3-20-2590/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2590

Haldusasi

X kaebus SA Erametsakeskus 27.11. 2020 otsuse nr 5-9/20/55-

6 tühistamiseks ning SA Erametsakeskus kohustamiseks

vaadata

läbi

kaebaja

poolt

02.09.2020

esitatud

metsaparandustööde toetuse taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – SA Erametsakeskus, esindaja Tiina Mitt

Kolmas isik - Abistav Metsaühistu, esindaja Aivar Pedaspuu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.05.2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X

(kaebaja)

esitas

02.09.2020

kell

20:09

SA-le

Erametsakeskus

(vastustaja)

metsamaaparandustööde toetuse taotluse, millega taotles toetust kinnistu Linnumänniku

(katastritunnus 33404:004:0150) osas (taotlus 5-9/20/55).

2. Samal päeval kell 21:34 esitas Abistav Metsaühistu samuti metsamaaparandustööde toetuse

taotluse (taotlus nr 5-9/20/53). Abistava Metsaühistu poolt esitatud taotluses on ainsaks taotlejaks

juhatuse liige, X ja toetust taotleti talle kuuluva kinnistu Kuretaguse katastriüksusele nr

33404:004:0148.

3. Mõlemad kinnistud kuuluvad Linnumänniku maaparandussüsteemi.

4. Vastustaja saatis 12.11.2020 kaebajale kirja, et kas kaks esitatud taotlust liita või loobuda ühest

taotlusest ja esitada see teise vooru. Kaebaja keeldus 15.11.2020 vastuses vastustaja ettepanekust.

5. Vastustaja tegi 27.11.2020 otsuse nr 5-9/20/55-6, millega jättis kaebaja metsamaaparandustööde

toetuse taotluse nr 5-9/20/55 läbi vaatamata, kuna ühes taotlusvoorus ja samale objektile võib

2(6)

esitada vaid ühe taotluse. Kuna tegemist on ajaliselt varasema taotlusega kuulus menetlemisele

Abistav Metsaühistu poolt kaebaja metsamaa osas esitatud taotlus nr 5-9/20/53.

6. Kaebaja esitas 26.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Erametsakeskus 27.11.2020

otsuse nr 5-9/20/55-6 tühistamiseks ning SA Erametsakeskus kohustamiseks vaadata läbi kaebaja

poolt 02.09.2020 esitatud metsamaaparandustööde toetuse taotlus.

7. Tallinna Halduskohus võttis 11.01.2020 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel asjaoludel.

8.1 Abistav Metsaühistu esitas kooskõlas keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse kohta esitatavad nõuded, taotluse toetamise ja

taotluse menetlemise kord, taotluste hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (määrus

nr 10) § 3 lg-ga 51 kaebajale kuuluva Kuretaguse kinnistu kohta maaparandustööde taotluse.

8.2 12.11.2020 kirjas tegi vastustaja kaebajale ettepaneku määruse nr 10 rikkumiseks, st liita

kaebaja ja Abistava Metsaühistu taotlused üheks taotluseks või loobuda ühest taotlusest. Määruse

nr 10 § 15 lg 2 tingimused ei luba pärast taotluse esitamist suurendada taotluse summat, lisada või

asendada objekti teise objektiga. Vastustaja tegi oma 12.11.2010 kirjas ettepaneku, et kahest

taotlejast üks loobub esitatud taotlusest ja teine taotleja esitab oma taotluse asemel vastustajale

novembris 2020 uue taotluse, mille taotluse objekt ja summa on oluliselt suurendatud. Taotluse

esitamise tähtaeg oli 02.09.2020. Sellise skeemi kasutamine oleks põhjustanud kas mõlema

taotluse rahuldamata jätmise või hiljem toetuse tagasinõudmise.

8.3 Vastustaja ei ole lähtunud määruse nr 10 § 3 lg-st 51, mis näeb metsamaaparandustööde

taotluste kohta ette võimaluse, mis lubab taotlejal esitada läbi metsaühistute täiendavad

metsamaaparandustööde taotlused. Erandina lõikest 5 võib metsamaaparandustööde toetust taotlev

erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu poolt esitatud metsamaaparandustööde

toetuse taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja piires tehtavateks töödeks.

8.4 Määruse nr 10 § 3 lg 5 ei luba ühte taotlusvooru esitada ühel taotlejal mitut

metsamaaparandustööde taotlust. Seega on vastustaja viide nimetatud sättele eksitav ja vale.

Määruse nr 10 § 4 lg 1 p 1 tähenduses on metsamaaparandustoetuse puhul investeeringuobjektiks

kinnistu, mitte metsaeraldis või maaparandussüsteem. Maaparandussüsteem ei saa olla

investeeringu objektiks, sest maaparandussüsteemid läbivad tavaliselt mitmeid erinevatele

omanikele

kuuluvaid

kinnistuid.

Sellisest

vastustaja

loogikast

lähtuvalt

oleks

metsamaaparandussüsteemi toetust võimalik saada ainult ühel kinnistu omanikul kogu

maaparandussüsteemi kohta. Määruse nr 10 kohaselt saab toetust taotleda ainult oma kinnistu

kohta, mitte kogu maaparandussüsteemile. Selline lähenemine on ka vastuolus vastustaja poolt

varem rakendatud praktikaga.

8.5 Maaparandussüsteeme saab liita ja jagada vaid Põllumajandusamet. Kaebajal vastav võimalus

puudub. Maaparandussüsteemi jagamist ei ole toimunud. Asjaolul, et mõlemad kinnistud

kuuluvad kaebajale ei ole tähtsust. Vaidlusalune maaparandussüsteem on kasutusele võetud

1970.aastal.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

9.1 Kahe erineva taotluse esitamine ei täida määruses nr 10 sätestatud erandi kohaldamise

eesmärki. Ühes taotlusvoorus ei saa erametsaomanik esitada kahte taotlust. Nii kaebaja taotluses

kui ka Abistava Metsaühistu taotluses on taotletud metsamaaparandustööde tegemist kaebajale

kuuluvatel kinnistutel. Seega on tegemist metsaomanikuga, kes on samas taotlusvoorus esitanud

3(6)

kaks taotlust: ühe enda nimel ja teise metsaühistu kaudu. Kuni 21.01.2021 kehtinud määruse nr 10

§ 3 lg 2 kohaselt võib metsaühistu esitada oma liikmete nimel taotluse ja taotleda toetust.

Metsaühistut ei saa käsitleda metsaomanikuna määruse nr 10 ja metsaseaduse § 10 lg 4

tähenduses, sest tema ei ole oma metsamaale toetust taotlenud. Isegi kui metsaühistu teeb taotluses

näidatud tööd ja toetust makstakse metsaühistule, on kasusaajaks metsaomanik, mitte ühistu.

9.2 Abistava Metsaühistu taotlusele lisatud metsaparandustoimingute eest on tasunud kaebaja,

mitte metsaühistu, taotlusele on lisatud kaebaja nimele Põllumajandusameti poolt esitatud

vastuskiri 18.06.2020, kus kinnitatakse, et Linnumänniku ja Kuretaguse kinnistud kuuluvad

ühtsesse maaparandussüsteemi. Taotlusele on alla kirjutanud kaebaja. Seega on tõendatud, et

üksnes formaalselt on tegemist erinevate taotlustega. Kuna kaebaja ei soovinud eelistada enda

nimel esitatud taotlust, siis jättis vastustaja viimasena esitatud taotluse menetlusse, st menetlusse

jäi kaebaja kinnistut sisaldava Abistava Metsaühistu taotlus. Nimetatud taotlus on rahuldatud

03.12.2020 otsusega summas 3410,50 eurot.

9.3 Kaebaja kinnistud asuvad ühel ja samal Linnumänniku maaparandussüsteemil. Nendele kahele

kinnistule eraldi toetuse taotlemine ei ole kooskõlas määruse nr 10 § 4 lg 1 p 1 ja § 3 lg 5

nõuetega, mille kohaselt ei saa taotleda üks metsaomanik sama kulu hüvitamiseks sama tegevuse

või investeeringuobjekti jaoks toetust. Kaebaja lõi kahe taotluse esitamisega kunstlikult olukorra

ainult

temale

kuuluvale

kahele

kinnistule

toetuse

taotlemisega

ja

ühe

tervikliku

maaparandussüsteemi jagamise teel kahe taotluse vahel.

9.4 Määruse nr 10 § 3 lg-s 51 sätestatud erandit ei saa kaebaja suhtes rakendada. Norm kuulub

rakendamisele vaid juhul, kui metsaomanikul on erinevates maaparandussüsteemides asuvad

kinnistud, mis vajavad metsaparandustööde tegemist. Säte on ellu kutsutud 20.07.2015 aastal ning

sellest ajast saadik pole mitte ükski taotleja olukorda kaebajaga sarnaselt tõlgendanud. Alates

22.01.2021 kehtib § 3 lg 51 muudetud sõnastuses.

9.5 Seega tuleb kaebaja ja Abistav Metsaühistu poolt esitatud taotlusi käsitleda samasse

metsamaaparanduse toetuse taotlusvooru esitatud taotlustena, kus taotlused on esitanud sama

taotleja, sama tegevuse/objekti eest ja samale maaparandussüsteemile. Seega tekitas kaebaja

kunstlikult eelise kõigi teiste taotlejate ees, soovides saada toetust kahe taotluse alusel, mis oleks

toonud kaasa kahe taotluse rahastamise kahe rahastamismäära ulatuses. Kaebaja on tükeldanud

maaparandussüsteemi ja soovib toetust nn kinnistu põhiselt, mitte süsteemi kordategemiseks.

9.6 Määruse nr 10 tähenduses saab erametsandustoetuse puhul toetuse taotleja ja saaja olla vaid

üks ja sama isik, st isik kes esitab taotluse ja kellele makstakse toetusraha. Sama on ka

metsaühistute puhul, kuid väikese erandiga – määruse nr 10 § 3 lg 2 sätestab, et ühistu võib

taotleda ja saada toetust erametsaomanikest ühistu liikmete omandis oleva metsamaa jaoks, ehk

metsaühistu tegutseb oma liikmete nimel. Säte ei muuda ühistu liikmeid taotlejateks või toetuse

saajateks ega loo õigussuhteid vastustaja ja metsaühistu liikmete vahel määruse nr 10 järgi. Siiski

leiab vastustaja, et kaebaja ja kolmanda isiku arutelu toetuse taotleja ja saaja osas viib vaidluse

esemest kõrvale. Kaebaja ja Abistav Metsaühistu on kaks taotlejat, kellel on õigus taotlus esitada,

kuid toetuse saamisel peavad olema ka toetuse taotlemise ja saamise tingimused. Nii kaebaja kui

ka Abistav Metsaühistu võisid esitada ühe taotluse, kuid metsaomanik ei saa ühes taotlusvoorus

esitada taotlusi nii metsaühistu kui ka enda nimel samaaegselt. Toetuse kasutajaks on ka olukorras,

kus taotluse esitab metsaühistu, ikkagi metsaomanik, mitte ühistu. Kaebajale kuuluvad kinnistud

moodustavad ühe maaparandussüsteemi, mistõttu võis ta esitada vaid ühe metsamaaparandustööde

toetuse taotluse, kas enda nimel või ühistu liikmeks oleku kaudu. Sellesse ühte taotlusesse sai

esitada mõlemal kinnistul tehtavad tööd, kuna tegemist on ühe maaparandussüsteemiga.

Kolmanda isiku seisukoht

10. Kolmas isik leiab, et vastustaja on olnud alati seisukohal et erametsaomanik, kes osaleb

metsandustoetuste taotluses läbi metsaühistu ei ole toetuse taotleja ega saaja. Vastustaja on sellisel

juhul lugenud metsandustoetuse taotlejaks ja toetuse saajaks metsaühistu. Samuti on vastustaja

4(6)

olnud seisukohal, et see, kuidas toimub toetusaluste tööde ja rahaliste kulutuste tegemine ning

toetusraha jagunemine metsaühistu ja taotluses osalenud liikme vahel on metsaühistu sisemise

töökorralduse küsimus.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja ja Abistava Metsaühistu taotlustes sisalduvad

metsamaaparandustööd

hõlmavad

kaebaja

omandis

olevaid

kinnistuid

Linnumänniku,

katastritunnus 33404:004:0150 ja Kuretaguse, katastritunnus 33404:004:0148. Samuti puudub

vaidlus, et kaebaja ja Abistav Metsaühistu taotlustes olevad kinnistud kuuluvad Linnumänniku

maaparandussüsteemi (kood 6112250020250/001), mis on kinnitatud Põllumajandusameti poolt

18.06.2020 (vastustaja vastuse lisad 3 ja 4). Abistava Metsaühistu taotluse järgi on ainsaks

taotlejaks ja toetuse saajaks ühistu liige, kaebaja (vastustaja lisa 1).

13. Kaebaja leiab, et tegemist on kahe erineva taotluse, toetuse saaja ja investeerimisobjektiga.

Vastustaja leiab, et tegemist on ühe ja sama isiku poolt samas taotlusvoorus esitatud taotlusega.

Toetuse välja maksmine mõlemale taotlejale ei ole kooskõlas määruse nr 10 § 4 lg 1 p 1 ja § 3 lg 5

nõuetega, mille kohaselt ei saa taotleda üks metsaomanik sama kulu hüvitamiseks sama tegevuse

või investeeringuobjekti jaoks toetust. Kaebaja on loonud kahe taotluse esitamisega kunstlikult

olukorra ainult temale kuuluvale kahele kinnistule toetuse taotlemisega.

14. Kuivõrd kaebaja esitas taotluse toetuse saamiseks 02.09.2020, siis kuulub asjas kohaldamisele

määrus nr 10 redaktsioonis, mis kehtis enne 21.01.2021. a.

15. Määruse nr 10 § 3 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda ja saada olenevalt toetuse liigist

metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu või füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest

isikust erametsaomanik tema omandis oleva metsamaa jaoks. Metsaseaduse § 10 lõike 2 kohaselt

võib toetust saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse

saajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on

erametsaomanik füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, lõike 5 kohaselt on metsaühistu käesoleva

seaduse tähenduses mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjaline tegevus on metsa

majandamine ning mille liikmed on füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on

metsamaa.

16. Eelnevast järelduvalt ei käsitleta metsaühistut määruse nr 10 ja metsaseaduse tähenduses küll

metsaomanikuna, kuid ometigi on tegemist isikuga, kes võib olla nii taotluse taotlejaks kui ka

saajaks. Samas sätestab määruse nr 10 § 3 lg 2, et ühistu võib taotleda ja saada toetust

erametsaomanikest ühistu liikmete omandis oleva metsamaa jaoks, ehk metsaühistu tegutseb oma

liikmete nimel. Nimetatud säte ei muuda ühistu liikmeid taotlejateks ega toetuse saajateks, kuid

välja makstud toetuse alusel on kasu saajateks ikkagi metsaomanikud, kelle huvides taotlus

esitatakse ja kelle huvides saadud toetust ka kasutatakse. Sellest tulenevalt saavad määruse nr 10

mõttes olla nii toetuse saajateks kui ja taotlejateks nii metsaühistu kui ka füüsiline või juriidiline

isik. Seega, nagu vastustaja ning kaebaja on märkinud, siis on kaebaja ning Abistava Metsaühistu

poolt esitatud taotlused esitatud kahe erineva taotleja poolt. Nimetatu ei ole praegusel juhul aga

määrava tähendusega, kuivõrd toetuse saamiseks peavad olema täidetud ka ülejäänud määruses nr

10 sätestatud toetuse saamise tingimused.

17. Määruse nr 10 § 3 lg 5 kohaselt saab taotleja ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse liigi kohta

ühe taotluse. Kui erametsaomanik on esitanud mitu taotlust või on esindatud mitmes taotluses,

võetakse menetlemisele ajaliselt kõige hiljem esitatud taotlus ning varasemad jäetakse läbi

vaatamata. Seega võis ühe taotluse esitada nii kaebaja kui ka Abistav Metsaühistu, kuid sama isik

ei saa samas taotlusvoorus esitada taotlust toetuse saamiseks samaaegselt nii metsaühistu kaudu

kui ka enda nimel. Kuivõrd määruse nr 10 § 3 lg 2 kohaselt on ka metsaühistule makstava toetuse

5(6)

puhul tegemist toetusega, mis on mõeldud metsaomanike kasuks, siis saaks isik, kes esitab samas

toetusvoorus taotluse toetuse saamiseks nii enda nimel kui ka metsaühistu kaudu, ühes

toetusvoorus toetust topelt. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka määruse nr 10 § 13 lg 4, mis

sätestab, et metsamaaparandustööde toetuse määr on kuni 10 000 eurot erametsaomaniku või

metsaühistu liikme, kelle metsamaal töid teostatakse, kohta. Seega, kui kaebaja käsitlus oleks õige,

siis saaks üks ja sama isik ühes taotlusvoorus ühe investeerimisobjekti kohta näiteks 20 000 eurot

toetust, ehkki § 3 lg 5 kohaselt oleks tal õigus saada toetust maksimaalselt 10 000 eurot. Seega ei

muuda asjaolu, et nii kaebaja kui ka Abistav Metsaühistu esitasid kahe kaebajale kuuluva, kuid

ühte maaparandussüsteemi kuuluva kinnistu suhtes kaks erinevat taotlust neid mõlemaid toetuse

saamise subjektideks, kuivõrd määruse nr 10 § 3 lg 5 kohaselt on tegemist sama taotleja poolt

esitatud mitme taotlusega ning taotleja on esindatud mitmes taotluses (metsaühistu nimel esitatud

taotluses ning enda nimel esitatud taotluses).

18. Nimetatud seisukohta ei muuda ka metsamaaparandustööde toetuse taotluse menetlemise osas

määruses nr 10 sätestatud erinormid. Määruse nr 10 § 13 lg 1 kohaselt on metsamaaparandustööde

toetuse andmise eesmärk metsamaa veerežiimi ja metsamaale juurdepääsu tingimuste ning metsa

majandusliku kasutamise parandamine, lg 5 sätestab, et metsamaaparandustööde toetust on

võimalik taotleda üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemil või

selle osal tehtavaks tööks. Määruse nr 10 § 3 lg 51 sätestab, et erandina lõikest 5 võib

metsamaaparandustööde toetust taotlev erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu

metsamaaparandustööde toetuse taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja piires

tehtavateks töödeks. Seega jääb sätte sõnastusest esmalt tõepoolest mulje, justkui oleks taotlejal

maaparandussüsteemi toetuse taotluse puhul õigus esitada taotlus nii eraisikuna kui ka metsaühistu

kaudu tingimusel, et tegemist ei ole sama kinnisasja piires tehtavate töödega. Nii see aga ei ole.

Määruse

nr

seletuskiri

(https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/02/maarus-

10_seletuskiri.pdf) on selgitatud, et „Erand kehtib vaid metsamaaparandustööde toetuse korral,

ainult siis on erametsaomanikul võimalus esitada taotlus ise ning olla samal ajal esindatud ka

metsaühistu(te) metsamaaparandustööde taotlus(t)es. Maaparandussüsteemid läbivad paljusid

kinnistuid ning neid tuleb hooldada tervikuna, seepärast ei täida piirang „ühes voorus üks taotlus

erametsaomaniku kohta“ metsamaaparandustööde toetuse tegelikku eesmärki, vaid hoopis

takistab oluliselt vajalike tööde tegemist. Metsamaaparandustööde tegemisel on oluline, et

sellesse saaks haarata kompaktselt suuri alasid ja töö tulemused täidaksid eesmärki. Tööd on

jäänud sageli tegemata, sest üks erametsaomanik on taotlenud toetust ka mõne teise

maaparandussüsteemi jaoks. Eelkõige on probleem olnud metsaühistutega, kelle taotlused

hõlmavad suuremaid alasid ja maaparandussüsteeme“. Kohus leiab, et analüüsides sätte sõnastust

koosmõjus määruse nr 10 seletuskirjas tooduga on sellest järeldatav, et sättes ei peeta silmas

olukorda, kus isik esitab sama metsamaaparandussüsteemi osas taotluse nii erametsaomanikuna

kui ka metsaühistu kaudu. Määruse nr § 13 lg 8 kohaselt on samale alale samaks tegevuseks

võimalik saada toetust üks kord viie aasta jooksul. Seega ei saa erametsaomanik esitada taotlust

sama maaparandussüsteemi toetuse saamiseks samaaegselt erametsaomanikuna ning metsaühistu

kaudu, kuivõrd sellisel juhul oleks tegemist samale alale samaks tegevuseks kahel korral antava

toetusega. Investeeringu objekt on maaparandussüsteem, mitte kinnistu. Olukorras, kus isikule

kuuluvad kaks kinnisasja, mida läbib sama metsamaaparandussüsteem, ei ole tegemist olukorraga,

kus metsamaaparandussüsteemi, kui terviku hooldamine oleks raskendatud põhjusel, et isik ei saa

esitada mitut taotlust. Seega pole tegemist sättes silmas peetud olukorraga, kus ühel

metsaomanikul on maad erinevates eesti piirkondades ning ta ei saa seetõttu esitada taotlust mõnes

teises piirkonnas. Ka Keskkonnaministeerium on oma 28.01.2021 kirjas (vastusaja vastuse lisa 2)

selgitanud, et „Muudatuse eesmärk oli, et ühel maaparandussüsteemil kasvava metsa omanik

saaks nt läbi metsaühistu toetust taotleda ka teises piirkonnas asuva maaparandussüsteemi

korrastamiseks, kuna maaparandussüsteemid läbivad paljusid kinnistuid ning neid tuleb hooldada

tervikuna. Tööd on jäänud sageli tegemata, sest üks erametsaomanik on taotlenud toetust ka mõne

6(6)

teise maaparandussüsteemi jaoks. Sellest tulenevalt see erisus üldreeglist ka kehtestati ning selline

selgitus ka määruse seletuskirjas kajastati.“.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaatamata määruse nr 10 § 3 lg 51 ebaõnnestunud

sõnastusele on seadusandja eesmärk tuletatav sätte sõnastusest koostoimes § 13 lg 8 sõnastusega

ning määruse nr 10 seletuskirjaga. Seadusandja tahtega on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt

kuulub määruse nr 10 § 3 lg-s 51 sätestatud erand kohaldamisele vaid juhul, kui metsaomanikul on

erinevates

maaparandussüsteemides

asuvad

erinevad

kinnistud,

mis

vajavad

metsamaaparandustööde tegemist. Kohtu tõlgendust toetab ka asjaolu, et Keskkonnaministeerium

on sätte sõnastust määruse viimaste muudatustega täpsustanud. Alates 22.01.2021 kehtib § 3 lg 51

uues sõnastuses ning näeb ette, et erandina lõikest 5 võib metsamaaparandustööde toetust taotlev

erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu esitatud metsamaaparandustööde toetuse

taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja ja sama maaparandussüsteemi piires

tehtavateks töödeks. Kohus nõustub, et ühes taotlusvoorus kahe taotluse esitamine ilma erandi

tegelikku eesmärki arvesse võtmata on oma olemuselt ühe maaparandussüsteemi kunstlikult

osadeks jagamine eesmärgiga saada enam toetust, kui taotlejal selleks tegelikult õigus oleks.

20. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et praegusel juhul tuli kaebaja ja Abistav

Metsaühistu poolt esitatud taotlusi käsitleda samasse taotlusvooru määruse nr 10 § 3 lg 5 mõistes

sama taotleja poolt esitatud taotlustena, mille suhtes ei rakendu § 3 lg-s 51 sätestatud erisus.

Kaebaja poolt on tekitatud kunstlikult eelis teiste taotlejate ees eesmärgiga saada toetust suuremas

määras, kui tal selleks määruse nr 10 järgi õigus on. Seda kinnitab asjaolu, et nii kaebaja kui ka

Abistav Metsaühistu taotluse puhul on taotluse koostanud kaebaja ning kaebaja on ka tööde eest

tasunud (vastustaja lisa 1).

21. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja jätnud oma 27.11.2020 otsusega põhjendatult läbi

vaatamata kaebaja poolt esitatud metsamaaparandustööde taotluse, kuivõrd ühes taotlusvoorus ja

samale objektile võib esitada vaid ühe taotluse. Kuivõrd kaebaja taotluse puhul oli võrreldes

Abistava Mestaühistu taotlusega varasemalt esitatud taotlusega, kuulus menetlemisele Abistava

Metsaühistu taotlus. Kuna 27.11.2020 otsus on õiguspärane, siis puudub alus ka kaebaja poolt

esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks.

22. Seega jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebus

jääb rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik