2-19-12336/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Tsiviilasja number

2-19-12336

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14.aprill 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu

hagi D. W. W. vastu korteriomandi võõrandamiseks

Tsiviilasja hind

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx

korteriühistu (registrikood xxxxxxxx, asukoht Xxxxxxx

xxx xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxxa, Pärnu maakond),

seaduslik esindaja: valitseja Stell Eesti AS, lepinguline

esindaja Kristjan Vahar (e-post: kristjan@eestioigus.ee)

Kostja: D. W. W. (sünniaeg xx xx xxxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu hagi D. W. W.’i vastu

korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks.

2. Võõrandada D. W. W.ile (W., sünniaeg xx xx xxxx) kuuluv korteriomand aadressiga Xxxxx

xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx-xx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr

xxxxxxx) täitemenetluse korras enampakkumisel müümise teel.

Korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras (KrtS § 33 lg 4).

3. Menetluskulud jäävad D. W. W.i kanda.

4. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks riigilõiv 1210 eurot.

5. Mõista D. W. W.ilt Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu kasuks

menetluskulude katteks välja 1210 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on D. W. W. kohustatud tasuma Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx,

Xxxxxxx xxx xx korteriühistule alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

2-19-12336

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 03.10.2019 määrusega võttis menetlusse Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx,

Xxxxxxx xxx xx korteriühistu hagi D. W. W.i vastu kostjale kuuluva korteriomandi

võõrandamiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja

ärakirjadega 28 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on püütud

menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist

ei kinnitanud. 10.03.2020 on kostjale saadetud dokumendid tähtsaadetisena hageja poolt teatatud

kostja võimalikule postiaadressile xxx. Andmeid dokumendi kostjale kätteandmise kohta kohtule

saadetud ei ole.

2. Hageja edastas kohtule kostjalt 10.07.2020 saadud e-kirja, milles kostja avaldab valmisolekut

korter müüa, kuid soovib saada infot potentsiaalse ostja ja ostuhinna kohta, samuti soovib saada

andmeid hageja kulude kohta ning kokkulepitava summa tasuda müügihinnast. Samale e-posti

aadressile xxx kohus saatis 25.01.2021 kostjale uuesti inglise keelde tõlgitud hagiavalduse,

võlgnevuse arvestuse koondtabeli, menetlusse võtmise määruse. Kohus hoiatas D. W. W.i, et

selle saadetisega loeb TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 kohaselt dokumendid kostjale alates 28.01.2021

kätte toimetatuks, kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema alates

29.jaanuarist 2021 ning lõpeb 25.02.2021. Kohus hoiatas kostjat samuti, et kirjaliku vastuse

esitamata jätmise korral rahuldab kohus hagiavalduse tagaseljaotsusega.

Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses

taotlenud teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses

sätestatud alused.

2-19-12336

3. Hageja esitas 30.03.2021 kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus toimetas menetluskulude

nimekirja kostjale kätte samuti TsMS § 3141 lg 1 ja 2 alusel saatmisega 31.03.2021 kostja poolt

kasutatud e-posti aadressile. Kostjale anti hageja menetluskulude kohta vastuväidete esitamiseks

5 päeva alates dokumentide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et dokumendid loetakse

kostjale kätte toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 07.aprillil 2021, ning

vastuväidete esitamise tähtpäev saabub 12.04.2021.

Kostja midagi kohtule esitanud ei ole.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

4. Hagiavalduse kohaselt D. W. W. on Pärnus Xxxxx xxxxs Xxxxxxx xxx xx-xx asuva korteri

omanikuks alates 08.11.2006. Kostja on korteriomandi – ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4

kohaselt korteriühistu Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx liige.

5. Kostja ei ole alates korteri omanikuks saamisest tasunud majandamiskulude arveid ning

seisuga 15.08.2018 moodustas kostja kommunaalvõlgnevus korteriühistu ees summas 1865,18

eurot, võlgnevus kasvab igakuiselt. Kostja võlgnevus oleks kordades suurem, kogu kostja

võlgnevust on võimatu tänasel päeval määrata, sest maja hallanud firma on pankrotis, seejärel

haldas maja ühisus ning nende poolt esitatud arved ei ole säilinud. Esimesed kostjale edastatud

elanud arved on säilinud alates 2014.aastast. Alates korteri kostja poolt ostmist ei ole keegi

korteris elanud. Korteri omanikku ehk kostjat ei ole keegi näinud alates tema poolt korteri

ostmisest.

6. Hageja põhikirja punkti 4.2. kohaselt tuleb ühistu liikmel, s.t ka kostjal, majandamiskulud

tasuda regulaarselt 1 kord kuus hiljemalt korteriühistu juhatuse poolt kindlaksmääratud

kuupäevaks, mis märgitakse korteriühistu juhatuse poolt edastatavas arvetes. Majandamiskulude

arvestuse aluseks võetakse põhikirja punkti 4.2.8. kohaselt:

- Küte- vastavalt eelmise kuu tarnija poolt esitatud arvele/arvetele, korteriomandi 1m2 kohta.

(arvutuskäik: tarnijate arvete summa jagatuna köetavate m2-ga, mille alusel saadakse 1m2

küttehind ja see korrutatakse iga korteri ruutmeetritega);

- Üldelekter - vastavalt tarnija poolt eelmise kuu eest esitatud arvetele, jagatuna korterite arvuga;

- Vesi ja kanalisatsioon - vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel;

- Vee vahe- maja üldveemõõtja näidu ja korteriomanike esitatud korterite veemõõtjate näitude

kogusumma vahe;

- Konteineri rent - vastavalt summale, mis on jagatud korterite arvule;

- Prügivedu - vastavalt summale, mis on jagatud maja korterielanike arvule;

- Koristus - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele, graafiku alusel;

- Reservfond, avariifond, halduskulu, elamu remondifond - vastavalt üldkoosoleku poolt

vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta;

- Laenu tagasimakse - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele;

- Viivise arvestamine- alates 16. kuupäevast arvestatakse viivist 0,022% võlas olevalt summalt.

7. Kostja kohustus tasuma temale kuuluva korteriomandi aadressiga Xxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxx

xxxx, Xxxxx xxxx majandamiskulude ja muude maksete eest vastavalt temale esitatud arvetele.

Hageja lisas hagiavaldusele kostjale esitatud arved alates 2016.aasta jaanuarist kuni hagiavalduse

esitamiseni 16.08.2019, sest korteriühistu otsustas esitada nõude kostja vastu viimase kolme

aasta tasumata arvete eest koos viivistega. Samuti hageja esitas kostja poolt tasumata arvete

aluseks olevad alusarved perioodil 2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2019 eest, mis

puudutavad veevarustust ja kanalisatsiooni, soojusenergiat, elektrit, prügivedu, ja muid kulusid.

Hageja nõuab kostjalt perioodi 1.jaanuar 2016 kuni hagiavalduse 16.08.2019.a esitamise seisuga

majandamiskulude eest kokku 1098,65 eurot.

2-19-12336

Hageja nõuab KrtS § 42 lg 1 alusel arvete tasumisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, alates arvel märgitud majandamiskulude

maksmise päevale järgnevast kuupäevast arvates kuni hagiavalduse esitamise eelse päevani

15.08.2019, kokku summas 111,32 eurot.

Kostja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma hagejale majandamiskulud, milleks on

kommunaalteenused ja hoolduskulud. Selle kohustuse mittekohase täitmisega on kostja rikkunud

seadusest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes.

8. Hageja esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub hageja poolt alusarvete tasumine ja see, et

kostja ei ole hageja arveldusarvele kunagi teinud ühtegi makset, kõik kostjale esitatud arved on

täies ulatuses tänaseni tasumata.

9. Kostja ei ole hagejale teatanud oma kontaktandmeid, hageja on ise pidanud otsima kostja

sidevahendite andmeid. Kui hageja esindajad on saanud kostjaga kontakti, siis pärast seda on

kostja oma sidevahendite andmeid muutnud ega ole hagejat oma uutest sidevahendite andmetest

teavitanud. Samuti ei ole kostja kunagi hagejale ega hageja esindajatele teatanud enda elu- või

asukoha postiaadressi.

Kostja ei ela ega ole kunagi viibinud talle kuuluvas korteriomandis aadressiga Xxxxxxx xxx xx-

xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx.

KrtS § 46 lg 3 kohaselt kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu– või asukoha

postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu – või asukohaks korteriomandi asukoht.

10. Kostja ei ole tasunud oma võlgnevust hagejale. Kuigi kostja ei ole kunagi elanud talle

kuuluvas korteris ega kunagi seal käinud, ei ole kostja vabatahtlikult soovinud võõrandada talle

kuuluvat korteriomandit, et seeläbi tasuda oma kohustused hagejale.

11. Hageja juhatuse liige on pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumise nõuetega. Samuti on

hageja volitatud esindaja Kristjan Vahar korduvalt pöördunud kostja poole, teavitanud kostjat

võlgnevusest ja palunud võlgnevus likvideerida. Hoolimata antud lubadustest ei ole kostja siiani

võlgnevust tasunud. Kostja on andnud ka lubadusi võõrandada oma korteriomand ja seeläbi

tasuda oma võlad hageja ees, kuid ka seda ei ole kostja siiani teinud, vaid kostja on lõpetanud

hageja esindaja kirjadele vastamise.

12. Kostja ei ole alates korteriomandi ostmisest korteris elanud ega viibinud. Alates 2006. aasta

detsembrist ei ole kostja korteriomandiga seotud kulutusi kandnud, omandi eest hoolitsenud,

omandit käsutanud ega kasutanud. Kostja ei ole ca 13 aasta jooksul kordagi tundud oma vara

vastu huvi. Samuti ei ole kostja kui korteriomanik korraldanud oma korteriomandi valitsemist

ajal, kui ta ise viibib eemal, mistõttu on tekitanud korteriühistule kahju, mis annab aluse

korteriomandi võõrandamise nõude esitamiseks (KrtS § 32).

13. Korteriühistu Xxxxxxx xxx xx üldkoosolek 17.08.2018 otsustas, et kostjale kuuluv,

asukohaga Xxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx asuv korteriomand tuleb võõrandada.

Otsuse poolt hääletas 22 koosolekul viibinud korteriühistu liiget, mis moodustab 78,4 %

ühisomandist, erapooletuid ei olnud ja vastu ei olnud keegi koosolekul osalenutest.

Korteriühistu juhatus esitas kostjale korteriomandi võõrandamise nõude koheselt peale

üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ja andis kostjale kolme kuulise vabatahtliku tähtaja

korteriomandi võõrandamiseks. Samuti on hageja volitatud esindaja Kristjan Vahar kostjale

esitanud informatsiooni korteriomandi võõrandamise nõude kohta ja andnud kostjale teada, et ta

peab oma korteriomandi vabatahtlikult võõrandama või kui kostja sellest keeldub, siis

korteriühistu pöördub võõrandamise nõudega kohtu poole. Kostja on oma 09.07.2019 e-kirjas

hageja volitatud esindajale Kristjan Vaharile teatanud, et ta ei kavatse oma korteriomandit

võõrandada.

14. Kostja ei ole korteriomandit vabatahtlikult võõrandanud. Samuti ei ole kostja KrtS § 29 lg 3

kohaselt esitanud nõuet korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja see on jõustunud,

2-19-12336

mistõttu tuleb eeldada, et kostja on nõustunud tema korteriomandi võõrandamise otsusega.

Lisaks on kostja oma 09.07.2019.a e-kirjas hageja volitatud esindajale Kristjan Vaharile

teatanud, et ta ei kavatse oma korteriomandit võõrandada.

15. Hageja taotleb, et kohus otsustaks D. W. W.ile kuuluva korteriomandi, aadressiga Xxxxxxx

xxx xx-xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) võõrandamise, määrates

korteriomand võõrandamisele ja määrates, et korteriomand müüakse täitemenetluse korras

enampakkumisel.

16. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja poolt esitatud kostjale kuuluva korteriomandi

võõrandamise nõue ei ole põhjendatud ja kohus ei rahulda hageja võõrandamise nõuet, siis

alternatiivselt esitab hageja kostja vastu võla nõude summas 1209,97 eurot, millest

majandamiskulude võlgnevus 16.08.2019.a seisuga summas 1098,65 eurot ja 16.08.2019.a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,32 eurot.

Samuti hageja taotleb alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitamise nõue

summas 400,00 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 17.08.2019.a,

kuni põhinõude summa 1098,65 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud kostjalt hageja

kasuks välja.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja taotlusel kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

18. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx

xxx xx-xx. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx II jakku on kostja

omandiõiguse kohta tehtud kanne 08.11.2006 asjaõiguslepingu alusel 05.12.2006.

Korteriomanikuna on kostja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt

Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxx xxx xx korteriühistu liige.

19. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu

kaudu.

KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast,

korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei

nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase

valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib

korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse

ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik

2-19-12336

ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette

näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude

suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud

teenuse mahule.

20. KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise

korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema

kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS §

32 lg 2 sätestab, et võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt

jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu

majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt

teiste korteriomandite teostamist.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kunagi enda korteris viibinud ega ole korteri omanikuks

saamisest alates, s.o 2006.aastast, tasunud ühtegi korteriga seotud makset. Hageja arvestuste

kohaselt võlgneb kostja hagiavalduse esitamise seisuga viimase kolme aasta eest ühistule

1098,65 eurot, samuti hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 111,32 eurot.

21. KrtS § 32 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle

otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.

Korteriühistu üldkoosolek võttis 17.08.2018 vastu otsuse kohustada kostjat oma korteriomand

võõrandama. Üldkoosolekul oli esindatud 22 korteriomanikku 29-st, s.o 78,4%. KrtS § 20 lg 2

kohaselt

korteriomanike

üldkoosolek

on

otsustusvõimeline,

kui

sellel

osalevatele

korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei

ole ette nähtud teisiti. Xxxxx xxxx Xxxxx xxxx Xxxxxxx xxx xx korteriühistu põhikirja p 8.17

kohaselt võetakse otsused vastu kohal olevate liikmete lihthäälteenamusega.

17.08.2018 üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti kostja korteriomandi võõrandamiseks

kohustamise otsus vastu ühehäälselt, ehk otsuse poolt hääletas rohkem kui pool korteriühistu

liikmetest. Korteri nr 24 võõrandamise otsus on seega kehtivalt vastu võetud.

22. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit

võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus

vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus

võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KrtS § 33 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. KrtS § 33 lg 4

sätestab, et korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Üldkoosoleku otsusega kostjale korteri müümiseks antud 3-kuuline tähtaeg on möödunud, kostja

siiani korterit müünud ei ole, vaid on hageja esindajale teatanud, et ei kavatse korterit müüa.

Kinnistusraamatu andmetel on kostja jätkuvalt Xxxxxxx xxx xx-xx korteriomandi omanik. Seega

ei ole kostja siiani korteri võõrandamise kohustust täitnud ning hageja on õigustatud esitama

kohtule korteri võõrandamise hagi.

Hageja esitas 16.08.2019 korteriomandi võõrandamise hagi KrtS § 33 lg-s 3 sätestatud tähtaja

jooksul.

23. Korteriühistu liikmed on kohustatud järgima ühistu põhikirja, juhtorganite otsuseid, samuti

seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi. Kohus leiab, et korteriomandi võõrandamise

nõude kui äärmusliku abinõu kasutamine on D. W. W.i suhtes põhjendatud. Kostja on pika

perioodi vältel (alates 2006.aastast) rikkunud korteriomanikule seadusega pandud kohustusi.

Kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ta ei ole kunagi reaalselt korteris viibinud, ei ole

korraldanud enda eemalviibimise puhuks korteri valitsemist ega ole tasunud rohkem kui 13 aasta

jooksul ühtegi korteriga seotud makset. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohustuste

rikkumine kahjustab hagejat ja tema liikmeid, kelle arvelt on kostja omandiga seotud kohustusi

täidetud.

2-19-12336

Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja otsustab kostjale kuuluva, Xxxxx xxxx, Xxxxx

xxxx, Xxxxxxx xxx xx-xxasuva korteriomandi võõrandamise täitemenetluses enampakkumisel.

Korteriomanik või korteriühistu võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras (KrtS § 33 lg 4). Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

24. Kuna kohus rahuldab hageja esimese eelistusena esitatud korteriomandi võõrandamise

nõude, siis puudub vajadus lahendada selle nõude rahuldamata jätmise puhuks esitatud

alternatiivset rahasumma väljamõistmise nõuet. Hageja kinnitas kohtule, et ei soovi samaaegselt

korteriomandi võõrandamisega kostjalt võlgnevuse väljamõistmist, sest korteril lasuvad

võlgnevused korteriühistu ees tasutakse ühistule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1531 korras

ühistu tõendi alusel.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 162 lg -le 1 jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 143 p-s 1 nimetatakse asja läbivaatamise kuluna muu hulgas tõlgikulusid. TsMS § 144

lg 1 sätestab on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

27. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist menetluses esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise

esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav Kristjan Vahar. Seega hagejal on õigus taotleda

õigusabikulude hüvitamist.

28. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1210 eurot, millest

riigilõiv 300 €, kulud õigusabile 7,5 tunni eest summas 750 eurot (tunnitasu 100 eurot,

käibemaksu ei lisandu) ning dokumentide tõlkimise kulud 160 eurot.

Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja sisu ja keerukust,

on kohus seisukohal, et näidatud ajakulu kokku 7,5 tundi, mille hüvitamist hageja taotleb, on

selles asjas vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik.

Hageja menetluskulude nimekirjas kinnitab, et õigusabikuludele käibemaksu ei lisandu.

Eeltoodu alusel kohus määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1210 eurot, mis

vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtulahendis, et kostja peab

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma hagejale viivist alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Tagaseljaotsuse tegemise ajal on

sellest tulenev viivisemäär 8% aastas.

Heli Käpp

(Allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik