4-21-164/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-21-164

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2021

.a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-164 (kohtuistung toimus 16.03.2021.a) Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi

G.L kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 28.12.2020.a otsusele väärteoasjas nr 2780,20,013624 Menetlusosalised Menetlusalune isik: G.L (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Politsei ja Piirivalveameti Lõuna - prefektuur (registrikood 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn, Tartu maakond)

RESOLUTSIOON 1. Jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.12.2020. a otsus väärteoasjas nr 2780,20,013624 muutmata ja G.L-i kaebus rahuldamata. 2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt kohtuvälise 30.06.2021. a

menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele otsuses märgitud viitenumbriga ja selgitusega. 3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Karistuse (juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks) kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 26.11.2020. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoprotokolli G.L-i

G.L-ile ette, et tema 26.11.2020.a suhtes. Väärteo kirjelduse kohaselt heidetakse kella 22.37 ajal Jõgevamaal, Jõgeva- Põltsamaa mnt 25. km juhtis mootorsõidukit kiirusega 153 km/h +-5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. G.L ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h. G.L rikkus LS § 15 lg 1 p 1, väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi.

2. Politsei- 28.12 ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri .2020. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,013624 leiti, et G.L on pannud toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. LS § 227 lg 3 alusel määrati G.L-ile karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 3. 12.01.2021.a esitas G.L kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks talle mõistetud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, osas. G.L on seisukohal, et

käesoleval juhul täidaks rikkumise eest mõistetud põhikaristus, s.o rahatrahv, oma e . Ta saab kinnitada, et ta ei pane toime uusi samalaadseid rikkumisi. ripreventiivse eesmärgi Remi lepa arvates ei nähtu väärteootsusest, millised on need kaalutlused, miks menetleja leidis,

et põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, miks tema puhul on võimalus uus rikkumine toime panna tavapärasest suurem ja ta on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ja seetõttu on vaja määrata lisakaristus. 4. Tartu Maakohtu 26.01.2021. a määrusega võeti G.L-i kaebus menetlusse ning edastati

kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale. ohtuvälisel menetlejal K paluti edastada kirjalik seisukoht kaebuse kohta. 5. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha teatas, et ei nõustu 12.02.2021. a, milles

G.L-i esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõtvalt, et rahatrahvi ja lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Tulenevalt VTMS § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

6. Tartu Maakohtu 02.03.2021. a määruseg määrati G.L-i kaebus kohtulikule a arutamisele. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil 16.03.2021. a. KOHTU SEISUKOHT 7. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukohad ning ja Piirivalveameti Lõuna tunnistajad, leiab, et Politseiprefektuuri 28.12.2020. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,013624 tuleb jätta muutmata ja G.L-i kaebus rahuldamata.

8. 26.11.2020. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse G.L-ile ette suurima lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 58 km/h. Nimelt juhtis G.L 26.11.2020 kella 22.37 ajal Jõgevamaal, Jõgeva- Põltsamaa mnt 25. km mootorsõidukit kiirusega 153 km/h +- igul on 90 km/h. Sellega rikkus G.L 5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõ LS § 15 lg 1 p 1, pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3

9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust üle teo faktiliste asjaolude . Menetlusalune isik tunnistab lubatud suurima sõidukiiruse ületamist äärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas v (t lk 16) Ka . oma vastulauses väärteoprotokollile (t lk 20) G.L lubatud sõidukiiruse ületamist ei eita. Kohtuistungil G.L asjaolusid, jäi varasemalt avaldatu juurde ning selgitas täiendavalt mis viisid . kiiruse ületamiseni

10. ka Politsei- Rikkumine on tõendatud vahetult pärast sündmust ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse välijuht poolt üle kuulatud xxxxxxxxxxx

tunnistaja xxxxxxxxopa lk 18) 26.11.2020 ütlustega tunnistaja ülekuulamise protokollis (t . Lisaks kuulati l nud nud politseiametnikud iiklusjärelevalvet teosta ja kiiruse ületamise fikseeri tunnistajatena üle kohtuistungil. ütluste kohaselt teostasi Nii xxxxxxxxxxx kui xxxxxxxxxxx d

nad liiklusjärelevalvet Jõgeva Põltsamaa maanteel. Patrullsõiduk oli pargitud Jõgeva - - Põltsamaa mnt 25. km asuvasse bussipeatusesse suunaga Puhu risti ehk Põltsamaa poole. Kell 22.37 fikseerisid nad lauges vasakkurvis möödasõitu tegeva sõiduki kiiruseks 153 km/h. Kiirus läks ka suuremaks. Sõiduk liikus Põltsamaa poolt Jõgeva suunas. xxxxxxxxxxx andis sõidukile peatumismärguande. Kontrollimisel osutus juhiks G.L. Sõiduk oli BMW xxxxxxx. Isik tunnistas oma süüd.

11. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab, et fikseeritud on kiirusmõõturi lugem 153

km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h (t Kiiruse mõõtmise

17). lk

laiendmääramatus +/ 5 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud -

sõidukiirust mitte vähem, kui 58 km/h. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt (t lk 22) Stalker DSR 2X S.N DP019597 oli taadeldud (t . Mõõtevahend

lk 21) ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat.

12. Kohtuistungil uuriti lisaks videosalvestisi (t lk 13). K selgitas, et ohtuväline menetleja

esimesel videosalvestise menetlusalune isik suurel kiirusel teostab l on näha, kuidas

möödasõidu. Patrullsõiduk seisab suunaga Põltsamaa poole, Põltsamaa poolt läheneb kaks sõidukit, vahepeal viskab kiirusmõõturi aknas kiirust 81 km/h, mis on sõiduki kiirus, millest teostati möödasõitu. Möödasõitja kiirus on 153 km/h. Kiirus kasvas kuni 158 km/h. Sel ajal, kui patrullsõiduk lülitas tööle sinise punase märgutule, hakkas kiirus kahanema. Parempooleses - aknas on fikseeritud õigusrikkuja sõidukiirus. Teine video vasakpoolses aknas on patrullsõiduki kiirus, kui ta sõidab õigusrikkuja sõidukile järgi. 13. Kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et G.L juhtis 26.11.2020 mootorsõidukit rikkudes LS § 15 lg 1 p 1 lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h ning järelikult on tema käitumises LS § 227 lõikes 3 toodud kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 14. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. G.L on pannud väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arvestades, et

G.L ületas kiirust mitte vähem kui 58 km/h, siis pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga.

15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.

4

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17. LS § 227 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

LS § 227 lg 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41 lomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki -60 ki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et lg 3

sätestatud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kuue kuuni. 18. Kohtuvälise menetleja 28.12.2020. a otsusega määrati LS § 227 lg 3 alusel G.L-ile karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 19. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes on kohtuväline menetleja võtnud arvesse menetlusaluse isiku esitatud vastulauset, seal toodud põhjendusi ning kahetsust. Kohtul sellele vastuväiteid ei ole. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine.

20. Menetlusalune isik on kaebuses t talle taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamis

mõistetud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, osas. G.L on seisukohal, et

käesoleval juhul täidaks rikkumise eest mõistetud põhikaristus, s.o rahatrahv, samuti oma eripreventiivse eesmärgi. G.L selgitas nii oma vastulauses, kaebuses kui kohtuistungil, et juhtimisõiguseta kaotab

ta töökoha. Tema elu ja töökoha vaheline vahemaa on kaudu 25 kilomeetrit. Töö on - ligi graafiku alusel, mistõttu kasutab ta tööle sõitmiseks oma isiklikku sõiduautot. tööle Bussiga jõudmiseks tuleks esmalt sõita Põltsamaale ja sealt Imaverre, aga öisel ajal busse ei liigu. tal Menetlusalune isik on veendunud, et tema töögraafikut ei ole võimalik selliselt ümber teha, et talle säiliks võimalus tööl käia. Sissetuleku kaotamisega satuks keerulisse olukorda ka tema ülalpidamisel olev Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane (t lk elukaaslane, kes on

4 ). Vastulauses viitas menetlusalune isik oma raskele rahalisele olukorrale, ta maksab üüri, laenu, järelmaksu, kütuse ja muude kulutuste eest. Samuti soovitakse koos elukaaslasega muretseda

uus eluase. Kohtuistungil selgus, et praegu elatakse menetlusaluse isiku vanemate juures,

eluasemele enam kulutusi ei ole. Teise töökoha leidmist ei pea G.L võimalikuks, tuginedes sealjuures oma tuttavate kogemusel

e, mitte reaalsetele tööpakkumistele.

21. Riigikohtu 20.03.2017.a lahendist asjas nr 3-1-1-6-17 p 17 tuleneb, et juhtimisõiguse

äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning Kars § 50 lg 2

tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja oma elukohast tööle sõitmiseks, ei välista isikult juhtimisõiguse äravõtmist.

mis

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Kuigi G.L-i sõnul ei võimalda tema töö iseloom töögraafikut selliselt muuta, et tal

oleks võimalik ajutiselt tööle sõitmiseks kasutada ühistransporti, ei ole ta seda võimalust

5

tööandjaga tegelikult arutanud. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevatöös või elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama - erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki Liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. 22. Oluline on, et p - ja lisakaristus kogumis ei

õhi ületaks süüdistatava süü suurust. Riigikohus

on 16.05.2017. a lahendis asjas nr 3-1-1-18-17 p 13 märkinud, et lisakaristust nagu

põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida

üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub

lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli

harjumusamatult või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaield

arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Sama otsuse p 16 on Riigikohus asunud seisukohale, et olukorras, kus LS § 224 lg 2 sätestab toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv (800 eurot) ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed

argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületas ka 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise määramisel põhi ja lisakaristus kogumis tema süü suurust. -

23. - Käesolevas asjas ei ületa G.L-ile määratud põhi ja lisakaristus kogumis isiku süü

suurust. hatrahv sanktsiooni Kohtuväline menetleja on G.L-ile määranud ra i, mis jääb

keskmise e, mida on kohaldatud sanktsiooni st määrast allapoole ja juhtimisõiguse äravõtmis alammääras. Erinevalt G.L-i seisukohast leiab kohus, et põhikaristus üksi ei ole käesoleval juhul piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. 24. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü piirkiiruse ületamises on kahtlemata suur. G.L on ületanud kiirust olulises määras, s.o mitte vähem kui 58 km/h, mis on LS § 227 järgi keskmisest raskem rikkumine. Lubatud sõidukiirus on kehtestatud selleks, et tagada turvaline liiklemine. Mida rohkem juht ületab lubatud sõidukiirust, seda enam seab ta ohtu nii ennast kui kaasliiklejaid. Samuti väheneb juhi reaktsioonikiirus ning suureneb võimalikus liiklusohtlikus situatsioonis kahju tekitamise tõenäosus. G.L on tahtlikult

pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei enda ega kaasliiklejate jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet. Menetlusalune

isik on rikkumine on pandud toime enese süü vähendamise eesmärgil pidanud oluliseks, et õhtusel ajal, kus liiklustihedus on väga väike. Tee ääres ei olnud elumaju, kust võiks ootamatult

keegi teele joosta või sõita. Seega ei olnud tema arvates tegemist enamohtliku teelõiguga, milleks kindlasti on näiteks Tallinn Tartu maantee, kust ta ära keeras. Nähtavus selles kohas oli - hea, seega oleks ta saanud koheselt kiirust vähendada, kui oleks näha vastutulevat sõidukit. Kohus G.L-iga ei nõustu. G.L pani rikkumise toime pimedal ajal kell 22.30, mil liiklusolude tajumine ei ole võrreldav valge aja oludega ning samuti ei ole nii kergesti märgata

6

sõiduteel kergliiklejaid ega liikuvaid loomi. Kohtuistungil uuritud tõendite põhjal selgus, et vahetult seal, kust sõiduk möödasõitu tegi, on mõlemal pool ristmikud. Puhu ristist rikkumise

toimepanemise kohani on kilomeeter. Seal võib liikuda ka jalakäijaid, kergliiklusteed puuduvad. Ümbruses on kõrvalteid ja hooneid. Tegemist on tugimaanteega, kus võib liikuda ka teisi sõidukeid, jalakäijaid, jalgrattureid. Lisaks sooritas G.L möödasõitu eesliikuvast

sõidukist see on kõige ohtlikum manööver liikluses. Menetlusalune isik on tunnistanud, et - möödasõit ei olnud sel hetkel kohustuslik, ta sooritas seda enda ees liikunud elukaaslasest ja

tegemist oli kuidagi „tahan näidata“ olukorraga, mis veelgi ilmestab G.L-i ükskõikset suhtumist kehtestatud reeglitesse. 25. Riigikohtu 13.12.2013. a lahendist nr 3-1-1-112-13 p 11 tulenevalt ei ole ka esmakordse

rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne

võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku

süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut

(hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. 26. G.L-i süü suurust arvesse võttes, on põhjendatud tema mootorsõiduki juhina liikluses

osalemisest eemaldamine määratud ajaks. Karistusregistri andmetest nähtub, et kehtivaid

karistusi G.L käesolevalt ei ole, kuid kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik, et

vahetult pärast juhtimisõiguse saamist on teda samalaadse süüteo eest tegelikult korra karistatud. isel kohus seda arvestada ei saa, kuid G.L-i isikut see siiski Karistuse mõistm iseloomustab. Eelkõige aga lähtub kohus käesoleval juhul sellest, et sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei saa sõltuda teistest liiklejatest. Lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku

väärteoga. Selline sõidukiirus ei saa jääda juhile märkamatuks ning tõestab selgelt, et konkreetne tegu on toime pandud tahtlikult ning mõjutab üldist liiklusohutust oluliselt. Kõik

see annab kohtule alust arvata, et G.L-i puhul on oht samalaadse rikkumise toimepanemiseks tavapärasest suurem ja tema eemaldamine liiklusest on põhjendatud. 27. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, G.L-i süü suurust, õiguskorra

kaitsmise huve ning karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul -

põhjendatud isikule määratud põhikaristus trahviühiku 80 t, s.o 600 eurot ning lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Marek Vahing Kohtunik