2-21-4498/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-21-4498

Lahendi tegemise aeg ja koht

14. aprill 2021.a, Rakvere kohtumaja

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuasi

Evail Oil OÜ hagi Novus Oil OÜ (pankrotis) võlausaldajate

10.03.2021

esimese

üldkoosoleku

otsuste

kehtetuks

tunnistamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Evail Oil OÜ, registrikood 10186796, Tallinna mnt 3,

Sillamäe linn, Ida-Viru maakond, 40233

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Kaidar Sultson, Advokaadibüroo Magnusson,

e-post: menetlus@magnussonlaw.com

Kostja: Novus Oil OÜ (pankrotis), registrikood 12253143,

Narva mnt 42a, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, 44311

Kostja esindaja: pankrotitoimkonna esimees Kaspar Sadrak

e- post: kaspar@kvaliteetinkasso.ee

Pankrotihaldur: Svetlana Pilden, Business Law Firm OÜ, J.

Poska tn 28-4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond,

10150, e-post: svetlana.pilden@haldur.just.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Evail Oil OÜ hagi.

2. Tunnistada kehtetuks Novus Oil OÜ (pankrotis) võlausaldajate 10.03.2021 esimese

üldkoosoleku otsused.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt hageja Evail Oil OÜ kasuks menetluskulude katteks 846

(kaheksasada nelikümmend kuus) eurot.

5. Välja mõista kostjalt hageja Evail Oil OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (846 eurolt)

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2(7)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas 31.08.2020 määrusega välja Novus Oil OÜ pankroti (tsiviilasi nr 2-19-

7701) ja nimetas pankrotihalduriks S. Pildeni. Sama määrusega määras kohus võlausaldajate

esimese üldkoosoleku ajaks 25.09.2020 algusega kell 14.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

saalis nr 5. Seoses koosolekul tekkinud vaidlustega häälte arvu määramise osas jäi võlausaldajate

esimene üldkoosolek pooleli. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded

võlausaldajate esimese üldkoosoleku teate 19.02.2021, mille kohaselt oodati võlausaldajaid

koosolekule videokonverentsi vahendusel 10.03.2021 kell 11:00.

2. 10.03.2021 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati: kinnitada pankrotihalduriks

Svetlana Pilden; moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond (Alari Sirvi, Erki Casar, Kaspar

Sadrak); lugeda suuremateks võlausaldajateks võlausaldajaid, kelle nõue on üle 50 000 eurot ning

väiksemateks võlausaldajateks neid võlausaldajaid, kelle nõude suurus on kuni 50 000 euroni;

juriidilist isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada ning Novus OIL OÜ (pankrotis) likvideerida

pankrotimenetluse lõpetamisel.

3. Evail Oil OÜ esitas 22.03.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse Novus Oil

OÜ (pankrotis) võlausaldajate 10.03.2021 esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja Novus Oil OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse

21.09.2020 ja täpsustatud nõudeavalduse 02.10.2020. Täpsustatud nõudeavalduse kohaselt on

hageja nõude suuruseks 344 213 eurot. Novus Oil OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul 25.09.2020 ei osalenud. Võlausaldajate 25.09.2020 protokolli kohaselt määras

haldur võlausaldajale hääled PankrS § 82 lg 3 kohaselt halduri käsutuses olnud dokumentide

alusel, dokumendid tuli haldurile esitada hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut, s.o

hiljemalt 21.09.2020. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalenud võlausaldajate nimekirjas

on pankrotihaldur hageja esitatud nõude alusel määranud hagejale 344 häält. 25.09.2020

koosolekul vaidlustati osade võlausaldajate hääled ja seoses sellega nõustusid koosolekul osalenud

võlausaldajad võlausaldajate esimese üldkoosoleku edasilükkamisega kuni vaidluste lõpliku

lahendamiseni. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate esimese

üldkoosoleku teate 19.02.2021, mille kohaselt oodati võlausaldajaid koosolekule videokonverentsi

vahendusel 10.03.2021 kell 11:00.

Hageja lepinguline esindaja osales 10.03.2021 koosolekul videokonverentsi vahendusel,

pankrotihaldur registreeris hageja osalemise koosolekul, kuid keeldus hagejale hääli määramast

ning selgitas protokolli kohaselt, et tegemist on 25.09.2020 pooleli jäänud võlausaldajate esimese

üldkoosoleku jätkukoosolekuga, mis jätkab samas koosseisus. Samas viitas haldur protokolli

kohaselt PankrS §-s 82 lg 3 sätestatule, mille kohaselt määrab haldur kuni nõuete kaitsmiseni iga

võlausaldaja häälte arvu tema käsutuses olevate dokumentide aluse. Koosolekul viibinud

järelevalvet teostanud kohtunik lahendas hageja vastuväite halduri tegevusele häälte määramisel ja

hagejale hääli ei määranud, põhjendades otsust asjaoluga, et tegemist on 25.09.2020 alanud

võlausaldajate esimese üldkoosoleku jätkuga, kuhu hageja ei ilmunud.

Hageja on seisukohal, et 10.03.2021 võlausaldajate üldkoosolekul on rikutud otsuste vastuvõtmise

korda, sest kuigi haldur oli hagejale hääled määranud hageja poolt esitatud nõudeavalduse alusel

juba enne 25.09.2020 toimunud võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja registreeris hageja

10.03.2021 koosolekul osalema, keeldus haldur hagejale hageja esitatud dokumentide alusel

3(7)

varasemalt määratud hääli arvestamast, rikkudes sellega hageja kui võlausaldaja seadusest

tulenevat õigus osaleda võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel.

Hageja leiab, et seadusega ei ole kooskõlas ka koosolekul osalenud kohtuniku tegevus, kohus jättis

täitmata PankrS § 82 lg 4 sätestatud kohustuse. Viidatud sätte kohaselt, kui üldkoosolekul

osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, määrab häälte arvu

üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Kohus häälte arvu üle tekkinud vaidlust

määrusega ei lahendanud.

Seaduses ei ole sätestatud, et võlausaldajate koosoleku, sh võlausaldajate esimese üldkoosoleku,

saab võlausaldajate, võlgniku ja pankrotihalduri kokkuleppel jätta pooleli, et jätkata pooleli jäänud

koosolekut ca 0,5 aastat hiljem ja piirata nn „jätkukoosolekul“ ostuste vastuvõtmise õiguse

realiseerimine võlausaldajale, kes nn „esmasel“ koosolekul ei osalenud, aga osaleb nn

„jätkukoosolekul“. Seaduses on üheselt kirjas nii võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise ja

häälte määramise kord kui ka üldkoosolekul osalevate võlausaldajate õigused. Seadus ei keela

võlausaldajate esimese üldkoosoleku korduvat kokkukutsumist, kui esimesel katsel ei õnnestu

vastu võtta otsuseid kõigis küsimustes, mis PankrS § 78 lg 2 kohaselt võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul otsustada tuleb. Võlausaldajate üldkoosoleku sama päevakorraga korduv kokku

kutsumine ei muuda viimast koosolekut eelmise koosoleku nn „jätkukoosolekuks.“

Kui haldur ja järelevalvet teostanud kohus käsitlevad 10.03.2021 võlausaldajate üldkoosolekut nn

„jätkukoosolekuna“ 25.09.2021 võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, siis kuidas seletada

asjaolu, et isegi koosolekute päevakorrad ei kattu. Häälte arvu määramine toimus ka 10.03.2021

võlausaldaja esimesel üldkoosolekul vaatamata sellele, et seda ei olnud päevakorras. Haldur

registreeris osalejad ja määras hääled ebaseaduslikult ainult neile võlausaldajatele, kes osalesid

25.09.2020 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

10.03.2021 toimunud võlausaldajate esimesel koosolekul määras haldur koosolekul osalenud

võlausaldajatele kokku 145 häält. Kui haldur oleks määranud koosolekul osalenud hagejale sama

arvu hääli nagu enne 25.09.2020 koosolekut, so 344 häält, oleks 10.03.2021 võlausaldajate

esimese üldkoosoleku otsused, eriti toimkonna valimise küsimuses, suure tõenäosusega olnud

teistsugused.

3. Kostja esindaja pankrotitoimkonna esimees Kaspar Sadrak esitas 01.04.2021 kohtule

vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et hageja seisukohad ei anna alust esimese üldkoosoleku tühistamiseks. Lisaks on

pankrotiasja järelevalvemenetluses 30.03.2021 kohtumäärusega kohus asunud seisukohale, et

hageja on pankrotimenetluses esitanud tõendamata ja ilmselgelt perspektiivitu nõude, mistõttu on

põhjendatud talle enne nõuete kaitsmist häälte mitteandmine. Seega isegi kui kohus hageja nõude

rahuldaks ja tühistaks võlausaldajate esimese koosoleku, ei anna see võimalust hagejal uuel

üldkoosolekul hääletamiseks. Vaidlus puudub, et hageja ei ilmunud 25.09.2020 toiminud

võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. Sellega minetas hageja õiguse sellel koosolekul

hääletada. 10.03.2021 toimus esimese üldkoosoleku jätkamine, mitte uus koosolek. Seega said

10.03.2021 koosolekul hääled ja hääletada ainult need võlausaldajad, kes ilmusid esimesele

üldkoosolekule 25.09.2020. Kohus on juba asjas 2-19-7701 tuvastanud, et

hageja

pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus on ilmselgelt perspektiivitu. Sellise nõude alusel

võlausaldajale üldkoosoleku otsuste tühistamine kahjustaks teiste võlausaldajate huve. Hageja

soovib takistada pankrotimenetlust, kuna hageja on pankrotivõlgniku suurimaks võlglaseks.

Hageja nõudeavaldused on paljasõnalised ja nendes esitatud nõuete õiguslik alus ja nõude

suurused on tõendamata. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud ainult tema ja kolmanda

isiku vahelise müügilepingu, millest ei tulene mingeid kohustusi võlgnikule ja see leping ei anna

hagejale nõudeõigusele seaduslikku alust.

Hageja nõudeavaldus põhineb väidetavalt tema ja kostja vahelisel hoolduslepingu rikkumisel,

mille alusel võlausaldaja nõuab vara tagastamist või selle maksumuse hüvitamist summas 84 213

4(7)

eurot. Hageja ei ole tõendanud eeldusi, mis on vajalikud nõude rahuldamiseks või nõude

tõendamiseks. Hageja kohustuseks on eelkõige esitada tõendid, mis tõendavad kohustuse

rikkumist, kahju tekkimist ja selle suurust, põhjuslikku seost kahju ja kohustuse rikkumise vahel,

mis on tegemata. Hageja ei ole esitanud nõude aluseks olevat hoolduslepingut, hooldustööde

tellimust ega mistahes muid hooldustööde kokkulepet ja tingimusi tõendavaid tõendeid. Hageja ei

ole esitanud mistahes võlaõigusliku lepingut mis tõendaks, et ta on kostjale midagi üle andnud või

mistahes lepingut millest tuleneks kostja kohustus võlausaldajale midagi üle anda.

Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejaga hoolduslepingut sõlminud ega hagejale hooldustöid

teostanud. Hageja ei ole võlgnikult ka hooldustöid tellinud. Hoolduslepingu puudumist tõendab ka

asjaolu, et kostja ei ole kunagi hagejale hooldustööde eest arvet esitanud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid mis tõendaks tema nõutud seadmete väärtust summas 84 213

eurot. Puuduvad mistahes tõendid seadmete hinna ja turuväärtuse kohta. Hageja ei ole oma

saamata jäänud tulu kohast kahjunõuet tõendanud, nõudeavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit

mis tõendaks: seadme ööpäevast kasumit; seadmega toodetava emulsioonõli müügilepingute

olemasolu; et hagejal olid toorained emulsioonõli tootmiseks; et hagejal olid töötajad ja oskusteave

emulsioonõli tootmiseks; et hageja üldse oleks selle seadmega kunagi töötanud ja emulsioonõli

tootnud ja müünud; et seadme töö oli takistatud väidetavalt puuduvatest seadmetest.

Kuna hageja nõude aluseks olevat hoolduslepingut ei ole sõlmitud ja kahju tekkimine ning kahju

põhjuslik seos on tõendamata, siis ilmselgelt ei saa sellest ka kostjale mingit kohustust tekkida,

mistõttu puudub hageja pankroti nõudeavaldusel õiguslik alus. Kuna hageja nõudeavaldus on

ilmselgelt perspektiivitu, siis on ka käesolev hagi perspektiivitu.

Kostja hinnangul on hageja menetluskuludena esitatud 195 eurone tunnihind ilmselgelt

ülepaisutatud ja oluliselt kõrgem tavapärasest tunnihinnast. Hageja seisukohad puudutavad ainult

õiguslikke seisukohti ja nende koostamiseks ei ole vaja mitmeliikmelise meeskonna või

abipersonali kasutamine.

Pankrotihalduri seisukoht

4. Maakohus küsis arvamust pankrotihaldurilt, kes leidis, et hageja etteheited on alusetud ning hagi

tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pankrotihalduri hinnangul seadus ei keela jätkukoosoleku korraldamist, kus jätkatakse järgmiste

punkti arutamisega pärast eelneva punkti osas vaidlusi lahendamist. Antud juhul katkestati

25.09.2020 alanud üldkoosolek häälte määramise punkti peal seoses määratud häälte arvu üle

vaidluste tekkimisega, vältimaks vastuvõetavate otsuste suhtes edasisi vaidlusi. Korduva

võlausaldajate esimese üldkoosoleku võimaluse jaatamisel, tuleks iga kord alustada nö. algusest

peale, s.o siis häälte määramisest ja selle üle võimalike vaidluste lahendamisest, pankrotihalduri

korduvast kinnitamisest või mittekinnitamist jne. See ei teeniks menetlusökonoomiale ning oleks

ka mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. Välistatud ei ole, et mõne küsimuse osas otsuse

vastuvõtmist võib koosolek järgmisele koosolekule edasi lükata, nt. pankrotitoimkonna moo-

dustamise või pankrotivara müügiga seonduva osas, kuid antud juhul seda ei olnud.

10.03.2021 võlausaldajate esimese üldkoosoleku AT-teates on märgitud, et tegemist on

võlausaldajate esimese koosoleku jätkuga. Sealsamas märgitud päevakord 1) päevakorra

kinnitamine, 2) halduri ettekanne 3) pankrotihalduri kinnitamine 4) pankrotitoimkonna valimine 5)

ettevõtte ja juriidilise isiku lõpetamise otsustamine, kattub PankrS § 78 lg-s 2 ning § 127

sätestatud võlausaldajate esimese üldkoosoleku päevakorraga. Märkimist väärib, et vastavalt

kujunenud praktikale ei märgita neid punkte pankroti väljakuulutamise ning sealsamas ka

võlausaldajate esimese üldkoosoleku kokkukutsumise teates, vaid see tuleneb seadusest. Seega on

hageja etteheide alusetu.

Hageja väide, et 10.03.2021 toimus häälte määramine ei vasta tegelikkusele. Parima ülevaate

saavutamiseks on haldur välja toonud asjaolusid, st. kohtumäärused häälte määramise osas, häälte

5(7)

määramise suhtarv, millest on kujunenud ka protokollis kajastatud võlausaldajatele määratud

häälte arvud.

Hageja arusaam, et kuna tema on esitanud nõudeavalduse tähtaegselt enne 25.09.2020 koosolekut

oleks haldur pidanud määrama temale hääli ning lubama temal hääletada, võib viia olukorrani, kus

koosolekule mitteilmunud, kuid nõudeavaldust esitanud võlausaldaja võib nõuda koosoleku

protokolli parandamist tagantjärgi. Hagiavalduses toodud väide, et haldur on määranud hagejale

344 häält 25.09.2020 toimunud koosolekul, on eksitav. Võlausaldajale nimekirja puhul, millele

hageja viitab, on tegemist enne koosoleku toimumist koostatud registreerimislehega, kus tema

allkiri puudub. Seoses hageja (võlausaldaja) puudumisega 25.09.2020 koosolekul ei toimunud

temale ka häälte määramist vastavalt pankrotiseaduses märgitud korrale.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

10.03.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks Svetlana Pilden;

otsustati moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond (Alari Sirvi, Erki Casar, Kaspar Sadrak);

lugeda suuremateks võlausaldajateks võlausaldajaid, kelle nõue on üle 50 000 eurot ning

väiksemateks võlausaldajateks neid võlausaldajaid, kelle nõude suurus on kuni 50 000 euroni;

otsustati juriidilist isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada ning Novus OIL OÜ (pankrotis)

likvideerida pankrotimenetluse lõpetamisel.

Hageja on vaidlustanud 10.03.2021 üldkoosoleku otsuse põhjendusega, et võlausaldajate

üldkoosolekul on rikutud otsuste vastuvõtmise korda ning kohus häälte arvu üle tekkinud vaidlust

määrusega ei lahendanud. Seetõtu palub hageja kohtul tunnistada kehtetuks 10.03.2021

üldkoosolekul tehtud otsused.

Kostja leiab, et hageja seisukohad ei anna alust esimese üldkoosoleku tühistamiseks. Kuna hageja

ei ilmunud 25.09.2020 toiminud võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, siis sellega minetas

hageja õiguse sellel koosolekul hääletada. 10.03.2021 toimus esimese üldkoosoleku jätkamine,

mitte uus koosolek. Seega said 10.03.2021 koosolekul hääled ja hääletada ainult need

võlausaldajad, kes ilmusid esimesele üldkoosolekule 25.09.2020.

Pankrotihalduri hinnangul on hageja etteheited alusetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Haldur

leiab, et seadus ei keela jätkukoosoleku korraldamist, kus jätkatakse järgmiste punkti arutamisega

pärast eelneva punkti osas vaidlusi lahendamist. Antud juhul katkestati 25.09.2020 alanud

üldkoosolek häälte määramise punkti peal seoses määratud häälte arvu üle vaidluste tekkimisega,

vältimaks vastuvõetavate otsuste suhtes edasisi vaidlusi.

6. PankrS § 80 lg 2 kohaselt on üldkoosolekul osalemise õigus kõigil võlausaldajatel kas isiklikult

või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on

lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur. Sama paragrahvi lõige kolm kohaselt

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb kohtunik. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik,

kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle.

Võlausaldajate häälte arvu määramist reguleerib pankrotimenetluses PankrS § 82. Selle sätte lõike

1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude

suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja

häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel.

6(7)

7. 25.09.2020 toimus Novus OIL OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus

pankrotihaldur määras hääled kõigile võlausaldajatele, kelle nõuded olid talle esitatud hiljemalt

21.09.2020. Hageja esitas nõudeavalduse 21.09.2020 ja täpsustatud nõudeavalduse 02.10.2020,

mille kohaselt on hageja nõude suuruseks 344 213 eurot. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

osalenud võlausaldajate nimekirjas on pankrotihaldur hageja esitatud nõude alusel määranud

hagejale 344 häält.

Seoses 25.09.2020 koosolekul tekkinud vaidlustega häälte arvu määramise osas jäi võlausaldajate

esimene üldkoosolek pooleli. Pärast arutelu nõustusid võlausaldajad esimese üldkoosoleku

edasilükkamisega pärast häälte üle vaidluste lõplikku lahendamist. Pankrotihaldur avaldas

väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate esimese üldkoosoleku teate 19.02.2021, mille

kohaselt oodati võlausaldajaid koosolekule videokonverentsi vahendusel 10.03.2021 kell 11:00.

8. Hageja lepinguline esindaja osales 10.03.2021 koosolekul videokonverentsi vahendusel,

pankrotihaldur registreeris hageja osalemise koosolekul, kuid keeldus hagejale hääli määramast ja

selgitas protokolli kohaselt, et tegemist on 25.09.2020 pooleli jäänud võlausaldajate esimese

üldkoosoleku jätkukoosolekuga, mis jätkab samas koosseisus.

Vaidlustatud koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul viibinud hageja esindaja esitas

vastuväited seoses asjaoluga, et haldur keeldus koosolekul talle hääli andmast. Kohus lahendas

vastuväited ning jättis Evail Oil OÜ-le koosolekul hääli andmata, kuna tegemist on 25.09.2020

alanud koosoleku jätkuga, kuhu nimetatud võlausaldaja ei ilmunud.

PankrS § 82 lg 4 kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt

määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab

häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev

kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või kui see pole võimalik, hiljemalt järgmisel

tööpäeval. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse

15 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

9. Asjas puudub vaidlus selles, et kohus häälte arvu üle tekkinud vaidlust määrusega ei

lahendanud. Seega kohtu hinnangul ei olnud hagejal antud juhul võimalik talle häälte määramata

jätmist ka määruskaebusmenetluses vaidlustada (PankrS § 82 lg 4 ls 3).

10.03.2021 toimunud koosoleku protokollist nähtuvalt määras haldur koosolekul osalenud

võlausaldajatele kokku 145 häält. Kohus nõustub hagejaga, et häälte teistsuguse määramise puhul

ei ole välistatud, et see oleks võinud mõjutada võlausaldajate 10.03.2021 üldkoosolekul

vastuvõetud otsuseid sisuliselt. PankrS § 81 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused

võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. PankrS § 82 lg 1

kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude

suurusega.

Koosoleku protokollist nähtuvalt osutusid pankrotitoimkonda valituks väiksema nõudega

võlausaldajate kandidaadid Alari Sirvi (poolt: 134 häält) ja Erki Casar (poolt: 134 häält) ning

suurema nõudega võlausaldaja kandidaat Kaspar Sadrak (poolt: 134 häält). Hageja väidet kinnitab

ka asjaolu, et protokollis märgitu kohaselt tegi koosolekul viibiv võlausaldaja Evail Oil OÜ

esindaja taotluse uue koosoleku kokkukutsumist valitud toimkonna liikmete tagasikutsumiseks.

Farm Inkasso OÜ toetas taotlust. Seega hageja leiab põhjendatult, et kui haldur oleks määranud

koosolekul osalenud hagejale sama arvu hääli nagu enne 25.09.2020 koosolekut, s.o 344 häält,

oleks 10.03.2021 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused, sh toimkonna valimise küsimuses

olnud teistsugused.

Kohus ei nõustu kostja väitega, et pankrotiasja järelevalvemenetluses 30.03.2021 kohtumäärusega

(tsiviilasi nr 2-19-7701) on kohus asunud seisukohale, et hageja on pankrotimenetluses esitanud

tõendamata ja ilmselgelt perspektiivitu nõude, mistõttu on põhjendatud talle enne nõuete kaitsmist

häälte mitteandmine. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohtu 30.03.2021

määrusega jättis kohus Evail Oil OÜ-le 24.03.2021 toimunud koosolekul hääled määramata. Evail

7(7)

Oil OÜ on 31.03.2021 esitanud Viru Maakohtu 30.03.2021 määrusele määruskaebuse, kohus on

võtnud määruskaebuse menetlusse ning andnud tähtaja asjaomastele isikutele määruskaebusele

vastamiseks.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamisest tulenevalt jäävad hageja kulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

Kostja ei ole avaldanud, et tal oleks menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetluses tekkinud.

Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 546 eurot, kokku 846 eurot. Hageja

selgitab, et menetluskulude nimekirjas on õigusabikulud esitatud ilma käibemaksuta. Taotluse

kohaselt on hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamiseks kulunud kokku 2h 48m ning

lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 195 eurot tunnis.

Kostja hinnangul on hageja menetluskuludena esitatud 195 eurone tunnihind ilmselgelt

ülepaisutatud ja oluliselt kõrgem tavapärasest tunnihinnast. Kostja leiab, et hageja seisukohad

puudutavad ainult õiguslikke seisukohti ja nende koostamiseks ei ole vaja mitmeliikmelise

meeskonna või abipersonali kasutamine.

11. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja

vastab kehtivale kohtupraktikale. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist

esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi

on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu

selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning

asjakohases suuruses ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse

alusel

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

14.04.2021 kohtuotsus 2-21-4498 jõustus 29.06.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.