1-19-8825/64 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.aprillil 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Kersti Liiva Kriminaalasja number 1-19-8825 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid G.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav G.Q isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, v xxx abanemisjärgne elukoht: Karistuse kandmise algus 21.10.2020 - ja lõpp: 22.08.2021 Kaitsja Vandeadvokaat Andres Veski määratud korras Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 13.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Vabastada G.Q temale Harju Maakohtu 06.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8825 mõistetud karistuse kandmiselt, milline pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 21.10.2020 määrusega, tingimisi enne tähtaega.

2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata G.Q-le katseaeg kestusega kuus (6) kuud.

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.Q käitumiskontrollile kestusega kuus (6) kuud ning kohustada teda -

täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p alusel määrata käitumiskontrolli ajaks 2, 4, 5, 7 G.Q-le järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas ) nädala jooksul

1 (ühe vabanemisest arvates;  alluma ravile ja läbima selle programmi Kainem ja tervem Eesti raames;  keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud

ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed

7. Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks G.Q elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva G.Q kohtumääruse jõustumisest. 9. G.Q-lt menetluskuluna riigituludesse 120.48 eurot kaitsetasu Välja mõista

advokaadi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. 10 dastada kinnipeetavale, kaitsjale, prokuratuurile ja Tartu Vanglale. . Määrus e

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 06.11.2019 otsusega tunnistati G.Q süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes G.Q-le lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvestati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja

hulka ja lõplikuks karistuseks jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga 357 tundi ning üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutati G.Q üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 alusel käitumiskontrollile. Kohus määras, et G.Q-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-

des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 14.11.2019.

Pärnu Maakohus pööras 21. oktoobri 2020 määrusega G.Q-le Harju Maakohtu 06. novembri 2019. a otsusega mõistetud ning kandmata karistuse 10 kuud ja 1 päev vangistust KarS § 69 lg

6 alusel täitmisele.

19.03.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks G.Q vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

Tartu Vangla toetab

kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest G.Q vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.Q tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, isiku tingimisi ennetähtaegset toetab vabastamist.

Kaitsja toetab kaitsea

luse ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, , tema kaitsja kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et G.Q tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.

G.Q kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS §

76 lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud on ära 1/2 . G.Q kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut enam kui 5 kuud, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Seal elab ta alates 2019 sügisest. Mandrilt tagasi koju kolis ta seoses tööja elukoha puudumisega. Vanglast vabanemisel soovib isik tagasi minna elama ema ja venna juurde, kus on tal oma tuba. Eelpool mainitud elukohas on elamistingimused on head. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3

17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kohtu hinnangul on G.Q puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud Rehabiliteerivaid . tegevusi pole määratud lühikese karistusaja tõttu. Tegemist on esimese vangistusega ning isiku sõnul on see nii mõjunud, et kavatseb õiguskuulekalt jätkata. G.Q tunnistab enda elus muutuse vajalikkust, saab aru enda süüst ning mõistab vajadust teha eluviisis muudatused. On seadnud endale esmased reaalsed eesmärgid:

1. võtta öötukassas arvele / minna tööle t

2. loobuda alkoholist. Käitumine vanglas kui kontrollitud keskkonnas kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul

kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Süü tunnistamine ning muutuste tegemise mõistmine annab lootust, et nihe mõttemaailmas ja käitumises on püsiv ning loodetavasti on vangistuski selliseks kogemuseks, mida süüdlane korrata ei soovi.

Vangla iseloomustuses on märgitud, et lähivõrgustikku kuuluvad ema, kaks venda G.Q ning õde. Kinnipeetav siirdub elama ema ja venna juurde. Vangla märgib, et perekonnal on kahetised tunded seoses G.Q koju naasmisega. Viimasel kodus veedetud aastal tarvitas G.Q igapäevaselt alkoholi, elas lähedaste kulul, enda probleemidega ei tegelenud. G.Q ei otsinud tööd, ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi, suhtus ükskõikselt enda toimetulekusse. Kuigi kodus oleks tööd palju ja ema ning vend vajavad abi tervisliku seisundi . P. tõttu, oleks õe M sõnul G.Q paremaks toimetulekuks vajalik, et ta koliks elama omaette ja vastutaks ise enda toimetuleku eest. Lähedaste kinnitusel ei käinud G.Q-l kodus külas sõpru, kellega ta alkoholi tarvitaks. Samas märkis kinnipeetav ise, et õiguspärase

eluviisi huvides on eesmärgiks seadnud sõpruskonna vahetuse. Seetõttu tuleb keelata G.Q-l suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, sest toime pandud kuriteod näitavad mõjutatust kaaslastest sik on teiste mõjutusel korduvalt alkoholijoobes

- i

mootorsõidukit juhtinud. Loodetavasti pereliikmete toetada aitab samuti valmidus süüdlast kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida, kuigi varasemalt see süüdlast positiivses suunas mõjutanud pole, pigem on ta harrastanud parasiteerivat eluviisi.

Garanteeritud töökoht süüdlasel puudub, kuid tal on ettevõtetes tööd lootus saada kohalikes

ehitajana, kuigi vastav haridus puudub. Samas on tal mõnetine töökogemus olemas. Tallinna Vangla andmetel on isikul 12.03.2021 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 17462,08 eurot. Kuna isikul puudub töökoht ja legaalne sissetulek, siis on alust arvata isiku suutmatuses tasuda sellises summas olevaid rahalisi

nõudeid. Siiski tuleb kohustada isikut asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele, sest stabiilne töö ja sissetulek tagab isiku parema hakkamasaamise ning aega alkoholi tarvitamiseks

jääb selle võrra vähemaks.

Suurim murekoht on alkohol. G.Q on alkoholi kuritarvitaja. Ta ise tunnistas kohtuistungil, et pikim periood enne vangistust oli 3 kuud, mil ta alkoholi ei tarvitanud. Praegune kantud vangistuseosa 5 kuud on pannud teda mõistma, et vaja on teha muudatused. Ei tohi alkoholi tarvitada ja on valmis läbima ravi Kainem ja tervem Eesti programmi raames. Mõistab, et

tingimuste rikkumine, ravist loobumine jms toovad kaasa vangistuse lõpuni kandmise. See aga tähendab ühtlasi, et usalduskreediti kohtu silmis tal enam pole.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et G.Q katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev

kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

Menetluskulud G.Q 13.04.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 13.04.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 120,48€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 120,48 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt

KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb riigituludesse sisse nõuda G.Q-lt kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik