3-20-1703/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1703

Haldusasi

Xi kaebus Pärnu Linnavalitsuse 13.08.2020 otsuse nr

3-5.4/438

ja

14.08.2020

ehitusteatise

nr

2012994/01500 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X, esindaja adv Karmen Kaplinski

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht

Kolmas isik – Y

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linnas xxxxxxx asuva korteri nr 1 omanik Y esitas 18.01.2019 Pärnu linnale korteri

nr 1 rekonstrueerimiseks ehitusteatise koos ehitusprojektiga. Ehitusprojekt annab lahenduse

korteri nr 1 seinte, põrandate ja lagede soojustamiseks seestpoolt, pesemisruumi koos WC-ga

ehitamiseks ning uute tehnosüsteemide rajamiseks/asendamiseks.

2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 13.08.2020 otsusega nr 3-5.4/438 otsustati kanda

ehitisregistrisse ehitusteatis Pärnu linn, Xxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxxxxxx) asuva

elamu korteri nr 1 rekonstrueerimiseks. Ehitusteatis nr 2012994/01500 on ehitusregistrisse

kantud 14.08.2020.

3. X esitas 11.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 13.08.2020 otsuse

nr 3-5.4/438 ja 14.08.2020 ehitusteatise nr 2012994/01500 tühistamiseks. Koos kaebusega

esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Pärnu Linnavalitsuse 13.08.2020 otsuse nr 3-5.4/438

ja 14.08.2020 ehitusteatise nr 2012994/01500 kehtivuse peatamiseks.

4. Kohus võttis kaebuse oma 14.09.2021 määrusega menetlusse. Tallinna Halduskohus jättis

18.09.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis oma 08.10.2020 määrusega halduskohtu 18.09.2020 määruse muutmata

ja kaebaja määruskaebuse rahuldamata. 23.02.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise

viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. X esitas 11.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 13.08.2020 otsuse

nr 3-5.4/438 ja 14.08.2020 ehitusteatise nr 2012994/01500 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab

kaebust alljärgnevalt.

5.1. Kaebajale kuulub kaks korteriomandit aadressil Pärnu linn, Xxxxxxxx. Vastustaja ei ole

taganud kaebajale sisuliselt ärakuulamisõigust ning on teinud ehitusteatise heakskiitmisel

kaalutlusvigu. Vastustaja on küll vormiliselt taganud kaebajale võimaluse seisukohti esitada,

kuid ei ole kaebaja ehitusprojektile esitatud seisukohti arvesse võtnud ega teinud kaebaja

vastuväidete alusel ehitusteatise esitajale ettepanekuid ehitusprojekti muutmiseks. Vastustaja ei

võtnud seisukohta kaebaja esitatud ekspertarvamuse osas, mis kinnitab, et ehitamisel ei ole

tagatud hoone tuleohutus.

5.2. Kaebaja on esitanud kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi Hannes Kase eksperthinnangu,

milles ekspert on jõudnud järeldusele, et ümberehitamisel ei ole tagatud Xxxxxxxx korteri nr 1

vastavus EhS § 11 lg 2 p-de 1 ja 2 nõuetele. Vastustaja otsustest ei nähtu, et vastustaja oleks

ehitisteatise menetluse käigus ekspertiisiga sisuliselt tutvunud ning selle kohta oma arvamuse

kujundanud. Tegemist on olulise kaalutlusveaga, mis on toonud kaasa ehitusteatise kinnitamise

õigusvastasuse. Tegelikkuses on Xxxxxxxx korterisse nr 1 ehitatud nõuetele mittevastav

küttesüsteem, mille puhul ei ole tagatud tuleohutus. Olemasoleva küttesüsteemi ümbertegemine

ohustab hoone kandevõimet. Ohutuskujade suurendamine ja isolatsiooni vahetamine eeldab kas

olemasoleva soojamüüri või palkseina lõhkumist. Palkseina lõhkumine on kahjulik kandvale

seinale.

Vastustaja oleks pidanud pöörduma Päästeameti poole ja küsima seisukohta kaebaja esitatud

andmete valguses.

5.3. Vastustaja ei ole üldse kommenteerinud kaebaja väiteid duširuumi lahendusest tulenevate

võimalike niiskuskahjude osas. Seega on kaebaja ärakuulamine olnud näiline. Kavandatav

ümberehitus ei vasta ehitamisele esitatavatele nõuetele (ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 1), kuna

kavandatud ehitise puhul ei ole tagatud tuleohutus ega hoone mehaaniline vastupidavus EhS §

11 lg 2 p-de 1 ja 2 mõistes ning ehitamisega kaasneks kortermaja kaasomanikele üleliia

koormav püsiv negatiivne mõju (EhS § 44 p 4). Hoone konstruktsioonide nõrgendamine

vähendab otseselt kaebajale kuuluva vara väärtust ning korterist nr 1 lähtuv tuleoht ohustab

kaebaja elu ja tervist. Ehitusprojekt ei taga piisavat heliisolatsiooni korterite vahel.

5.4. Kaebaja märgib, et vastustaja poolt kohtule esitatud kronoloogiast ei nähtu, kas ja millal

on vastustaja kaebaja vastuväiteid ise sisuliselt hinnanud ja nende suhtes oma arvamuse

kujundanud. Muuhulgas jääb kronoloogia alusel ebaselgeks ka see, kas vastustaja kujundas oma

seisukoha a) igakordselt pärast kaebaja poolt seisukohtade esitamist või b) igakordselt pärast

kolmandalt isikult ja projekteerijalt vastuse saamist või c) alles menetluse lõpus vahetult enne

ehitusteatise heaks kiitmist. Vastustaja esitatud kronoloogia kirjeldab üksnes ja ainult seda,

millal on vastustaja edastanud kaebaja vastuväited kolmandale isikule ja projekteerijale.

Arvestades, et vastustaja ei ole menetluse kestel kaebajale vastanud, täiendavaid küsimusi

esitanud ega kaebaja seisukohtade analüüsimist ka kronoloogias kajastanud, võib järeldada, et

vastustaja ei ole kaebaja seisukohtade suhtes menetluse kestel ise seisukohta kujundanud.

Kaebaja selgitab, et kaebaja ärakuulamist ei tõenda see, et kaebaja seisukohad esitati

kolmandale isikule ja projekteerijale. Isikute ärakuulamise kohustus ning kohustus selgitada

välja asja otsustamiseks vajalikud asjaolud on haldusorganil ehk vastustajal, mitte kolmandatel

isikutel ega projekteerijal. (Vt ka Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 37.)

Ehitusprojekti nõuetekohasuse eest ja selle eest, et see arvestaks piisavalt naabrite õigustega,

vastutab kohalik omavalitsus.

5.5. Kaebaja leiab, et tõendamisstandard, mida vastustaja temalt eeldab, ei ole põhjendatud.

Vastustaja vastuse põhjal võib eeldada, et vastustaja on kaebaja vastuväidete osas hakanud oma

seisukohta kujundama esmakordselt alles menetluse lõpus vahetult enne ehitusteatise heaks

kiitmist. Selleks hetkeks oli kaebaja esitatud seisukohtade, tõendite ja selgituste maht päris suur.

Seetõttu on tähelepanuväärne, et vastustaja seisukoht nende osas piirdub ühe lühikese lõiguga

vastustaja 13.08.2020 otsuses nr 3-5.4/438. Kusjuures selle asemel, et käsitleda kaebaja

etteheiteid sisuliselt, piirdub vastustaja tõdemustega, et „ei ilmne asjaolusid“, „puuduvad

loogilised seletused“ ja „puudub põhjus järeldada“.

Ka 19.10.2020 seisukohas ei ole vastustaja esitanud sisulisi selgitusi kaebaja vastuväidetele,

vaid tuginenud sellele, et kaebaja vastuväited ei ole piisavalt tõsiseltvõetavad.

Kaebaja selgitab, et selline tõendamisstandard, mida vastustaja kaebajalt eeldab, ei ole

põhjendatud ega õiguspärane. Ehitusteatise menetlemisel on kohaliku omavalitsuse kohustus

rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning selgitada välja asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Kaebaja poolt esile toodud põhjendused ehitusprojektis sisalduvate puuduste kohta olid igal

juhul piisavalt põhistatud, et vastustaja oleks pidanud neid sisuliselt analüüsima ja vajadusel

teavet juurde koguma. Kaebaja esitab täiendavalt tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja väited

ehitusprojekti puuduste kohta on põhjendatud:

1) Foto, millelt nähtub, et ahju soojamüüri ja puitseina vaheline kaugus on reaalselt vähem kui

3cm, kuigi standardi EVS 812-3 tabeli 1 järgi on nõutav ohutuskuja küttekeha ja

puitkonstruktsiooni vahel 5cm (08.03.2021 menetlusdokumendi lisa 1 – foto soojamüüri ja

seina kaugusest). Ehitusprojekt seadustab sellise lahenduse. Ohutuskuja suurendamiseks tuleks

ehitusloa taotleja poolt juba nõrgestatud puitseina veelgi lõhkuda;

2) P. Parki eksperthinnang korteri konstruktsioonide ja küttesüsteemide ohutuse kohta, mis

tõendab, et korteris ei ole tagatud tuleohutus (08.03.2021 menetlusdokumendi lisa 2);

3) Akukon OÜ ehitusakustika, heliisolatsiooni-, müra- ja vibratsioonimõõtmise konsultandi

Dmitri Tiško 15.01.2021 e-kirja, milles Dmitri Tiško selgitab projektijärgse karkassvaheseina

SS-4 helipidavuse näitajate saavutamise võimalust ning leiab, et suure tõenäosusega

projekteeritud konstruktsioon ikkagi ei vasta korterite vahelise heliisolatsiooni nõudele

(08.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3);

5.6. Kokkuvõttes on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vastustaja 13.08.2020 otsus ning

ehitusteatis on õigusvastased ning tuleb tühistada, kuna vastustaja ei taganud kaebajale

sisuliselt ärakuulamisõigust ning on teinud seetõttu ehitusteatise heakskiitmisel kaalutlusvigu.

5.7. Kaebuse esitaja palub vastustajal välja mõista kaebaja menetluskulud kokku summas 4966

eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (III kd, tl 1-6p).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1. Kaebaja tugineb kaebuses tema poolt esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi H. Kase

eksperthinnangule. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast seisuga 05.01.2018

(https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/dokumendid/RTE/RTE%20andmed%20

kodulehele%202018-01.pdf ) nähtub, et H. Kase ekspertiisi valdkonnaks on ehitustehniline

ekspertiis (ehitusmaksumus ja muinsuskaitse, v.a ehitusprojektide ekspertiisid). Ekspertiisi

sisust ei ilmne, milliseid dokumente on eksperdile esitatud lisaks 2 fotole, mida on ekspertiisis

kajastatud. Ka viidatud fotode osas puudub teadmine, kes, kus ja millal need jäädvustanud on.

H. Kase järeldused tuginevad üksnes kahe foto põhjal antud hinnangulistel oletustel. Kolmas

isik on vastustajale avaldanud, et ekspert H. Kase ei ole Xxxxxxxx korteris 1 tegeliku

olukorraga tutvumas käinud. Sellisel kujul koostatud eksperthinnang ei ole piisav, tõendamaks

Xxxxxxxx korteri nr 1 ümberehituse nõuetele mittevastavust.

6.2. Kolmanda isiku poolt diplomeeritud ehitusinsener Jüri Sepalt tellitud töö 1910 „Ava

sildava konstruktsiooni kandevõime hinnang“ kohaselt ei kutsu ava suurendamine esile

täiendavaid vundamendi vajumisi ning soojamüüri isoleerimine puitkonstruktsioonidest tuleb

kooskõlastada Päästeametiga. Samuti on eelnimetatud töös antud selged juhised läbilõigatud ja

läbipuuritud prusside kinnitamiseks. Nimetatud juhiseid on projektis arvestatud.

6.3. Korteri nr 1 ümberehitustööde teostamise projektile on pädevad ametiasutused (sh

Päästeamet ja Muinsuskaitseamet) andnud kooskõlastuse, samuti on projektile andnud

heakskiidu korteri nr 3 eelmine omanik. Vastustajal ei ole põhjust eeldada, et kolmas isik ei

teosta ümberehitustöid kooskõlastatud projekti kohaselt.

6.4. Kaebaja viitab, et korterisse nr 1 on ehitatud nõuetele mittevastav küttesüsteem, mille puhul

ei ole tagatud tuleohutus. Kaebaja toetub taas H. Kase eksperthinnangule ning muid tõendeid

korteri nr 1 küttesüsteemi nõuetele mittevastavuse osas esitanud ei ole. Korteri nr 1

küttesüsteemid ja tuleohutuse meetmed on kajastatud ehitusprojektis, mille on kooskõlastanud

Päästeamet. Seega ei ole põhjust kahelda, et tegemist on nõuetekohase küttesüsteemiga.

6.5. Vastustaja ei nõustu vähimalgi määral, et kaebajale ei tagatud ehitusteatise menetluses

ärakuulamist (vt 19.10.2020 vastustaja vastuse lisad 1-39). Kaebaja on kaasatud menetlusse

korrektselt, talle on arvamuse andmiseks edastatud kõik projektimuudatused ning vastustaja on

kaebaja taotluste alusel korduvalt pikendatud arvamuse andmise tähtaegu. Vastustaja on

kaebaja poolt ehitusprojektile esitatud arvamused edastanud kolmandale isikule ja

projekteerijale.

6.6. Kaebaja etteheited, et vastustaja ei ole ehitusprojektis kaebaja vastuväiteid arvesse võtnud,

ei ole kohased, kuivõrd vastustaja ei koosta projekte ega ole ka projekti tellija.

Vastustaja hinnangul vastab ehitusteatisega esitatud ehitusprojekt õigusaktides sätestatud

nõuetele. Menetlusse kaasati Päästeamet ja Muinsuskaitseamet, kes on oma kooskõlastustega

kinnitanud projekti nõuetekohasust.

6.7. Kaebaja ei ole selgitanud, milline on tema pädevus projektile tuleohutuse osas hinnangute

andmiseks, kaebaja viitab üksnes Hannes Kase selgitusele (mida kaebaja ekslikult ekspertiisiks

nimetab). Nimetatud dokumendi osas on vastustaja, aga ka halduskohus ja ringkonnakohus oma

hinnangu andnud.

Kaebaja on vastustajale esitatud seisukohad täiendavalt ise saatnud ka Päästeametile ja

Muinsuskaitsele (19.10.2020 vastuse lisa 40, lisaks vt määruskaebuse lisa 1). Kui Päästeamet

või Muinsuskaitseamet oleksid kaebaja arvamusele tuginedes tuvastanud ehitusprojektis

puudujääke, oleks sellekohased märkused kantud ehitisregistrisse. Kõik menetluse käigus

pädevate asutuste poolt tehtud märkused lahendati ja projekt sai vajalikud kooskõlastused.

6.8. Asjaolu, et Xxxxxxxx elamu on kunagi saanud niiskuskahjustusi, ei anna alust keelata

kolmandal isikul enda ruumide planeerimist talle sobivasse asukohta. Kaebaja ei saa

kolmandale isikule ette kirjutada, kuidas ta peab oma sanitaarruumi lahendama. Projekti

seletuskirja kohaselt tuleb sanitaarruumi ehitada korralik hüdroisolatsioon ja sundventilatsioon

(seletuskirja lk 19-20). Seega on ennatlik oletada, et kolmas isik ei tee kõike endast olenevat,

et vältida võimalike niiskuskahjude teket.

6.9. Kaebusest ei selgu tõsiseltvõetavaid argumente kaebaja kui kaasomaniku õiguste riivele

kolmanda isiku omandi korrastamisega. Hoone konstruktsioonide nõrgendamine või muud

negatiivsed mõjud on kaebuses tõendamata.

Heliisolatsiooni osas juhib vastustaja tähelepanu kaebaja 25.05.2020 vastuskirjas (vt lisa 35 lk

63 p 9.6.1) avaldatule: „Täpsustuseks, et SS-4 moodustab heli läbilaskev õhem määramata plaat

ja krt 2 poolt õhukesed keraamilised seinaplaadid, SS-5 puhul on krt 2 pool tavaline kipsplaat

ja helipidavust tunduvalt halvendavad elektripaigaldised“. Sellest saab järeldada, et kaebaja

(korter 2 omanikuna) ei ole omalt poolt teinud piisavaid pingutusi helipidavuse tagamisel.

Seega on põhjendamatu eeldada, et kolmas isik peab heliisolatsiooni kaebajale meelepäraseks

muutmisel tegema oluliselt suuremaid pingutusi. Projektis on arvestatud vajalike meetmetega

helipidavuse tagamiseks ning juba enne tööde teostamist ei ole põhjendatud oletada, et

kavandatav lahendus riivab ebaproportsionaalselt kaebaja privaatsust.

6.10. Kaebaja on seisukohale lisanud foto, P. Parki eksperthinnangu ja D. Tiško e-kirja.

Nimetatud dokumentidel ei ole vastustaja hinnangul tõendusväärtust ja neid ei saa asjas

arvestada tõenditena.

Lisas 1 esitatud foto kohta puuduvad andmed, kelle poolt, millal ja kus see tehtud on, mistõttu

ei ole võimalik hinnata, kas foto on üldse seotud käesoleva vaidlusega.

P. Park on hinnangus kasutatud dokumentidena nimetanud muuhulgas ka Xxxxxxxx, Pärnu

asuva korteri rekonstrueerimise projekti, kuid hinnangus endas ei nähtu ühtegi etteheidet

projektile. Hinnangu andmisel on sisuliselt tuginetud üksnes fotodele, millest ei ole teada, kes,

millal ja kus need teinud on. Hinnangust ei nähtu, et ekspert oleks ise kohapeal olukorda

reaalselt hinnanud.

Täiesti asjakohatu on D. Tiško e-kiri, mille puhul ei ole absoluutselt arusaadav, millise objekti

või projekti kohta ja mida on küsitud ning sellist dokumenti ei saa käesolevas asjas käsitleda

tõendina.

6.11. Kaebaja jätkuvad etteheited, et vastustaja ei ole tema vastuväiteid sisuliselt hinnanud ja

nende osas seisukohta võtnud, ei vasta tõele.

Asjaolu, et vastustaja edastas kaebaja seisukohad ehitusprojekti osas projekteerijale ja projekti

tellijale ehk kolmandale isikule, ei tähenda, et vastustaja ise ei oleks seisukohtadega tutvunud.

Samas on selge, et kaebaja poolt erinevate allikate alusel koostatud mitmekümne lehekülje

pikkused seisukohad ja juhised, kuidas kolmas isik peaks oma korteriomandit renoveerima,

saavad olla üksnes soovituslikud, mistõttu esitas vastustaja need asjasse puutuvatele isikutele,

sh vastavat pädevust omavale projekteerijale.

Vastustaja menetleja on projekti hinnanud, selgitanud välja projekti vastavuse nõuetele, samuti

tutvunud kõikide menetluse käigus esitatud dokumentidega.

Üksnes asjaolu, et projekti koostamisel ei ole arvestatud kaebaja seisukohti, ei muuda projekti

nõuetele mittevastavaks.

Kaebaja on viidanud, et suhtles menetluse käigus teiste haldusorganitega, kelle

pädevusvaldkonda küsimused puudutasid. Samas ei nähtu, et viidatud haldusorganid oleks

teinud etteheiteid ehitusprojektile.

Ehitusprojekt on kooskõlastatud Päästeametiga ja Muinsuskaitseametiga. Ilmselgelt ei oleks

nimetatud ametkonnad andnud projektile kooskõlastust, kui projektis esineks puudusi või see

ei vastaks nõuetele.

6.12. Kaebaja menetluskulude nimekiri on ebakorrektne.

Menetluskulude punkt 3 alapunkti 1 kohaselt on arvel nr 2009065 kulusid seoses

halduskohtumenetlusega kantud alates 29.07.2020 kuni 17.09.2020 summas 3 142,50 eurot

(koos käibemaksuga).

Arvestades asjaolu, et vaidlusalune otsus tehti 13.08.2020, ei saa kohtuvaidlusega seotud

menetluskulude hulka arvata enne seda kaebaja tehtud kulutusi.

Arve nr 2010128 sisaldab kulusid määruskaebus koostamiseks ja esitamiseks. Tallinna

Ringkonnakohtu 08.10.2020 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata. HKMS § 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad

määruskaebusega seotud kulud kaebaja kanda.

Kokkuvõtvalt jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde. Lisaks on vastustaja

seisukohal, et kaebaja 08.03.2021 seisukohaga esitatud lisad tuleb tõenditena jätta tähelepanuta.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta

alljärgnevaga.

7.1. Ekspert H. Kase on oma arvamuses märkinud, et tal puuduvad andmed, kuidas on soemüüri

ja pliidi vundament lahendatud. Neid andmeid ei saagi eksperdil olla, sest ta ei ole korteris nr 1

kohal käinud. Ilmselt on eksperdi arvamus kujundatud kaebaja kirjelduse ja pliidi ehitamise

alguses kaebaja poolt luba küsimata tehtud fotode põhjal. H. Kase ütleb, et sellisel kujul on

soemüür ja pliit ohtlikud juhul, kui neil puudub nõuetekohane vundament, aga see vundament

on olemas – osaliselt valatud enne uue pliidi ehitust ja osaliselt toetub pliit juba varem olemas

olnud korstna vundamendile. Tuleohutuslahenduse üle ei saa nende fotode põhjal, mis eksperdi

käsutuses olid, otsustada, sest pliidi ja soemüüri ehituse selles staadiumis seda veel ei olnud ega

pidanudki olema. Pärast pliidi ja soemüüri valmimist käis kohal Päästeameti töötaja, kes andis

neile kasutusloa, mis on projekti menetluse käigus linnavalitsusele esitatud. Täielik

tuleohutuslahendus on kirjeldatud projektis, mille Päästeamet on kinnitanud.

7.2. Mis puudutab kandvat vaheseina, siis soemüüri ehituse käigus laiendati mitte

nõukogudeaegset kitsamat, vaid varasemat laiemat ukseava 10 cm võrra. Pliidi ja soemüüri

ehitaja väidet, et selline ehitus ja lahtise palgiotsa projektis kirjeldatud viisil ülemiste palkidega

sidumine ei kahjusta hoone kandevõimet, kinnitasid nii kaebaja vend Z, kes on hariduselt

ehitusinsener ja kes kaebaja palvel korteri üle vaatas; linnavalituse ehitusinsener, kes kaebaja

palvel koos ehituslubade spetsialisti Risto Kikkasega kohal käis, kui ka AS Pärnu EKE Projekti

ehitusinsener Jüri Sepp, kes enne arvutuste tegemist samuti kohapeal olukorraga põhjalikult

tutvus.

7.3. Ahi, mille tuleohutuses kaebaja kahtleb, on täpselt samas kohas olnud alates sellest ajast,

kui see pärast teist maailmasõda ehitati. Kolmanda isiku tellimusel võttis kutseline pottsepp

ahju lahti, sest selle sisemus oli lagunenud ja tuleohtlikuks muutunud, ning ehitas selle uuesti

üles. Ahi nüüd terve ja töökorras. Ahju pass on projekti menetluse käigus esitatud

linnavalitsusele.

Kuna renoveerimisprojekti on koostanud Muinsuskaitseameti tegevusloaga projekteerija (OÜ

Ärkel), projekti on kooskõlastanud ja tööde tegemise loa andnud Muinsuskaitseamet, projekti

on kooskõlastanud Päästeamet ning töid hakkab tegema Muinsuskaitseameti tegevusloaga ja

pikaajalise vanade majade renoveerimise kogemusega ehitaja (Viimistlus ja Ehitus OÜ), siis ei

ole alust arvata, et kavandatavad tööd on ebakohased ja „võivad pöördumatult kahjustada

muinsuskaitselise väärtusega hoone olulisi konstruktsioone“. Hoone, kus korter asub, ei ole

muinsuskaitse all, kuigi asub muinsuskaitsealal.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma

otsust alljärgnevaga.

9. Kaebaja tugineb esmalt sellele, et ehitusteatise menetluses on ta jäetud sisuliselt ära

kuulamata. Kaebaja kinnitab, et talle on küll võimaldatud esitada seisukohti, kuid vastustaja ei

ole nendesse süvenenud ega nendega menetluse käigus arvestanud.

Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatust ei saa järeldada ärakuulamiskohustuse rikkumist. EhS §

36 lg 5 kohaselt on ehitusteatise esitamisel kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku kaasamine

vastustaja kaalutlusotsus. Asja materjalidest ja kaebaja selgitustest nähtuvalt oli kaebaja olnud

menetlusse nõuetekohaselt kaasatud ja saanud vastustajale oma kirjalikke seisukohti

ehitusprojektile korduvalt esitada (vt vastustaja 19.10.2020 vastuse lisad 1-39). Asjaolu, et

vastustaja ei ole nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei tähenda, et vastustaja seisukohad oleks

väärad või vastustaja oleks rikkunud ärakuulamispõhimõtet. Vastustaja on edastanud kaebaja

seisukohad ka teadmiseks kolmandale isikule ja projekteerijale. Ehitusprojekti on tehtud

korduvalt (kaheksa korda) muudatusi arvestades mh osaliselt kaebaja seisukohti. Kohus

märgib, et kaebaja ei saa asuda sisuliselt ise projekteerima kolmanda isiku korterit ning kui

kaebaja seisukohtadega ei nõustuta väita, et rikuti ärakuulamispõhimõtet või et vastustaja ei

kaalunud piisavalt kaebaja poolt esitatud seisukohti. Asja materjalidest nähtub üheselt ja selgelt,

et kaebaja on olnud piisavalt ära kuulatud. Kaebajale on antud mõistlikud tähtajad oma

seisukohtade esitamiseks ning neid tähtaegu on kaebaja enda palvel korduvalt ka pikendatud

ning kaebaja on saanud kõik oma seisukohad vastustajale esitada. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et

vastustaja ei ole rikkunud HMS § 40 sätestatud ärakuulamispõhimõtet.

10. Kaebaja märgib oma kaebuses, et ta eesmärgiks on ehitusteatise tühistamine, et vältida

korteris nr 1 ümberehitustööde tegemist, mis võiks ohustada Xxxxxxxx hoone

konstruktsioonide säilimist või tekitada tuleohtu.

Kaebaja tugineb seejuures esiteks H. Kase 25.05.2020 selgitustele seoses Xxxxxxxx korter 1

ümberehitusega (kaebuse lisa 2). Kaebaja märgib, et H. Kase eksperthinnangust nähtub, et

korteri nr 1 ümberehitamisel ei ole tagatud hoone mehaaniline vastupidavus ja tuleohutus (EhS

§ 11 lg 2 p-d 1 ja 2). Kuna ehitamine ei vasta esitatavatele nõuetele (EhS § 44 p 1) ning

ehitamisega kaasneks ehitise kaasomanikele püsiv üleliia koormav negatiivne mõju (EhS § 44

p 4), oleks vastustaja pidanud ehitusteatise heakskiitmisest keelduma.

10.1. Kohus on seisukohal, et kaebaja esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi H. Kase

25.05.2020 selgitused seoses Xxxxxxxx korter 1 ümberehitusega ei anna alust pidada

vaidlusalust ehitusteatist õigusvastaseks ning nendes väljendatu on ümber lükatud teiste

tõenditega. Vastustaja on esiteks õigesti tähelepanu juhtinud asjaolule, et riiklikult tunnustatud

ekspertide nimekirja kohaselt on H. Kase ekspertiisi valdkonnaks ehitustehniline ekspertiis

(ehitusmaksumus ja muinsuskaitse, v.a ehitusprojektide ekspertiisid). Kohus rõhutab, et

ehitusteatise üle käivas kohtuvaidluses kontrollib kohus ehitusteatise vastavust seaduses

sätestatud nõuetele, mitte seda, kas ehitamine toimub vastavalt ehitusprojektile, mis on

ehitusjärelevalve pädevuses. Esitatud selgitustest nähtuvalt oli eksperdi eesmärgiks hinnata

ümberehituste vastavust nõuetele esitatud dokumentide alusel (p 1.3). Kaebaja selgituste

kohaselt on hinnang antud kaebaja kogutud fotode alusel ning ekspert korteris nr 1 kohapeal

olukorda hindamas käinud ei ole. Tööst nähtuvalt ei ole H. Kase hinnanud ehitusprojekti,

milleks tal ka pädevus puudub.

10.2. Kohus toob eraldi välja, et H. Kase selgitused on antud peamiselt soemüüri ehitusega

seonduvaga.

Hinnangus on

leitud,

et

puuduvad andmed tegeliku soemüüri ja

puitkonstruktsioonide vahelise kauguse kohta (p 2.2), mistõttu on ekspert foto nr 2 alusel

leidnud hinnangulise kauguse. Lisaks on ekspert märkinud, et standardi EVS 812-3 p 5.3.1

kohaselt peab kütteseadmetele kaaluga 150 kg ja enam olema tehtud eraldi vundament, ning on

arvutanud ligikaudse soemüüri kaalu (1227 kg), millele lisandub pliidi kaal. Samas puuduvad

hinnangu kohaselt eksperdil andmed, kuidas on soemüüri ja pliidi vundament lahendatud (p

2.7). Samuti on hinnangus leitud, et soemüür ei ole eraldatud puitkonstruktsioonidest standardis

EVS 812-3 tabel 1 nõutavate ohutuskujadega, ning ohutuskuja rajamine soemüüri valmimise

järgselt on raskendatud, kuna foto nr 2 kohaselt on rajatud ava endises palkseinas lõigatud kuni

ristuva vaheseinani, s.t palkseina ei ole võimalik ilma palkide liidet rikkumata lühemaks lõigata.

Olukorras, kus rikutakse palkide ristsidemeid, ei ole H. Kase arvates kandeseinte püsivus enam

tagatud (p 3).

10.3. Kohus märgib, et ta oli juba kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades seisukohal,

et pelgalt fotode põhjal kohapeal olukorda hindamata antud ligikaudsetel arvutustel ja oletustel

põhinevat hinnangut ei saa lugeda piisavaks, et tõendada korteri nr 1 kavandatava ümberehituse

nõuetele mittevastavust. Lisaks on hinnatud ümberehituse vastavust nõuetele, mitte aga

ehitusprojekti, mis oli ehitusteatise andmise aluseks.

10.4. Ka kaebaja poolt 08.03.2021 esitatud Peeter Parki, kelle ekspertiisi valdkonnaks on

ehitustehniline ekspertiis, ehitusmaksumuse hindamine; ehitusobjektide tuleohutusekspertiisid

ja

ehitiste

tuleohutus

(

vt

https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/dokumendid/RTE/RTE%20andmed%20

kodulehele%202018-01.pdf), hinnang „Eksperthinnang korteri konstruktsioonide ja

küttesüsteemide ohutuse kohta“ on koostatud sisuliselt tellija (kaebaja) fotode põhjal.

Eksperthinnangu eesmärgiks/lähteülesandeks on: hinnata korterite 1 ja nr 2 vahelise palkseina

seisukorda ja stabiilsust ning korteri nr 1 soojamüüri ja ahju tuleohutust.

Kohus jääb mh seisukohale, et pelgalt fotode põhjal kohapeal olukorda hindamata ja seetõttu

oletustel põhinevat hinnangut ei saa lugeda piisavaks, et tõendada korteri nr 1 ümberehituse

nõuetele mittevastavust.

10.5. Kohus märgib, et P. Park on tuginenud arvamuse andmisel täiendavalt korteri

rekonstrueerimise projektile ja Jüri Sepa tööle nr 1910 ning korteris asuva kütteseadme passile,

kuid viidatud dokumentidele ei ole ta etteheiteid teinud. Etteheiteid puudutavad siingi sisuliselt

tööde teostamist mitte ehitusprojekti. Kohus selgitab veelkord, et ehitusteatise õiguspärasuse

hindamisel ei saa kohus asuda hindama seda, kas juba teostatud tööd vastavad ehitusprojektile

või mitte, kuivõrd see väljub kaebuse esemest. Konkreetsete tööde vastavust saab kontrollida

vastustaja järelevalvemenetluse käigus või ka kasutusteatise menetluse käigus. Enne

kasutusteatise heakskiitmist peab vastustaja kontrollima, kas ehitustööd on teostatud vastavalt

ehitusprojektile. Kohus kontrollis ehitisregistrist käesoleva otsuse koostamise ajal andmeid

ning tuvastas, et kasutusteatist ei ole hetkel veel väljastatud (vt www.ehr.ee kontrollitud

22.03.2021 seisuga).

Kohus toob välja, et lisaks eeltoodule on P. Parki hinnangus esitatud mitmeid oletuslikke väiteid

- nagu millist kivivilla on kasutatud või et mingis kohas tõenäoliselt puudub kivivilla isolatsioon

ning seega on rikutud tuleohutusnõudeid. Kohus on seisukohal, et kohapeal olukorda hindamata

ja vastavaid asjaolusid kontrollimata ei saa vähegi tõsiseltvõetavas ekspertiisis anda hinnangut,

kas tehtud tööd vastasid ehitusprojektile või ka sellele, et kas tööd on teostatud järgides ahju

ja seina vahel ohutuskuja.

10.6. Kaebaja poolt tõstatatud tuleohutuse küsimuse osas märgib kohus veel, et korteri nr 1

küttesüsteemid ja tuleohutuse meetmed on kajastatud ehitusprojektis. Xxxxxxxx korteri nr 1

rekonstrueerimise eelprojekti seletuskirja viimase versiooni (vt www.ehr.ee) kohaselt köetakse

korterit nr 1 olemasoleva pottahju ja tellistest pliidiga koos soojamüüriga. Seletuskirjast

nähtuvalt peab kütteseadme kaugus hoone konstruktsioonidest olema vastavalt tootja juhistele

ja EVS 812-3:2018 nõuetele. Pliidi tellistest soojamüür on eraldatud hoone muudest osadest 30

mm paksuse kaltsiumsilikaat plaadiga Skamotec 225, millel on A1 klassi tulekindlus ja

töötemperatuur 1000 kraadi. Plaat tuleb tuua 100 mm soojamüürist ja ahjust eemale, et rooplaat

ei oleks soojamüüri ja ahjuga otseses kontaktis. Skamotec plaadile jäetakse 15 mm

deformatsioonivuuk, mis täidetakse kivivillaga, et soojuspaisumist kompenseerida. Projektis on

ära näidatud ohutuskujad vastavalt kuuma pinna temperatuuridele (vt seletuskirja lk 13).

Korsten tuleb näiteks isoleerida vahelaes (paksus kuni 400 mm) põlevmaterjalidest 250 mm

paksuse kivivillaga tihedusega min 100 kg/m3. Tuletõkkekonstruktsiooni läbivad või osaliselt

läbivad tehnilised paigaldised peavad tagama vähemalt 50 % seinale või laele esitatavast

tulepüsivusnõudest.

10.7. Kohus toob eraldi välja, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et ehitusprojektile on pärast selles

korduvate paranduste tegemist andnud kooskõlastuse kõik asjakohased asutused: Pärnu

Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet ja Päästeamet (vt vastustaja 18.09.2020 menetlusdokument

ehitusteatise kooskõlastused).

Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi asjakohast ja tõsiseltvõetavat tõendit selle kohta, et

ehitusprojekt ei vasta tuleohutuse osas ehitusseaduse nõuetele.

11. Kohus märgib, et palkseina stabiilsuse küsimuses on asjas esitatud kolmanda isiku poolt

diplomeeritud ehitusinsener Jüri Sepalt tellitud töö 1910 „Ava sildava konstruktsiooni

kandevõime hinnang“ (kaebuse lisa 6), mille kohaselt ava suurendamine täiendavaid

vundamendi vajumisi esile ei kutsu ning soojamüüri isoleerimine puitkonstruktsioonidest tuleb

kooskõlastada Päästeametiga. Töös on antud juhised läbilõigatud ja –puuritud prusside

kinnitamiseks, mida on vastustaja kinnitusel ehitusprojekti koostamisel arvesse võetud.

Kohus leiab, et kaebaja ei ole vastavaid asjaolusid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. P.

Parki hinnangus viidatakse küll sellele, et kuivõrd üks tenderpost on läbi saetud, siis ei täida

see täielikult enam oma funktsiooni, kuid mingit seisukohta selle kohta, et ehitusprojektis on

ette nähtud juhised läbilõigatud ja –puuritud prusside kinnitamiseks, ei ole P. Park esitanud. P.

Park üksnes märgib, et: „Muutunud ei ole tenderposti teine funktsioon, milleks on palkseina

tehtud ukse või aknaava juures palkseina sirgena hoidmine ehk seina stabiilsuse tagamine.

Tenderpost, mis kujutab endast T-tähe kujulist posti, peab olema paigaldatud vertikaalselt

palkseinas oleva ava otsa, kogu ava pikkuses, vt lisa 1, joonised 1 ja 2.“

Ehitusprojekti seletuskirjas on aga märgitud: „Kööki on ehitatud uus pliit koos soojamüüriga,

mille käigus on laiendatud kööki minevat ukseava. Ukseava kohal on säilinud kaks täielikult

ava sildavat 150 mm paksust palki, mis on täiesti piisav ava sildamiseks. Nende all soojamüüri

kohal on veel üks 150 mm paksune palk, mille ots ei ulatu ava sildama ja on ca 10 mm selle

kohal olevast palgist allpool. See palgiots tuleb üles tungida ja 100 × 200 mm naelutusplaatide

(2 tk) abil mõlemalt poolt ülemise palgi külge riputada, kasutades 4 mm jämedusi ja 100 mm

pikkuseid naelu (kokku 20 naela).“ (vt ehitusprojekti seletuskirja lk 5.) P. Park ei ole leidnud,

et vastavate tööde teostamisel ei oleks seina stabiilsus tagatud. Täpsemalt ei ole P. Park selles

osas üldse mingit seisukohta avaldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja väited

tugiseina ebastabiilsusest ja sellest tulenevast ohust maja püsivusele on tõendamata ja otsitud.

12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on mitmeid etteheiteid ehitustööde teostuse osas, kuid

kaebaja ei ole tõendanud, et ehitusteatis oleks õigusvastane ja tuleks tühistada. Ehitusteatise

aluseks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti õigusvastasuse osas ei ole kaebaja ühtegi asjakohast

seisukohta ega tõendit kohtule esitanud. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei

ole piisavalt kaalunud kaebaja poolt ehitusteatise menetluses esitatud seisukohti ja sellest

tulenevalt oleks ehitusteatis õigusvastane. Kohtule nähtub, et kaebaja seisukohad on ära

kuulatud ning vastustaja on teinud 13.08.2020 põhjendatud otsuse.

Nii H. Kase kui P. Parki hinnangud kajastavad seisukohti, mis on antud kaebaja poolt esitatud

fotode põhjal juba teostatud ehitustöödele pliidi ja soojamüüri osas. Vastava asjaolu, kas

ehitusööde teostamisel on järgitud ehitusprojekti, kontrollimine ei ole ehitusteatise

õiguspärasuse kontrollimise esemeks ega saa kaasa tuua ehitusteatise tühistamist olukorras, kus

ehitustegevuse aluseks olev ehitusprojekt vastab seaduse nõuetele. Seda, kas ehitustööd on

teostatud ehitusprojekti järgides, tuleb vastustajal kontrollida kasutusteatise menetluses või

järelevalvemenetluses.

Palkseina ebastabiilsuse osas esitatud kaebaja väited on aga kohtu hinnangul ümber lükatud J.

Sepa arvamusega ning kaebaja poolt kohtule esitatud ükski eksperthinnang pole väitnud, et

ehitusprojektis ette nähtud tööde teostamisel ei oleks palkseina stabiilsus tagatud.

13. Kaebaja leidis veel, et heliisolatsioon ei vasta nõuetele vannitoa osas. Kaebaja on oma

väidete tõendamiseks esitanud Akukon Eesti OÜ vastuse kaebaja kirjale kuupäevaga

15.01.2021 (kaebaja 08.03.2021 seisukoha lisa 2). Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et

viidatud e-kiri ei tõenda ega lükka ümber vastustaja poolt vaidlustatud otsuses märgitut, et

helipidavuse osas ehitusprojektis olev lahendus vastab nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga

ka selles, et viidatud e-kirjast ei ole absoluutselt arusaadav, millise objekti või projekti kohta ja

mida on küsitud ning sellist dokumenti ei saa käesolevas asjas käsitleda otsustava tõendina.

Esiteks viidatakse e-kirjas sellele, et tegemist on 80 mm paksuse seinaga ühe karkassiga.

Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, kust on see seina paksus võetud (seejuures on see märgitud

ka e-kirjas küsimärgiga ehk kirja koostaja ei ole veendunud, et selline on seina tegelik paksus).

Ehitusprojektist nähtub, et vannituba ja kaebaja korterit eraldab sein, mis on tähistatud projektis

joonisel A-107 SS-5: Õhumüra R’w suurem või võrdne 55 dB, löögimüra L’n,w väiksem või

võrdne 58dB. Olemasolev kipssein karkassiga +50 mm teraskarkassi, uus puitkiudvill Steico

Flex soojustus 140mm, puitkiust sevate isolatsiooniriba Steico soundtrip, Fermacell

kipskiudplaat 12,5mm, võõp hüdroisolatsioon 2 kihti nurgalintidega, keraamiline plaat.

Eeltoodust nähtub, et vastava seina näol ei ole tegemist pelgalt 80 mm karkassist koosneva

seinaga. Järelikult ei ole ka kaebaja poolt viidatud e-kirjas esitatud seisukohad käesolevas asjas

kuidagi asjakohased ega lükka ümber vastustaja poolt vaidlustatud otsuses avaldatud

seisukohta, et ehitusprojekti helipidavuse osas on antud lahendus, mille realiseerimisel on

sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded projekti kohaselt täidetud. Seega puudub põhjus

ka järeldada, et ehitusteatise alusel teostatavate tööde tulemusel võiks naaberkorterisse jõudev

müra suureneda.

14. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja seisukohta

selles, et ehitusprojekt vastab tervikuna seaduses sätestatud nõuetele mh hoone mehaanilise

vastupidavuse ja tuleohutuse osas ja sellega ei kaasne ehitise kaasomanikele sellist negatiivset

üleliia koormavad mõju, mis oleks võinud tingida ehitusteatise heakskiitmisest keeldumise.

Sellest tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamatu.

Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusteatise näol on tegemist HMS § 54 mõistes nii vormiliselt

kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning

vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele.

Menetluskulud

15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik