2-20-144498/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-144498

Tsiviilasi

Advokaadibüroo LMP OÜ hagi K. L. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

271,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Advokaadibüroo LMP OÜ, registrikood

12045166; lepinguline esindaja advokaat Birje

Kalmus;

Kostja K. L. , isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Advokaadibüroo LMP OÜ hagi K. L. vastu võla väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista K. L. ult Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks võlg 165,60 eurot ja

viivis seadusjärgses määras perioodi 02.03.2019-26.01.2021 eest 25,26 eurot.

3. Välja mõista K. L. ult Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 165,60 eurot alates

27.01.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hagiavaldus seadusjärgset määra ületavas viivisenõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja

kanda.

5.2. Määrata Advokaadibüroo LMP OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks

271 eurot (s.o riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses).

5.3. Välja mõista K. L. ult Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks menetluskulude

katteks 203,25 eurot.

5.4. K. L. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Advokaadibüroo LMP OÜ (hageja) esitas 26.01.2021 Tartu Maakohtule hagi K. L.

(kostja) vastu, paludes enda kasuks kostjalt välja mõista põhivõla 165,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 69,25 eurot ja jooksva viivise 0,06% päevas

põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 2019. a veebruaris õigusabiteenuseid,

konsulteerides klienti tsiviilasjas nr XXX. Hageja esitas osutatud teenuse eest kostjale

25.02.2019 arve nr 190081 summas 165,60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli

01.03.2019, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping,

hageja on täitnud endal lasuva lepingulise kohustuse, kuid kostja on jätnud enda

kohustuse täitmata. Hageja ja kostja vahelise kliendilepinguga leppisid pooled kokku

viivisemääras 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja kohustatud

maksma viivist arvel nr 190081 toodud summa eest 69,25 eurot. Lisaks taotleb hageja

jooksva viivise kostjalt väljamõistmist.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja oma 03.03.2021 esitatud vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

4. Vastuse kohaselt kasutas kostja LMP büroo teenust aastal 2019. Kostja teenuse

kvaliteediga rahule ei jäänud, sest abi ei saanud. Aega kulus alla ühe tunni ja tunnihind

pidi olema 140, mitte 160 eurot. Kostja sai abi juristaitab.ee lehelt, kus teenus oli

odavam ja kvaliteetsem. LMP jurist kliendi asja ei süvenenud, vaid oli ainult raha

saamise eesmärgil väljas. Kostjal oli tookord see raha olemas, et tasuda, kuid põhimõtte

pärast ei tasunud ebakvaliteetse teenuse eest. Kostja ei ole nõus tasuma teenuse eest,

mida talle ei osutatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Käesoleva asja hagi hind on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1

kohaselt 271,12 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

6. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

7. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja pöördus hageja poole nõustamiseks

seoses poolelioleva kohtuvaidlusega. Pooltel on vaidlus, kas hageja täitis enda

lepingulisi kohustusi kostja ees. Kostja leiab, et hageja ei osutanud talle õigusteenust

kokkulepitud kvaliteediga ega hagiavalduses nõutud mahus.

8. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 3 järgi kliendilepingule kohaldatakse käsundit

reguleerivaid

sätteid,

arvestades

käesolevas

seaduses

sätestatud

erisusi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud.

Kohus

nõustub

hagejaga,

et

sõlmitud

lepingut

tuleb

käsitleda

käsunduslepinguna.

9. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist vajaliku hoolsusega; lg 2 järgi käsundisaaja

peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima

kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud

kutseoskuste tasemel. Seega on käsundisaaja kohustuseks osutada kokkulepitud

teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse

osutamiseks vajalikud.

10. TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest

ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei

vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus

tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes seda, kas poole väited on tõendatud.

11. Kohus selgitas hagejale tõendamiskoormist. Hageja ei ole kliendilepingut kohtule

esitanud, kuid on esitanud tõendid selle kohta, et kostja pöördus juriidilise

konsultatsiooni saamiseks hageja poole ja edastas hagejale kostja kohtuasja

puudutavad materjalid (dtl 80-99). AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud näeb ette võimaluse

sõlmida kliendileping suuliselt. Seega on kohtu hinnanul tuvastatud lepingulise suhte

olemasolu ja käsunduslepingu sõlmimine.

12. Hageja väitel on ta kostjale osutanud õigusteenust seoses tsiviilasjaga nr XXX

1 tunni ja 9 minuti eest, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 138 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 165,60 eurot. Arvel nr 190081 on toodud järgmised toimingud:

15.02.2019 tutvumine kliendi edastatud ts.asja nr XXX materjalidega 26 min;

15.02.2019 kliendikohtumine 27 min; 20.02.2019 telefonikõne lapse esindajaga 8 min;

20.02.2019 telefonikõne kliendiga 4 min; 25.02.2019 tutvumine kliendi edastatud

Messengeri vestlusega Gabriel Pruksiga 4 min; kokku 1 h 9 min (dtl 34-35). Kostja on

leidnud, et aega kulus vähem kui tund. Kostja ei ole esitanud tõendeid teenuse

osutamise kestuse kohta ega konkreetseid vastuväiteid hageja tehtud toimingutele või

nende kestusele. Kohus leiab, et arvestades, et kostja võtab omaks, et ta

konsultatsioonil

käis,

ning

samuti

esindajale

edastatud

kohtuasja

menetlusdokumentide mahtu (ligi 20 lk), on eluliselt usutav, et õigusabiteenust osutati

üks tund ja üheksa minutit.

13. Hageja on õigusabiteenust osutanud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk koos käibemaksuga 144 eurot. Kostja on vastuses kirjutanud, et hind

pidi olema 140 eurot tund (dtl 45), seega on tuvastatav kokkuleppe olemasolu teenuse

osutamise hinnas.

14. Kostja on esitanud vastuväite, et osutatud teenus oli ebakvaliteetne. Kohtu hinnangul

ei piira hageja tasunõuet kostja väide, nagu oleks hageja suhtunud kostja probleemi

pealiskaudselt ning et kostja sai kvaliteetsemat ja soodsamat õigusabi teiselt juristilt.

Kohus märgib, et käsundisaaja ülesandeks on teenuse osutamise protsess kui selline,

mitte konkreetne tulemus. Kohtu hinnangul on hageja lepingulisi kohustusi täitnud ja

kostja vastuväide ei ole põhjendatud, mistõttu on kostja kohustatud hagejale maksma

lepingujärgset tasu.

15. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas

165,60 eurot.

16. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 69,25 eurot ja

jooksva viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni väljamõistmist. Hageja väitel leppisid pooled kliendilepingus kokku

viivisemääras 0,06% päevas. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, seega vaidleb

kostja vastu ka viivise nõudele.

17. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-s 1 on

sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

18. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõua viivist tasumata põhinõudelt, sest see

õigus tuleneb seadusest (VÕS § 113 lg 1). Samas leiab kohus, et viivise nõue

viivisemääraga 0,06% päevas ei ole põhjendatud. Kohus on hagejale 23.03.2021

määruses selgitanud tõendamiskoormist, sh vajadust esitada oma väidete

tõendamiseks kliendileping. Kohtule kliendilepingut, mille alusel hageja viivist

nõutud määras nõuab, esitatud ei ole. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et

pooled on viivisemääras kokku leppinud. Samas ei võta see hagejalt õigust nõuda

viivist seadusjärgses määras. Juhul kui hageja nõuab viivist, kuid pole tõendanud

viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva

viivise nõudena (vt Riigikohtu 07.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p 16).

19. Hageja esitas osutatud teenuse eest 25.02.2019 arve nr 190081 summas 165,60 eurot,

arve tasumise tähtaeg saabus 01.03.2019. Kuna kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, on

hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist kohustuse täitmisega viivitamise

eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates 02.03.2019. VÕS § 113

lg 1 teise lause kohaselt loetase viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa

Eesti

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti

Panga teates oli referentsimäär ajavahemikul 02.03.2019 kuni 26.01.2021 0%. Seega

oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 8%.

20. Perioodi 02.03.2019-26.01.2021 eest on seadusjärgne viivis põhinõudelt 165,60 eurot

25,26 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

21. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja ka edasiulatuva viivise tasumata

põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud

22. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Arvestades, et hageja nõue on rahuldatud 75% ulatuses, tuleb

kostja kanda jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses.

23. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 75

eurot ja õigusabikulu 5 tunni ja 2 minuti eest kokku 704,67 eurot (ilma käibemaksuta).

24. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

kulutusega. Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus

lihtmenetluses. Senise kohtupraktika kohaselt ei tohi väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kohtule esitatud avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks

rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka

võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab

kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast

suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks

õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 6. mai

2015. a määrus nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva vaidluse näol on tegemist õiguslikult

lihtsa ja väikese mahuga vaidlusega, hageja jaoks on tegemist tüüphagiga. Kohus

leiab, et hagi hinda (271,12 eurot) ületavat menetluskulu ei saa pidada põhjendatuks.

Kohus leiab, hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 271 eurot, millest

kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 75% ehk 203,25 eurot.

25. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult

viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik