2-20-745/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-745

Tsiviilasi

Monefit Estonia OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu

pangateenuste lepingute kehtivuse tuvastamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Monefit Estonia OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415),

lepinguline esindaja Jevgeni Belavin

Kostja

AS

SEB

Pank

(registrikood

10004252),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-745 osas,

millega määrati kindlaks AS-i SEB Pank menetluskulude rahaline suurus ning

mõisteti Monefit Estonia OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulud 10 256,50

eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta AS-i SEB Pank menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata ja menetluskulud Monefit Estonia OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks

välja mõistmata 10 256,50 eurot ületavas osas, samuti jätta rahuldatama sellelt viivise

väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada Monefit Estonia OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Määrata AS-i SEB Pank menetluskulude suuruseks ja mõista Monefit Estonia

OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulud 10 256,50 eurot.

3.2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Monefit Estonia OÜ-l

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2 (6)

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetleti Monefit Estonia OÜ (hageja) 16. jaanuaril 2020 maakohtule

esitatud hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu pangateenuste lepingute kehtivuse tuvastamiseks.

Harju Maakohtu 3. aprilli 2020. a määrusega liideti asjaga ühte menetlusse tsiviilasi nr 2-20-

4121, milles menetleti hageja 16. märtsil 2020 maakohtule esitatud hagi kostja vastu lepingu

kehtivuse tuvastamiseks.

Harju Maakohus jättis 16. detsembri 2020. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Harju Maakohtu määrus jõustus 21. jaanuaril 2021.

2. Kostja esitas 3. septembril 2020 maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud seisnevad 20. veebruari 2020. a määruskaebuse ja

määruskaebuse tagamise taotluselt ning 3. aprilli 2020. a määruskaebuse tagamise taotluselt

tasutud riigilõivus kokku 150 eurot ning lepingulise esindaja kuludes 22 550 eurot

(käibemaksuta). Kostja on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.

Menetluskulude nimekirja järgi tegid kostja lepingulised esindajad tunnihinnaga 205 eurot

(käibemaksuta) toiminguid kokku 110 tunni ulatuses, sh: vastuse koostamine hagi tagamise

taotlusele ja sellele eelnenud ettevalmistus 16,5 tundi (toiming nr 1); hagi tagamise määrusega

tutvumine 42 minutit (toiming nr 2); määruskaebuse koostamine 18,5 tundi (toiming nr 3);

määruskaebuse tagamise kohta tehtud 21. jaanuari 2020. a määruse analüüs, kokkuvõte

kliendile 21 minutit (toiming nr 4); menetlusliku olukorra analüüs, hagile vastamise tähtaja

pikendamise taotluse koostamine 24 minutit (toiming nr 5); maakohtu 2. märtsi 2020. a

määrusega tutvumine, hageja 28. veebruari 2020. a seisukohaga kostja määruskaebusele

tutvumine, menetlusliku olukorra analüüs, ettepanekud kliendile 1,5 tundi (toiming nr 6);

hageja 28. veebruari 2020. a määruskaebuse vastuse analüüs, kokkuvõtte ja soovituste

koostamine kliendile 5 tundi (toiming nr 7); kliendilt saadud täiendavate asjaolude ja sisendi

analüüs, kokkuvõtte koostamine kliendile 2,5 tundi (toiming nr 8); hagile vastuse koostamine

12,5 tundi (toiming nr 9); seisukoha koostamine hageja 28. veebruari 2020. a seisukohale,

määruskaebuse tagamise taotluse koostamine 12 tundi (toiming nr 10); hagi tagamise taotluse

ja ringkonnakohtu määruste esmaanalüüs, kokkuvõtte koostamine kliendile 1,5 tundi (toiming

nr 11); ringkonnakohtu määruse analüüs, menetlusliku olukorra analüüs, kokkuvõtte

koostamine kliendile, tsiviilasjas nr 2-20-4121 tehtud määruste ja hagi tagamise taotluste

analüüs 3 tundi (toiming nr 12); ringkonnakohtu 3. aprilli 2020. a määrusega tutvumine 0,25

tundi (toiming nr 13); hageja 14. ja 23. märtsi 2020. a taotluste analüüs, vastuse koostamine

taotlustele 9,5 tundi (toiming nr 14); ringkonnakohtu 14. aprilli 2020. a määruse analüüs 18

minutit (toiming nr 15); liitmise määruse analüüs, uue hagiavalduse analüüs, kokkuvõte

kliendile 1 tund (toiming nr 16); hageja 16. märtsi 2020. a hagiavaldusele vastuse koostamine

11,5 tundi (toiming nr 17); hageja 16. aprilli 2020. a seisukoha analüüs ja sellele vastuse

koostamine 12 tundi (toiming nr 18); menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine

1 tund (toiming nr 19).

3. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus määras 9. veebruari 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks

kostja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

10 766,50 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja tasutud riigilõiv kokku 150 eurot

põhjendatud menetluskulu. Võttes arvesse kostja menetlustoimingute mahtu ning hageja

esitatud vastuväiteid ja tõendeid, on kostja lepingulise esindaja kulu vajalik ja põhjendatud

3 (6)

järgmises ulatuses: toiming nr 1 põhjendatud ajakulu 6,5 tundi; toiming nr 2 põhjendatud

ajakulu 0,25 tundi; toiming nr 3 põhjendatud ajakulu 10 tundi; toiming nr 4 põhjendatud ajakulu

0,4 tundi; toiming nr 5 põhjendatud ajakulu 0,4 tundi; toiming nr 6 põhjendatud ajakulu 1,5

tundi; toiming nr 7 põhjendatud ajakulu 2 tundi; toiming nr 8 põhjendatud ajakulu 2,5 tundi;

toiming nr 9 põhjendatud ajakulu 8 tundi; toiming nr 10 põhjendatud ajakulu 6 tundi; toiming

nr 11 põhjendatud ajakulu 1,5 tundi; toiming nr 12 põhjendatud ajakulu 1,5 tundi; toiming nr

13 põhjendatud ajakulu 0,25 tundi; toiming nr 14 põhjendatud ajakulu 6,5 tundi; toiming nr 15

põhjendatud ajakulu 0,15 tundi; toiming nr 16 põhjendatud ajakulu 1 tund; toiming nr 17

põhjendatud ajakulu 6 tundi; toiming nr 18 põhjendatud ajakulu 7,5 tundi; toiming nr 19

põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Seega on kostja lepinguliste esindajate vajalik ja põhjendatud

ajakulu kokku 62,45 tundi.

Kostja lepinguliste esindajate tunnihind 205 eurot ei ole põhjendatud. Võttes arvesse

lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, keskmist turuhinda ja asja mahtu, on põhjendatud

tunnitasu suurus 170 eurot (käibemaksuta). Kostja on taotlenud lepingulise esindaja kulude

väljamõistmist käibemaksuta.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja on esile toonud, et kostja peab hagejaga samasse

konsolideerimisgruppi Creditstar Group kuuluvate äriühingutega Creditstar Estonia AS ja

Creditstar International OÜ analoogseid kohtuvaidlusi. Nimetatud kohtuasjades on kostja

varem esitanud samad seisukohad, mis ka käesolevas tsiviilasjas. Hageja esitas kohtule

võrdluse kostja seisukohtadest hagi tagamise taotluste kohta käesolevas tsiviilasjas ja

tsiviilasjas nr 2-20-803 ning kostja seisukohtadest hagile käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas

nr 2-20-744. Kostja käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohad kattuvad varem teistes

menetlustes esitatud seisukohtadega vastavalt 46,37% ja 79,37% ulatuses. Eelnevale vaatamata

hindas maakohus kostja 26. märtsi 2020. a vastuse hagile koostamise ajakulu 12 tunni asemel

põhjendatuks 8 tunni ulatuses. Maakohus jättis arvestamata, et kuivõrd kostja oli 79,37% sellest

üle võtnud tsiviilasjas nr 2-20-744 19. märtsil 2020 esitatud vastusest hagile, siis saab

põhjendatud ajakulu olla 2,5 tundi.

Võrdluste koostamine on aeganõudev ja vaevarikas töö, mistõttu tuleks arvestada kostja

lepinguliste esindajate ajakulu teatud protsendimäärana. Kostja esindajad on esindajateks ka

kohtuvaidlustes Creditstar Estonia AS-ga ja Creditstar International OÜ-ga ning kõigis

paralleelselt toimuvates menetlustes suhtlevad esindajad kostjaga ning kujundavad ja esitavad

sarnaseid või täpselt samu seisukohti. Kuivõrd menetluskulude nimekirjas toodud suhtlust

kliendiga või seisukoha kujundamist ja selle menetluses esitamist ei ole võimalik eristada

teistest tsiviilasjadest, siis tuleks ajakulu arvestada 1/3 (vaidlus toimub kolme erineva

äriühinguga) või kõige rohkem 1/2 (vaidlus hagejaga ja Creditstar Estonia AS-ga on väga

sarnane) ulatuses kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust. Põhjendatud oleks

rakendada vahepealset määra, s.o 41,66%. Viimase järgi oleks kostja lepinguliste esindajate

põhjendatud ajakulu 45,83 tundi.

Maakohtu määratud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu on samuti liiga kõrge. Põhjendatud

tunnitasu on 150–160 eurot (koos käibemaksuga või käibemaksuta). Maakohtu poolt

põhjendatuks peetud tunnitasu 170 eurot on n-ö keskmise tunnihinna maksimummäär. Asja

maht ega keerukus ei ole keskmisest suurem, samuti ei õigusta sellist tunnitasu ainuüksi kostja

lepinguliste esindajate kvalifikatsioon.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

4 (6)

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

kostja menetluskulud 10 256,50 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja

mõistmata 10 256,50 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldatama sellelt viivise

väljamõistmise nõude. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

9. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas,

millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulud. Seega ei

vaidlusta hageja riigilõivu ega sellelt viivise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Selles osas

on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

10. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti

saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

11. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus kostja lepinguliste esindajate ajakulu ja

tunnitasu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium nõustub sellega

osaliselt. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud tasumäär 170 eurot tunnis ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas leiab kolleegium, et maakohtu määrus on

kostja lepinguliste esindajate teostatud õigusabitoimingute ajakulu osas osaliselt põhjendamatu.

12. Vastuseks

määruskaebuse

väitele,

et

maakohtu

poolt

põhjendatuks

peetud

õigusabitoimingute ajakulu tuleks vähendada, sest kostja seisukohad kattuvad teistes sarnastes

tsiviilasjades esitatud seisukohtadega, märgib kolleegium järgmist.

12.1. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu tuleb

arvestada teatud protsendimäärana kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulust

tulenevalt asjaolust, et kostja esitas hageja väitel sarnased seisukohad ka tsiviilasjades nr 2-20-

803 ja 2-20-744. Kohtul tuleb igas asjas kontrollida TsMS § 175 lg 1 järgi esindaja tehtud

toimingute ja neile kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust ning teha õigusabile kulunud aja ja

asja keerukuse hindamise osas kaalutlusotsus. Ajakulu hindamisele tuleb läheneda

toimingupõhiselt, st vaadata, kas esindaja tehtud toimingud ja neile väidetavalt kulutatud aeg

on põhjendatud.

12.2. Hageja esitas maakohtule 28. septembri 2020. a seisukohaga võrdluse kostja

seisukohtadest hagi tagamise taotluste kohta käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-20-803. Hageja

arvestuse järgi kattusid selles osas käesolevas asjas esitatud seisukohad tsiviilasjas nr 2-20-803

varem esitatud seisukohtadega hinnanguliselt 46,37% ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on

5 (6)

maakohus selles osas hageja vastuväiteid ja esitatud tõendeid arvestanud piisaval määral,

lugedes hagi tagamise avaldusele vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute (toiming nr

1) ajakulu 16,5 tunni asemel põhjendatuks 6,5 tunni ulatuses. Kolleegium leiab, et maakohus ei

ole hinnangu andmisel ületanud diskretsioonipiire. Sealjuures leidis hageja ise, et põhjendatud

ja vajalik aeg kõnealuse toimingu teostamiseks on 7,25 tundi (kd IV, tl 73 pöördel), s.o

maakohtu poolt mõistlikuks loetust suurem.

12.3. Samas nõustub kolleegium hagejaga selles, et maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks

peetud kostja 26. märtsi 2020. a vastuse hagile koostamise (toiming nr 9) ajakulu 8 tundi on

ülepaisutatud. Hageja esitas maakohtule 28. septembri 2020. a seisukohaga võrdluse kostja

seisukohtadest hagiavalduste kohta käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-20-744. Kostja

käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohad kattusid kostja arvestuse järgi tsiviilasjas nr 2-20-

744 varem esitatud seisukohtadega hinnanguliselt 79,37% ulatuses. Kolleegium märgib, et

hageja on esile toonud, et käesolevas tsiviilasjas esitas kostja vastuse hagile 26. märtsil 2020,

aga tsiviilasjas nr 2-20-744 19. märtsil 2020, s.o ajaliselt varem. Kolleegium leiab, et hageja

võrreldud kostja koostatud menetlusdokumendid kattuvad sellisel määral, et kolleegiumil on

alust maakohtu diskretsiooniotsustusesse sekkuda, sest maakohtu märgitud ajakulu 8 tundi on

ülemäärane.

Kolleegiumi hinnangul tuleb menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning hageja vastuväiteid

hinnates pidada kostja 26. märtsi 2020. a vastuse hagile koostamise põhjendatud ajakuluks 5

tundi. Kuigi hageja väitel saab ajakulu pidada põhjendatuks kõige rohkem 2,5 tunni ulatuses,

siis nõustub kolleegium kostjaga selles, et isegi kui lõppastmes oli asjakohane kasutada

samasisulist õiguslikku argumentatsiooni kui teises kohtuasjas, siis ei sisalda kohtule esitatava

menetlusdokumendi ettevalmistamine ja koostamine endas üksnes menetlusdokumendi faktilist

kirjutamist, vaid analüüsida ja arvestada tuli ka hageja praeguse asja hagis toodud asjaolusid ja

tõendeid.

12.4. Kolleegium leiab, et muus osas ei tingi määruskaebuse väited kostja menetluskulude

vähendamist. Hageja seisukoht, et kostja esindajad esitasid käesolevas tsiviilasjas sisuliselt

sarnased argumendid, mis teistes tsiviilasjades, on tõendamata. Kostja menetluskulude

vähendamiseks ei anna alust ka ainuüksi hageja väide, et samad esindajad esindavat kostjat ka

kohtuvaidlustes Creditstar Estonia AS-ga ja Creditstar International OÜ-ga. Kui pool leiab, et

teise poole menetluskulud sisaldavad teises tsiviilasjas osutatud õigusabi, siis peab

menetluskulude suurust vaidlustav pool esitama ka konkreetsed tõendid enda väidete

kinnitamiseks (vt Riigikohtu 6. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 10).

Kostja on menetluskulude avalduses kinnitanud, et kõik kulud on seotud praeguse tsiviilasjaga

ning kuivõrd hageja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud

andmed on õiged.

Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka hageja viide sellele, et kõigis paralleelselt

toimuvates menetlustes suhtlevad esindajad kostjaga. Kolleegium märgib, et iga asja menetlus

on erinev. Samuti ei ole hageja esile toonud, millise konkreetse toimingu puhul arvestas

maakohus hageja hinnangul kostja ja tema esindajate suhtlust põhjendamatus ajamahus. Lisaks

ei ole käesoleva tsiviilasja ning tsiviilasjade nr 2-20-744 ja 2-20-803 pooled samad, vaid

viimastes on hagejaks Creditstar Estonia AS ja Creditstar International OÜ. Kuigi hageja on

esile toonud, et tegemist on ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega, siis nähtub

hageja 28. septembri 2020. a seisukohaga esitatud kostja vastuste hagile võrdlusest, et asjaolud

siiski mõneti erinevad, mh kostja esile toodud lepingute ülesütlemise tinginud asjaolude osas.

Sealjuures ei nõustunud menetluses hageja ise kostja väitega, et praeguse asja ja tsiviilasja nr

2-20-803 aluseks olevad asjaolud kattuvad suurel määral, märkides, et praeguses tsiviilasjas on

tegemist lepingute erakorralise ülesütlemisega, mis põhineb kostja väitel, et hageja on rikkunud

kohustusi, aga tsiviilasjas nr 2-20-803 on tegemist lepingute korralise ülesütlemisega, mille

6 (6)

kasutamise õigus ei ole seotud lepingu rikkumisega (vt hageja 28. veebruari 2020. a seisukoht;

kd III, tl 27).

Maakohus on hinnanud kostja lepinguliste esindajate tehtud toimingute vajalikkust ja

põhjendatust ning vähendanud neile kulunud aega 47,55 tunni võrra, mõistes välja hüvitise

62,45 tunni eest. Hageja ei ole määruskaebuses ringkonnakohtu ette toonud asjaolusid ja

tõendeid, mille alusel saaks kohus leida, et lisaks kostja 26. märtsi 2020. a vastuse hagile

koostamisele on ka muude toimingute puhul maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud

ajakulu ülemäärane.

12.5. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulusid vähendada 3 tunni suuruse ajakulu

osas. Seega on vajalik ja põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates 59,45 tundi (= 62,45 – 3).

13. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja

lepinguliste esindajate tunnihind 170 eurot on ebamõistlikult kõrge, märgib kolleegium

järgmist.

13.1. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

13.2. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja lepinguliste esindajate põhjendatud

tunnitasuks tuleb pidada 150–160 eurot tunnis. Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud TsMS §

175 lg 1 alusel kostja lepinguliste esindajate tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegium

möönab, et asi ei olnud keskmisest oluliselt mahukam või keerulisem. Samas on Riigikohus

keskmisest mõnevõrra keerukamate ja/või mahukamate asjade puhul pidanud lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikuks määraks 190 eurot (käibemaksuta) ja 200 eurot

(käibemaksuta) (Riigikohtu 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536/29, p 18; 3. aprilli

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.4).

Seega leiab kolleegium, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire, leides, et 170 eurot on

menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning kostja esindajate

kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasumäär praeguses asjas. Tunnitasu suurust 170

eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikas peetud põhjendatud ja vajalikuks (vt nt Riigikohtu

27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑159‑16, p 24).

14. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku

10 106,50 eurot (= 59,45 tundi x 170 eurot). Sellele lisandub tasutud riigilõiv kokku 150 eurot.

Kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määrab ringkonnakohus 10 256,50

eurot (= 10 106,50 + 150).

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)