2-19-11261/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-11261

Kohtuasi

XX avaldus Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49

korteriomanike

09.06.2019

üldkoosoleku

otsuse

vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Puudutatud isik Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49

korteriühistu

(registrikood

80007559),

lepinguline

esindaja Gregor Rähk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.01.2021 määruse resolutsioon avalduse rahuldamata

jätmise osas muutmata, kuid muuta osaliselt põhjendusi.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta avaldus rahuldamata.

4.2. Jätta rahuldamata XX nõue Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49

korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks.

4.3. Jätta rahuldamata XX alternatiivne nõue Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49

korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamiseks.

4.4. Kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi

kanda. Tulenevalt kulude jaotusest pole vajalik neid rahaliselt kindlaks

määrata.

2-19-11261

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja) esitas 26.07.2019 Harju Maakohtule avalduse Rae vald, Jüri alevik, Aruküla

tee 49 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu. Avaldaja palus tuvastada

korteriühistu hallatava elamu (elamu) korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku (üldkoosolek)

otsuse nr 5 tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks.

2. Avaldaja on elamus asuva korteriomandi (korter nr 8) omanik ja korteriühistu liige.

09.06.2019 toimus korteriomanike üldkoosolek, mille päevakorrapunktis 5 võeti vastu otsus

esitada avaldajale nõue korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks. Otsuses heideti

avaldajale ette:

1) kergkamina ehitamist ahju asemele ilma kaasomanike nõusolekuta, mis takistab korter nr 5

kütmist;

2) ventilatsioonisüsteemi ehitamist ja selle korstna viimist läbi maja katuse;

3) kaasomanike nõusolekuta küttesüsteemi (vesiradiaatorid) ehitamist, tunnistatud veekahju

korterile nr 5 korter nr 8 poolt (kindlustusjuhtum);

4) elamu juurde kuuluvale kinnistule piirdeaia ehitamist ilma kaasomanike nõusolekuta, milline

takistab kaasomanike maakasutust ja puukuuride hooldamist;

5) elamu juurde kuuluvale kinnistule ajamaja ehitamist ilma kaasomanike nõusolekuta.

3. Avaldaja väitis, et korteriühistu esitas korteriomanikele otsustamiseks tõele mittevastavat

teavet. Võõrandamisnõude esitamine on vastuolus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 32 lg-ga 1, sest avaldaja ei ole rikkunud oma kohustusi teiste korteriomanike ega

korteriühistu suhtes, s.o võõrandamisnõude esitamise eeldused ei olnud täidetud. Koosoleku

protokollis märgitud etteheited avaldajale on üldsõnalised, otsitud ning avaldajat ei ole nendest

varem teavitatud, etteheidetavad teod toimusid aastaid tagasi.

4. Otsus on vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 teise lausega, kuna

korteriühistu juhatuse liige ja korteri nr 5 omanik FF kasutas oma hääleõigust eesmärgiga

avaldajast vabaneda ning omandada avaldaja korter sundenampakkumiselt, et saada endale

suurem osa kortermajast. Avaldajast vabanedes ei peaks FF vabastama tema poolt hõivatud

korstnalõõri.

5. Võõrandamisnõue on vastuolus KrtS § 12 lg-st 2 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega,

kuna teised korteriomanikud on käitunud ka avaldajale etteheidetaval viisil, kuid nende vastu

ei ole võõrandamisnõuet esitatud. Maja kuuest korterist viis on asendanud vanad küttekolded

kaasomanikelt nõusolekut küsimata, kuid tehnosüsteemi muutmist heidetakse ette üksnes

avaldajale. Uus ventilatsiooniseade tuli paigaldada avaldaja korterisse hallitamise vältimiseks,

selle tagajärjel ei saanud teiste korteriomanike õigused kahjustada ning avaldaja ei muutnud

2-19-11261

maja katust olemuslikult. Korter 4 on suunanud oma ventilatsioonitoru koridori, millisele

tegevusele ei ole keegi vastu vaielnud, samuti on teised korteriomanikud paigaldanud oma

kliimaseadmeid seintele. Avaldaja ei ole ehitanud oma korterisse vesiradiaatoritega

küttesüsteemi. Asjaolu, et 14 aastat tagasi toimus õnnetus, mille tagajärjel alumine korter sai

veekahjustusi, ei ole piisav korteri võõrandamise nõudmiseks. Kokkulepped aiamaja

ehitamiseks olid suulised, teised korteriomanikud on ka endale paviljonid või grillimajad

ehitanud, ehitamise ajal keegi ehitamisele vastu ei vaielnud.

Puudutatud isiku seisukoht

6. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.

7. Otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Otsuse poolt olid kõik korteriomanikud, välja

arvatud avaldaja. Seega ei ole õiged väited, nagu oleks otsus vastu võetud üksnes FF

initsiatiivil. Otsus võeti vastu, kuna avaldaja ehitas omavoliliselt oma korterisse kergkamina,

lammutades ahju, muutis ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ning ehitas aiamaja koos seda piirava

aiaga, mis hõivab 140 m2 kaasomandis olevat pinda. Avaldaja rikub ka pidevalt ühiselu reegleid

ning on lugupidamatu teiste korteriomanike suhtes, näiteks parkides oma autot suvaliselt,

ladustades kuuride taha olmejäätmeid ning jättes niitmata muru.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 29.01.2021 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 1553 eurot.

9. Maakohus

tuvastas,

et

korteriomanikud

otsustasid

09.06.2019

üldkoosolekul

päevakorrapunktis 5 esitada avaldajale nõude korteriomandi võõrandamiseks.

10. Maakohus jättis nõude otsuse nr 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, kuna leidis, et

esitatu ei võimalda teha järeldust, et otsusel 5 oleks avaldaja poolt väidetav heade kommete

vastane eesmärk: anda korteri nr 5 omanikule võimalus omandada avaldaja korter

sundenampakkumiselt ning vabaneda avaldaja nõudest õigusvastaselt hõivatud korstnalõõri

vabastamiseks. Nimetatud avaldaja väited on paljasõnalised.

11. Arvestades KrtS §-des 31–33 sätestatud võõrandamisnõude regulatsiooni, leidis maakohus,

et vastuolu seadusega, mis annaks alust võõrandamiseks kohustamise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, ei saa seisneda selles, et korteriomanik, kellelt korteri võõrandamist nõutakse,

ei ole tegelikult oma kohustusi rikkunud või need rikkumised ei ole piisavalt kaalukad

võõrandamisnõude esitamiseks. Nimetatud asjaolusid peab kohus hindama KrtS § 33 lg 1 alusel

esitatud hagi lahendamisel ning tuvastama hagimenetluses.

12. Maakohus leidis, et protokollis väljatoodud asjaolud iseenesest on sellised, mis juhul, kui

need vastavad tõele, annaksid alust järelduseks, et avaldaja on oma kohustusi teiste

korteriomanike suhtes rikkunud. Avaldaja ei vaidle vastu, et ta on teinud protokollis märgitud

tööd, välja arvatud vesiradiaatorite paigaldamine, ning et tööde tegemise osas ei ole

kaasomanike otsust ega kokkulepet. Asjaolust, et teised korteriomanikud väidetavalt tööde

tegemise ajal töödele vastu ei vaielnud, ei saa tuletada tahteavaldust avaldaja poolt soovitud

sisuga otsuse vastuvõtmiseks või kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja saab seega olla rikkunud

oma kohustusi teiste korteriomanike suhtes, tehes korteriomanike otsuse või kokkuleppeta

küttesüsteemi ja katust puudutavaid ehitustöid või ehitades kaasomandis olevale maale uue

ehitise või rajatise. Seejuures ei oma tähendust, kas töödega on ühist küttesüsteemi või katust

2-19-11261

iseenesest kahjustatud või kas aiamaja takistab teistel maatüki kasutamist või kas vald oli nõus

aiamaja ehitamisega ning kohus vastavate väidetega seoses esitatud tõendeid ei hinda. Küsimus

avaldajapoolsest kohustuste rikkumisest ei seondu sellega, kas ka teised korteriomanikud

võivad olla omavolilisi ehitustöid teinud ning samuti ei välista see võõrandamisnõude esitamist

tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest üksnes avaldaja vastu, kui korteriomanikud leiavad,

et just avaldaja poolt omavoliliselt tehtud tööd kujutavad endast sedavõrd olulist rikkumist,

mistõttu ei ole tema kuulumine korteriomanike hulka enam võimalik. Nõude põhjendatuse üle

otsustab KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel kohus.

13. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus KrtS

§ 32 lg-ga 1 ega § 12 lg-ga 2. Kohus ei nõustunud avaldajaga ka, et otsus saaks olla kehtetuks

tunnistatav TsÜS § 38 lg 1 teise lause järgi, kuna korteri 5 omanik väidetavalt kasutas oma

hääleõigust eesmärgiga avaldaja korter sundenampakkumiselt võõrandada. Vaidlustatav otsus

ei anna korteri 5 omanikule eelisõigust avaldaja korteri omandamiseks. Kohus jättis

rahuldamata ka avaldaja alternatiivse nõude otsuse nr 5 kehtetuks tunnistamiseks.

14. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda, kuna

kohus jättis avalduse rahuldamata. Maakohus vähendas puudutatud isiku menetluskulusid 0,7h

võrra, arvestades istungil osalemise reaalset ajakulu. Muus osas pidas maakohus puudutatud

isiku lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks ja

vajalikuks.

Määruskaebus

15. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt avaldus rahuldada ja jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

16. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme, kui jättis menetlusse kaasamata kõik

korteriomanikud. Vaidlus puudutab kõigi korteriomanike huve.

17. Maakohus oli menetluses läbivalt seisukohal, et asjaolusid, kas avaldaja on rikkunud KrtS

§ 31 sätestatud kohustusi, ja tõendeid kohus ei hinda, kuna seda tuleb tuvastada korteriomandi

võõrandamisnõudega hagimenetluses, kuid samas asus maakohus määruses siiski koosoleku

protokollis märgitud etteheiteid hindama. Lähtuvalt sellest, et maakohus selgitas

menetlusosalistele, et võõrandamisnõude esitamise materiaalseid aluseid praeguses menetluses

ei hinnata, ei esitanud avaldaja ka kõiki oma sisulisi väiteid ja tõendeid edasises menetluses.

Seetõttu ei ole asja ammendavalt arutatud ja asi tuleb saata maakohtule tagasi.

18. Avaldaja ei nõustu maakohtu määruse sisuliste põhjendustega, mis on mh vastuolulised.

Maakohus pidas ebaõigesti paljasõnaliseks avaldaja väidet, et vaidlusalune otsus on heade

kommetega vastuolus. Määrusest ei selgu, millised avaldaja väited kohut ei veennud ja millised

avaldaja põhjendused jäid puudulikuks. Puudutatud isik avaldaja esile toodud faktilistele

asjaoludele vastu ei vaielnud.

19. Avaldaja on käitunud samal viisil nagu teised korteriomanikud ning kellelgi ei olnud

pretensioone kuni puhkes konflikt korter nr 5 omanikuga. Selline oli elamus väljakujunenud

käitumise tava, kus ka teised kaasomanikud ei ole kaasomanikelt enda tegevuseks ühisel maal

või kaasomandi osade kasutamisel (nt välisseinad) nõusolekuid taotlenud, tegevus toimus

mõistlikkuse põhimõttel ja austades teiste kaasomanike õigusi.

2-19-11261

20. Maakohus tõlgendas ebaõigesti TsMS § 172 lg 1, kui otsustas jätta menetluskulud avaldaja

kanda.

21. TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Reeglina on see avaldaja, kellel on vaja teatud õigussuhet

tuvastada, muuta lõpetada ja tema on vaidluse algataja. Antud juhul tehti lahend puudutatud

isiku kasuks ning eeltoodust lähtuvalt pidi kohus jätma menetluskulud puudutatud isiku kanda.

22. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule võimaluse otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus

tugines nimetatud sättele ning nägi õiglust selles, et lahend tehti avaldaja kahjuks. Samas ei ole

kohus kaalutlenud seda, kas on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda olukorras, kus: 1)

korteriühistu tegi avaldaja suhtes otsuse, mida korteriomanik pidi oma omandi kaitsmiseks

vaidlustama; 2) avaldaja ei olnud kogu vaidluse algataja; 3) hagi, mille tarvis otsus tehti, ei ole

esitatud ja esitamise tähtaeg on möödas. Seega menetlus, mille pidi avaldaja oma kaitseks

algatama, oli tarbetu ja selle eest pidi vastutama korteriühistu.

23. Maakohus luges kogu puudutatud isiku seisukohtadele kulutatud aja vajalikuks olukorras,

kus puudutatud isik on enda väiteid korranud ja lisaks on esitanud selliseid sisulisi väiteid, mida

kohtu selgituste kohaselt esitada polnud vaja.

Menetluse edasine käik

24. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

maakohtu määruse tühistamiseks avalduse rahuldamata jätmise osas määruskaebuses esitatud

väidete põhjal alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb osaliselt muuta

määruse põhjendusi ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada

menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab

menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes TsMS §

654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles vastavalt TsMS § 173 lg 1 teisele lausele

märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

27. Maakohus asus lõppjärelduses õigele seisukohale, et praeguses asjas esile toodud asjaoludel

puudub alus Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 49 korteriomanike 09.06.2019 üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus selgitas

menetluse käigus pooltele õigesti, et KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude

põhjendatust saab kohus kontrollida hagimenetluses KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi

lahendamisel. Samas asus maakohus määruse põhjendustes otsuse kehtetuse kontrollimisel

siiski avaldajale etteheidetud rikkumisi analüüsima, jättes sellega avaldajale ebaõige

ettekujutuse asjaoludest, mis olid asja lahendamisel määravaks. Maakohtu määruse punktis 12

toodud põhjendused tuleb seetõttu välja jätta.

2-19-11261

28. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus selguse huvides, et avaldaja esitatud

nõuet tuvastada otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks tuleb lahendada

järgmiselt.

29. Esmalt tuleb kontrollida otsuse tühisust. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või

põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul, kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised,

kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid

korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Kuivõrd praegusel juhul ei ole esile

toodud rikkumisi seoses kokkukutsumise korra rikkumisega, siis ei ole otsus tühine KrtS § 29

lg 1 järgi.

30. Lisaks võib ka korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine TsÜS § 38 lg 2 järgi, kui see

on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

Avaldaja hinnangul on vaidlusalune otsus vastuolus heade kommetega, kuna koosoleku

protokollis märgitud etteheited on üldsõnalised, otsitud ning avaldajat ei ole nendest varem

teavitatud, etteheidetavad teod toimusid aastaid tagasi. Ringkonnakohtu hinnangul saab

praeguses asjas hinnata võimalikku vastuolu heade kommetega üksnes seeläbi, kas sellist otsust

võib põhimõtteliselt korteriomanike üldkoosolekul hääletada ja vastu võtta. KrtS § 32 lg 1 järgi

võivad korteriomanikud olukorras, kus korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi

teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks

tema kuulumist korteriomanike hulka, nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32

lg 2 järgi võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud

täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude

tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste

korteriomandite teostamist. Eeltoodust nähtub, et võõrandamisnõude esitamise eelduste loetelu

on jäetud lahtiseks. Seega, kui korteriomanike hinnangul esinesid alused võõrandamisnõude

esitamiseks, oli neil õigus selline küsimus üldkoosolekul hääletusele panna ja kui otsus on kõiki

teisi koosoleku pidamist ja otsuse vastuvõtmise korda puudutavate reeglite järgi nõuetekohaselt

häälteenamusel vastu võetud, ei saa selline otsus iseenesest olla vastuolus heade kommetega.

Seega maakohtu järeldus, et puudub alus tuvastada vaidlusaluse otsuse tühisus, on iseenesest

õige.

31. Teisena tuleb kontrollida, kas on alust otsus kehtetuks tunnistada. KrtS ei sisalda erisätteid

korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste kohta. KrtS § 29 lg 2 teisest lausest

tulenevalt tuleb korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel

kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta

sätestatut. Seega näeb võimalikud kehtetuks tunnistamise alused ette TsÜS § 38 lg 1, mille järgi

võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist kui: 1)

otsus on vastuolus seadusega, 2) otsus on vastuolus põhikirjaga või 3) kui juriidilise isiku

osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või

kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete

kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Avaldaja ei toonud esile, et otsus oleks

vastuolus põhikirjaga.

32. Avaldaja hinnangul on korteriühistu otsus vastuolus KrtS § 32 lg-ga 1, kuna

võõrandamisnõude esitamise eeldused ei olnud täidetud, KrtS § 12 lg-ga 2, kuna teda ei ole

koheldud võrdselt teiste korteriomanikega, ning TsÜS § 38 lg 1 kolmanda alternatiiviga, kuna

korteriühistu juhatuse liige ja korteri nr 5 omanik kasutas oma hääleõigust eesmärgiga

2-19-11261

avaldajast vabaneda ja omandada avaldaja korter sundenampakkumiselt, et saada endale

suurem osa kortermajast. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa korteriomanike üldkoosoleku otsuse

vastuolu seadusega TsÜS § 38 lg 1 esimese lause tähenduses kontrollida selle põhjal, kas

tingimused võõrandamisnõude kohtus maksma panemiseks on täidetud. TsÜS § 38 lg 1 esimese

lause järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise

tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Nii ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda

kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleksid pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse.

Seega ei saa otsus olla kehtetu vastuolu tõttu KrtS § 32 lg-ga 1. Kuivõrd korteriomanike võrdse

kohtlemise väite seob avaldaja samuti vaidlusaluse otsuse sisuliste eeldustega, ei ole alust

lugeda otsust vastuolus olevaks ka KrtS § 12 lg-ga 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et vaidlustatav otsus ei saa anda korteri 5 omanikule eelisõigust avaldaja korteri

omandamiseks, mistõttu ei ole vaidlusalune otsus kehtetu ka TsÜS § 38 lg 1 kolmanda

alternatiivi järgi.

33. Seega ei saa korteriomandi võõrandamiseks kohustavat otsust tunnistada kehtetuks

käesolevas asjas esile toodud asjaoludel ja maakohtu määrus jätta rahuldamata avaldaja

alternatiivne nõue otsuse kehtetuks tunnistamiseks on lõppjärelduses õige.

34. Vastuseks avaldaja määruskaebuse väitele, et maakohus on asja menetlemisel rikkunud

menetlusõigusnormi, jättes teised korteriomanikud kaasamata, märgib kolleegium, et

TsMS § 613 lg 1 p 4 ja § 614 lg 2 järgi on korteriühistu organi otsuse vaidlustamise menetluses

menetlusosaliseks avaldaja ja korteriühistu (vt Riigikohtu 16.04.2019 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-7846, p 16).

35. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse

põhimõte (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Üldjuhul on õiglane

jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 02.06.2008 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu

diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (Riigikohtu 20.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804, 25).

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas menetluskulusid jaotades diskretsioonipiire.

Kuigi avaldaja avaldus jääb rahuldamata, ei saa asjas esile toodu alusel väita, et avaldaja esitas

kohtule avalduse täiesti põhjendamatult. Korteriomandi võõrandamisele sundimine on

äärmuslik abinõu. Arvestades, et KrtS § 33 lg 3 kohaselt tuleb korteriomandi võõrandamiseks

hagi esitada kohtule enne ühe aasta möödumist võõrandamise nõude esitamisest ja KrtS § 29 lg

3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva

otsuse vastuvõtmisest arvates, on mõistetav, et avaldaja püüab enda õigusi ja omandit kaitsta

ning tal on keeruline jääda tegutsemata ootama korteriühistu kohtule esitatavat täitmisnõuet.

Ka puudutatud isik pidi arvestama, et avaldajal on ilmselgelt huvi oma õigusi kohtumenetluses

kaitsta. Vaidlus keskendus maakohtu juhtimisel põhiosas võõrandamisnõude sisulistele

eeldustele, mis asja lahendamise seisukohalt ei omanud määravat tähtsust, kuivõrd neid

eelduseid saab kontrollida vastavas hagimenetluses. Ka puudutatud isik asus õigustama

avaldaja korteriomandi võõrandamiseks tehtud otsust, kuigi hagi otsuse täitmise nõudes

seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kohtule korteriühistu ei esitanudki. Ringkonnakohus võtab

siinjuures arvesse, et vaidluse mahu põhjustas vähemalt osaliselt nii maakohtu kui korteriühistu

teataval määral eksitav käitumine. Ringkonnakohus rahuldab seetõttu avaldaja määruskaebuse

osaliselt ja tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja

kanda. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka

ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2-19-11261

37. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)