Legislator Case Law & Legislation
1-21-2520/6 AI generated

1-21-2520/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-21-2520/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

N.R – isikukood XXX, elukoht xxx (viibib kinnipidamisasutuses), xxx, xxx, xxx keel, xxx (xxx), tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Merike Allikmäe KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 04.03.2021.

Legislator headnote

AI generated

1-21-2520/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaitsja Merike Allikmäe KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 04.03.2021.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-21-2520

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprillil 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-2520 (21231600443)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi

N.R süüdistatuna KarS § järgi

120 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Kaspar Urmas Oja Süüdistatav

N.R – isikukood XXX, elukoht xxx (viibib kinnipidamisasutuses), xxx, xxx, xxx keel, xxx (xxx), tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks N.R

120 lg 1 vangistus

2 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Maakohtu 16.12.2020 otsusega asjas nr 1-20-9042 k kuud mõistetud aristuse ärakandmata osa, s.o 8 vangist

10 kuud vangistust. ust, võrra ning mõista liitkaristuseks

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 04.03.2021.

N.R-i suhtes kohaldatud tõkend, , tühistada vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p ja KrMS § 180 lg 3 N.R-ilt kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise ,5 palga alammäära korral 1 st pool s.o 438 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas

146.40 eurot riigituludesse.

Kohustada N.R-i tasuma sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu väljamõistetud jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

48,70 eurot.

Menetluskulud kogusummas 584,40 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700016604. Selgitusena N.R võib märkida: „ ,

kriminaalasi 1-21-2520, menetluskulud Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega .“

kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses -

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 1 aitsja sõidukulud

80 lg 3 alusel pool sundrahast, 438 eurot, ja k summas 3,60 eurot ja

jätta riigi kanda.

Asitõend – plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja CD- materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Isikut

ajavahemikul 2021. a jaanuar- N.R süüdistatakse selles, et tema märts eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ähvardas xxx korteris korduvalt kannatanuid

N. K. ja L. K. tapmisega. Samuti tema 04.03.2021 samas kohas ähvardas L. K. rõdult alla visata.

Kannatanu N. K. tajus ähvardus reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna kahtlustatava käitumine i on väga ettearvamatu ning ta on ka reaalselt kannatanu ema, , lükanud (selle eest karistati

L. K. teda otsusega 1-20-9042). Kannatanu L. K. tajus ähvardusi reaalsena, kuna kahtlustatav tarvitab kogu aeg alkoholi, ähvardused on kannatanu jaoks reaalsed ja hirmu tekitavad. Kahtlustatav on võtnud ka vihast kannatanu telefoni ja seda maha visanud, kogu aeg karjub kannatanu peale, solvab teda. Kui kahtlustatav on kodus, siis ei julge kannatanu toast väljagi tulla.

Sel moel pani N.R oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud N.R-i 06.04.2021.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.R-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg

2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.12.2020 otsusega asjas nr 1-20-9042 mõistetud tänaseks kandmata karistusega 8 kuud vangistust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, liitkaristus kokku 10 kuud vangistust. lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja KarS § 68 algust isiku kahtlustatavana kinnipidamise päevast st alates 04.03.2021.

K

rMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes K

1 otsustab kohus kriminaalasj rMS § 126 lg 3 p as oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kuivõrd N.R on invaliidsuspensionär ning tema teenimisvõimalused piiratud, jätab kohus pool sundrahast, summas 438 eurot, riigi kanda.

Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: § KrMS

179 lg 1 p 2 ja 180 lg 3 kohaselt sundraha 438 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu o 146,40 eurot riigituludesse. sutatud õigusabi eest summas

KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast, summas 438 eurot, ja k summas 3,60 aitsja sõidukulu, eurot, jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka lg

menetluse kulud.

lg 3

riigi kanda. seaduslikkust, peab KrMS 180 lg .“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik