Legislator Case Law & Legislation
1-21-1139/4 AI generated

1-21-1139/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-21-1139/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-21-1139/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
qualified drunk driving alcohol abuse alcohol dependence repeated drink-driving drunk driving accident trade in alcoholic beverages
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1139 (21284000003) Menetlus kohtus kirjalik menetlus Kohtunik Aivar Hint Kriminaalasi Y.W 424 lg 1

süüdistuses KarS § järgi käskmenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Y.W

(

13.01.1982; sünniaeg: elukoht: xxxxxxxxx xxxxx x-xx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx; töökoht: karistatus: info xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ; puudub, tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat

Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas:

1. Tunnistada Y.W (KarS) 424 lg 1

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 ( kssada o 2000 ( ks tuhat ka ) päevamäära, s. ka ) eurot.

KarS § 04.01.2021, s.o 2 päeva 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 03.- (s.o 6 päevamäära) mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Y.W-l kandmisele

kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 194 (ükssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.

KarS § alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult 73 lg 1 ja lg 3 tingimisi kohaldamata. M Y.W-le katseaeg ning äärata 1 (üks) aasta mõistetud rahalist karistust 194 (ükssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 1940

(üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot ei pöörata täitmisele, kui

Y.W ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

2.

Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.W-le kriminaalmenetluse kuludena sundraha 97 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu

2 (üheksakümmend seitse) riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud eurot 20 senti 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates igakuise menetluskulu kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust osa 81 ( ) eurot 10 senti kaheksakümmend üks tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri Y.W otsus nr 1-21-1139, 99921700017085 ning selgituse “ , menetluskulu“.

Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates ja kaitsjal viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus kriminaalasja üldkorras. arutaks

KOHTUOTSUSE IOSA PÕH

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki on Y.W toime pannud kuriteona juhtimise joobeseisundis 424 lg 1 KarS § järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 03.01.2021.a. kella 11.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas Karksi-Nuia-Lilli tee 11. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touran, registreerimismärgiga xx xxxx , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l kohta. Oma tahtliku tegevusega rikkus Y.W kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

2.

Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses süüdimõistmist Y.W ja KarS § ärgi ja karistamist rahalise karist 0 päevamäära 424 lg 1 j usega 20 , s.o 2000 eurot (päevamääraks KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 10 eurot). aeg 2 päeva s.o 03.01.2021 – 04.01.2021 (s.o 6 päevamäära). Seega kuulub kandmisele

rahaline karistus 194 päevamäära, s.o KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud 1940 eurot. rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui Y.W ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse kohta

Kohus - leiab, et on olemas KrMS § 251 lg tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme

3 asjaolud selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või

käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise.

KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi kriminaalkorras juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Y.W poolt 03.012021.a. kella 11.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas Karksi-Nuia-Lilli tee 11. kilomeetril uki Volkswagen Touran, mootorsõid registreerimismärgiga xxxxxx , juhtimine olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vä on tõendatud järgnevate tõenditega: hemalt 0,89 mg/l kohta

- t iga 03.01.2021.a (tl 4), millega , et Y.W

õendusliku alkomeetri väljatrük on tõendatud juhtis 03.01.2021 Volkswagen Touran reg. nr .a mootorsõidukit xxxxxx alkoholijoobes, kus isiku väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisalduseks 0,89mg/l kohta. Süüdistatava joobeseisundi kindlakstegemisel on .a. kasutatud mõõtevahendina 03.01.2021 tõenduslikku alkomeetrit. Süüdistatav on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning süüdistatavale on tutvustatud enne alkoholijoobe tuvastamist korrakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud õigusi (tl Eelmärgitud väljatrükist nähtub, et 5). mõõtevahendit on taadeldud – ja tema töökorras olekut on tunnistus nr TTRC-20-00192 kontrollitud: test kontr.nr: 00022. Y.W-l Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt mõõdeti alkoholisisaldus mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning võttes arvesse 0,98 laiendmääramatust 0, mg/l kohta saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 09 0,89 mg/l.

- e 03.01.2021.a ( 1) ilmneb, et Y.W, kes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus st tl juhtis 03.01.2021 Volkswagen Touran reg. nr otsustati 03.01.2021.a kell .a. sõidukit xxxxxx 12.05 , kuna oli alust arvata kõrvaldada mootorsõiduki juhtimiselt et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

- s kti 03.01.2021.a (tl 2) , et Y.W

õiduki hoiukohta teisaldamise a ga on tõendatud juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit Volkswagen Touran reg. nr ja eelnimetatud xxxxxx sõiduk on teisaldatud hoiukohta.

- tunnistaja G.S 03.01.2021.a antud te (tl 6-7) kohaselt helistas 03.01.2021 kella 11.20

ütlus paiku talle sõber Läti numbrimär R.V ja teatas, et tema talu teeotsa juures on kraavis kidega auto. Tunnistaja tuli koheselt majast välja ning suundus kraavis olnud tumedat värvi sõiduki juurde. Sõiduki juures oli pikka kasvu, kõhna kehaehitusega meesterahvas, kellel olid seljas tumedat värvi riided. Lisaks sellele meesterahvale, oli sõiduki juures peatunud ka teine auto ja selle roolis olnud naisterahvas helistas politseisse. Kraavis oleva auto juht, kes rääkis vene keeles, oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Kui ta rääkis, oli tunda alkoholilõhna. Meesterahvas ajas vene keeles mõistetamatut juttu, aga nii palju sai tunnistaja aru, et ta tahtis traktorit ja abi, et kraavis olnud sõidukit tagasi tee peale saada. Peale häirekeskusesse helistamist suundus naisterahvas sündmuskohalt minema ja kuna politsei oli juba teel, otsustas ka tunnistaja tuppa minna, sest alkoholijoobes meesterahvas muutus väga pealetükkivaks. Toas olles tuli joobes meesterahvas tema talu hoovi peale ning koputas uksele ning käis ümber maja. Niipalju sai ta aru, et meesterahvas soovis sigaretti ja tuld. talus see Tunnistaja väitel tema juures xxxxxx meesterahvas ei ole alkoholi tarvitanud.

- tunnistaja A.E -9) kohase -Nuiast

03.01.2021.a antud ütluste (tl 8 lt sõitis ta enda autoga Karksi Lilli poole. Umbes kella 11.20 paiku märkas vahetult enne Lilli piirkonda ühe kurvi juures vasakul pool teed kraavis tumedat värvi Volkswagenit, mis oli juhipoolse külje peal külili.

4 Esialgu sõidukis kedagi ei paistnu ättis oma auto seisma paremale poole tee äärde ning d. Ta j suundus täpsemalt vaatama, kas kedagi autos on või mitte. Kui läks üle sõidutee, siis avanes Volkswageni kõrvalistuja uks ning sealt ronis välja meesterahvas. läks koheselt Tunnistaja enda auto juurde, et võtta telefon helistamiseks politseisse. Samal ajal tuli ka lähedalt talust kaks kohalikku meesterahvast juurde uudistama. Sel ajal kui tunnistaja kohalikega püüdis politseile selgitada täpset sündmuse asukohta, tuli tema juurde ka Volkswagenist välja roninud juht. Juht oli pikka kasvu, kõhna kehaehitusega ja tumedates riietes. Esialgu rääkis ta läti keeles, hiljem vene keeles ning tunnistaja ei saanud temast väga täpselt aru. Rääkimise ajal oli suust tunda tugevat alkoholilõhna. Juhi kehakeelest oli aru saada, et ta nagu tahtis, et teda aidatakse. Kuna tunnistaja auto seisis tee ääres halva kohapeal, siis peale häirekeskusesse helistamist jätkas ta oma teekonda, teades, et politsei on sündmuskohale teel.

- fototabel (tl 10-12) 03.01.2021 Viljandi ma -Nuiaakonnas, Mulgi vallas, Lilli külas, Karksi Lilli tee 11. km juures, kus sõitis teelt välja Y.W poolt juhitud mootorsõiduk VW Touran registreerimismärgiga . xxxxxx

- kahtlustatava Y.W kinnipidamise protokolli 03.01.2021.a. (tl 14-20 b, et

st ) nähtu isik on kinni peetud 03.01.2021.a. kell 12.05 Viljandi mk, Mulgi vald, Karksi-Nuia-Lilli tee 11 km ning vabastatud 04.01.2021.a. kell 16.00.

- kahtlustatava Y.W 04.01.2021.a (tl 22-24)

antud ütlustest nähtub, et ta võtab omaks 03.01.2021.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Edagrs Y.W juhtis 03.01.2021.a. kella 11.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas Karksi-Nuia tee 11. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touran reg. nr HV7316, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Y.W

Y.W toime pannud LS § 69 lg 1, LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Seega on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava otse

sele tahtlusele 0,89 mg/l kohta), viitab tema väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisalduse määr ( eelmärgitu kinnitab, et isik istus mootorsõiduki rooli teades endal joobe olemasolu.

Kohus leiab, et Y.W 4 lg 1 j tuleb käskmenetluses KarS § 42 ärgi süüdi tunnistada. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja Edagrs Y.W süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvas kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tanud süüdistatava tegevuses karistust samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses.

Karistusregistri teatisest valt ei ole Y.W kantud Eesti Vabariigi nähtu karistusregistrisse (tl 13), Y.W juhiloa koopiast 29-30 , et Y.W-l (tl ) nähtub on kehtiv juhtimisõigus, mis on välja antud Läti Vabariigis.

5

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 44 lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt - Maksuja Tolliametil puuduvad andmed Y.W tulude kohta (tl 28 ). KarS § 44 lg 2 alusel kuulub antud juhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot. Arvestades Y.W Eestis kehtivate kriminaalkaristatuse puudumist ning süü suurust, toi tulude mikus olevaid tõendeid süüdistatava kohta, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada rahalise karistusega, seega on põhjendatud süüdistatavale mõista § 424 lg 1 järgi KarS

karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s. § o 2000 eurot. KarS 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 03.01.2021 – 04.01.2021 (s.o 6 päevamäära). Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 194 päevamäära, s.o KarS § 1940 eurot. 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui

Y.W ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse kulud süüdi -le 1 korral menetlus - mõistetu.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja reso - tsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja Nikolai Kõivu tasu summas 97,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude üh summas 973,20 eurot tasumine e aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

6.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb

6 käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § ätteid järgides otsuse 164 lg-te 3 ja 5 s tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik