ning see ei olnud aktiivne AKI 25.06.2020 menetluse

lõpetamise teate tegemise ajal;

-

artiklis 7 on toodud kaebaja initsiaalid;

-

artiklites 8, 14, 15 ja 17 on toodud kaebaja täisnimi ja vanus;

-

artiklis 10 on toodud kaebaja initsiaalid ja vanus;

-

artiklites 11 ja 12 on toodud kaebaja initsiaalid ja muudetud foto (silmad kaetud);

-

artiklis 13 on toodud täisnimi;

-

artiklis 16 on toodud kaebaja foto ja vanus.

Kohus jõudis sarnasele järeldusele haldusasjas nr 3-20-1076. Juhuslikul lugejal ei ole võimalik

kaebaja isikut tuvastada initsiaalide ja vanuse või ainult täisnime kaudu. Kaebaja nimi ei ole

eriline ning tal on nimekaime. Üheski artiklis pole avaldatud kombinatsiooni kaebaja täisnimest

ja fotost, mis võimaldaks isiku üheselt tuvastada. Kaebaja tuvastamiseks peaks lugeja kaebajat

tundma. Kaebaja tuvastamine on võimalik, tehes täiendavaid otsinguid ja päringuid, ent see on

ressursi- ja ajamahukas.

AKI ei saa põhjendamatult sekkuda ajakirjandusvabadusse, kui kajastatud andmed on õiged,

tuginevad autoriteetsele allikale ning on avaldamise hetkel aktuaalsed ja asjakohased. Artiklite

8 ja 17 osas on ajakirjandusväljaanded lisanud pealdise kaebaja õigeksmõistmise kohta.

Teadmine endast kirjutatud artikli kohta ei ole piisav, et nõuda artiklite kustutamist.

Esinevad riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-des 5 ja 12 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud, sest kaebuse

eduväljavaated on kasinad.

3-20-2517

4(5)

11. XX palub 18.02.2021 määruskaebuses (allkirjastatuna esitatud 23.02.2021) tühistada

halduskohtu määrus osas, milles teda ei vabastatud kaebuselt tasutavast riigilõivust ning jäeti

rahuldamata riigi õigusabi taotlus, ning teha uus määrus, millega anda talle menetlusabi ja riigi

õigusabi.

Võõrad inimesed (endised töökaaslased, tööandjad, potentsiaalsed tööandjad) on kaebaja

korduvalt tuvastanud. Kaebajat on ähvardatud ja uue töö leidmine on raskendatud. Kaebajat

puudutavad artiklid on hõlpsalt leitavad. Näotuvastussüsteemi ja sotsiaalmeedia kaudu võib

kindlaks teha tema nime. Kaebusel on eduväljavaated. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud

tema nõusolekuta. Kuna ta on õigeks mõistetud, puudub ajakirjanduslik ja avalik huvi

isikuandmete töötlemiseks. Andmete kättesaadavus põhjustab kaebajale kannatusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10). HKMS

§ 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

13. Halduskohus ei kahelnud, et kaebaja on maksejõuetu 15 euro suuruse riigilõivu tasumisel

HKMS § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 tähenduses. Maksejõuetus ei ole siiski ainus kriteerium, mida

riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel arvestada. Menetlusabi andmine eeldab lisaks,

et isiku kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures arvestatakse menetluses

osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111

lg 2). HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on

ebamõistlik. Menetluses osalemist loetakse ebamõistlikuks, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse

eeldatavate kuludega, või kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

14. Ringkonnakohtu hinnangul võib vaidlust pidada kaebaja jaoks oluliseks, sest tema

seostamine artiklites kirjeldatud tegudega võib mõjutada tema elukorraldust ja mainet. Tal võib

olla keerulisem ennast teostada, leida tööd, talle võivad osaks saada ähvardused vms.

Halduskohus ei ole väitnud, et kaebajal puuduks asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebusega

ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Iseenesest on õige, et isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku

suhtes, kui järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel ja meetme rakendamisel on

järelevalveorganil kaalutlusõigus. Isikul on siiski õigus nõuda, et järelevalvemenetluse

algatamine või selle lõpetamine meetmeid kohaldamata otsustataks kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb isiku õigushüve (vrd Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-

18-1442, p 16). Praegusel juhul kaitseb järelevalvet sätestav õigusnorm – IKS § 56 lg 1 ja lg 3

p 8 ja isikuandmete kaitse üldmääruse art 77 lg 1 – kaebaja õigushüve. IKS § 56 lg 3 p-de 4, 5

ja 7 kohaselt on AKI-l muu hulgas õigus nõuda isikuandmete töötlemise piiramist ja lõpetamist

ning keelata isikuandmete töötlemine. Samasisulised volitused on AKI-l ka isikuandmete kaitse

üldmääruse art 55 lg 1 ja art 58 lg 2 p-dest c–g tulenevalt. AKI algatas järelevalvemenetluse

Õhtuleht Kirjastuse AS ja AS Ekspress Meedia suhtes, kuid lõpetas selle, sest osades artiklites

polnud kaebaja tuvastatav ning artiklites, kus ta oli tuvastatav, ei rikuta tema õigusi

ülemääraselt. Ringkonnakohus leiab, et vähemalt nende artiklite puhul, milles kaebaja on

selgelt tuvastatav, tuleks kaalutlusreeglite järgimist põhjalikumalt kontrollida asja sisulisel

läbivaatamisel. Halduskohtu 27.01.2021 otsus nr 3-20-1076, millele halduskohus on praeguses

asjas vaidlustatud määruses viidanud, ei ole jõustunud. Halduskohus ei ole kindlaks teinud

kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivat nõuet, mille esitamisest oleks kaebaja keeldunud

(HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebus jäeti käiguta põhjusel, et sellelt oli tasumata riigilõiv. Seega ei

3-20-2517

5(5)

saa väita, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Ka asjast tulenev kasu ei ole

ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kaebuse rahuldamisel

tuleks AKI-l asi uuesti otsustada ning sellel võib kaebaja õigustele olla soodne mõju. Seega ei

saa praegusel juhul pidada menetluses osalemist ebamõistlikuks ja jätta menetlusabi taotlus sel

põhjusel rahuldamata.

15. Ringkonnakohus möönab, et lahendada tuleb kaebuse tähtaegsuse küsimus. Vaideotsus on

tehtud 31.08.2020 ning kaebus esitati halduskohtule 15.12.2020. Asja materjalidest nähtub, et

vaideotsus oli kaebajale juba varem saadetud, kuid ta ei olnud selle kättesaamist kinnitanud (dtl

140). Tegemist ei ole siiski asjaoluga, mida menetlusabi taotluse lahendamisel kaebuse

eduväljavaadete kontekstis arvestada, sest seda küsimust ei ole halduskohus lahendanud.

Kaebaja riigilõivust vabastamine ei tähenda, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele.

16. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb eelnevat arvestades tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja

vabastab kaebaja kaebuselt tasutavast riigilõivust.

17. Halduskohus jättis lõppkokkuvõttes õigesti rahuldamata kaebusele lisatud riigi õigusabi

taotluse. Ringkonnakohus leiab aga, et taotlus tulnuks jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel:

isik on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta ei sõltu mitte

tema õigusteadmistest, vaid vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest. Vaidlus ei ole

faktiliselt kuigi keerukas. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama

õigusnormidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast

kohtupraktikat. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne (HKMS §

157 lg 1). Liiati on kaebaja seda määruskaebuses teinud. Kaebaja on end seni selgelt

väljendanud

ja

tema

taotlused

on

arusaadavad.

Kaebajale

on

ka

vabastatud

menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest, mis lihtsustab tema õiguste kaitset.

18. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab

Tallinna Halduskohtu 03.02.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teeb uue määruse, millega

rahuldab menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Halduskohtu

määruse resolutsiooni p 2 jääb muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)