2-20-14444/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14444

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Anu Baum

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast YY apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 22.03.2021

otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud YY kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-14444

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 02.10.2020 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus elatist suurendada 235

euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt kasvatasid hageja seaduslik esindaja CC (ema) ja kostja

(isa) hagejat ühiselt esimesed 3–4 eluaastat. Pärast seda ei ole isa last hooldanud ega

kasvatanud, mistõttu pöördus hageja esindaja kohtusse ning Pärnu Maakohtu 05.07.2007

määruse alusel lõpetati tsiviilasja nr 2-07-19556 menetlus kompromissi sõlmimisega, mille

järgi tuli kostjal maksta hageja ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Hetkel maksab kostja elatist 125 eurot kuus.

2. Kuna hageja asus 2020. a septembrist õppima QQQ, on tema väljaminekud suurenenud

märgatavalt (elamine ühiselamus, söök kohapeal, taskuraha, ravimid, õppevahendid jne),

mistõttu taotleb hageja elatise suurendamist 235 euroni kuus. Nõutud elatise suurus katab

hageja vajalikud kulutused pooles ulatuses.

3. Kostja väited raske majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele, hageja osundas kostja Coop

Pank arvelduskonto väljavõttele. Asjaolu, et kostja elukaaslane ei tööta ning on kostja

ülalpidamisel, ei anna alust jätta välja mõistmata elatis alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja

nõue on seaduses ettenähtud miinimummäärast väiksem ning elatise vähendamine ½

peretoetuse võrra ei ole põhjendatud. Kostja viidatud RAKE uuring ei saa olla elatise

vähendamise mõjuvaks põhjuseks perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõike 2 mõttes.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles vastu nõutud elatise suurusele, pidades võimalikuks tasuda elatist 150 eurot

kuus. Rohkem ei suuda ta elatist maksta, kuna saab igakuiselt sissetulekut 800–900 eurot.

Lisaks on tal ülalpeetav elukaaslase näol, kes tervise tõttu ei saa käia tööl. Kostja osundas 2020.

a märtsis avaldatud RAKE ja PWC uuringule, mille lõpparuande kohaselt ei kulu ühe lapse

ülalpidamiseks rohkem kui 530 eurot kuus. Kuna lapse ema saab riiklikku toetust, tuleb ka

sellega arvestada. Kostja juhtis tähelepanu, et laps kasutab raha alkoholi ja suitsude ostmiseks,

mida kostja ei toetada. Kostja seadis kahtluse alla hageja seadusliku esindaja panustamise lapse

ülalpidamisse 235 euro ulatuses.

5. Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete juurde ning esitas täiendavalt väite, et on juba pikemat

aega töövõimetuslehel teadmata ajani ning seega puudub tal töötasu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus rahuldas 22.03.2021 otsusega hagi ja suurendas 05.07.2007

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-19556 kostjalt väljamõistetud elatist alates 02.10.2020

igakuiselt 235 euroni hageja täisealiseks saamiseni 20.02.2022. Kohus määras, et elatis tuleb

kanda CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „elatis“.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulude

hüvitise 32 eurot.

7. Kohus tugines PKS § 459 lõike 1 punktile 1. Hageja põhjendab elatise suurendamise nõude

esitamist asjaoluga, et senine elatise suurus ei vasta lapse vajadustele. Kohus tugines PKS §-le

96, § 99 lõigetele 1 ja 2 ning § 102 lõigetele 1 ja 2. Vaidlust ei ole, et vanemad elavad eraldi

juba aastaid ning kuigi hageja õpib Pärnus, on tema põhiliseks elukohaks ema elukoht. Seega

2-20-14444

on kostja vanemana kohustatud andma ülalpidamist lapsele. Alaealine laps on õigustatud saama

isalt elatist.

8. Kostja väidab, et ei suuda maksta elatist nõutud suuruses lähtudes oma sissetulekust ning

arvestada tuleb tal lasuvad erinevaid rahalisi kohustusi, samuti seda, et tema ülalpidamisel on

elukaaslane. Palgatõendite järgi töötab kostja P OÜ-s ning tema sissetulekuks on 800–900 eurot

kuus (t lk 32–39). Kohtu päringutest nähtub, et lisaks töötasule on kostja saanud töötasuga

võrreldavas suuruses ka komandeeringuraha ning omab vabu rahalisi vahendeid (t lk 69–80).

Seega on põhjendamatu väide, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu maksta elatist rohkem

kui 150 eurot kuus.

9. Kostja andmetel ei ole tal teisi alaealisi lapsi. Kohus nõustus hagejaga, et asjaolu, et kostja

elukaaslane ei tööta, ei saa olla põhjuseks mitte anda elatist oma alaealisele lapsele. Kostjal

puudub seadusest tulenev kohustus pidada üleval oma elukaaslast, seda enam, et kostja ei ole

oma elukaaslase puuduvat töövõimet, mis annaks aluse riiklike toetuste saamiseks, ka

tõendanud.

10. Kostja on väitnud ka, et hageja kasutab alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tõttu rahalisi

vahendeid ebaotstarbekalt, kuid tõendamatuse tõttu jättis kohus kostja väidetu tähelepanuta.

11. Riigikohus on korduvalt (lahendid nr 3-2-1-35-17, 3-2-1-174-16) märkinud, et peretoetuste

maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike

peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt

vanemate halva varalise seisundiga või hageja väiksemate vajadustega). Kostja ei ole nimetatud

asjaolusid välja toonud. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-174-16 (punkt 14) tuleneb, et kui

seadusandja eesmärgiks oleks olnud peretoetuste arvestamine elatise väljamõistmisel, oleks see

ka selliselt sätestatud. Praegusel juhul ei ole hageja elatist ka miinimummääras nõudnud.

12. Hageja ei pea oma igakuised vajadusi, mis on PKS § 101 lõikes 1 sätestatud piires, eraldi

tõendama ning seepärast jättis kohus tähelepanuta kostja taotluse, et hageja seaduslik esindaja

tõendaks, et ta panustab lapse ülalpidamisesse sama palju, kui ta nõuab kostjalt. Küll aga peab

seda tegema kostja, kui ta väidab, et hageja vajadused ei ole nii suured nagu ta nõuab. Kostja

ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja ei ole eelmenetluses seadnud kahtluse alla hageja

seadusliku esindaja sissetulekut ning hilinenult esitatud taotluse, et hageja seaduslik esindaja

oma sissetulekut tõendaks, jättis kohus tähelepanuta. See ei ole asjaolusid arvestades ka oluline,

kuna kostja vahetult lapse ülalpidamises ei osale ning puudub vajadus hinnata kummagi vanema

panust lapse ülalpidamises põhjusel, et laps elab osa aega ühe või teise vanema juures.

13. Kostja on viidanud RAKE uuringule, mille kohaselt on lapse minimaalsed vajadused kaetud

märkimisväärselt väiksemate summadega, kui PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määr, kuid

hageja ei ole nõuagi elatist nimetatud määras. Kehtivast seadusest ei tulene ka, et RAKE uuring

oleks mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel PKS 102 lõike 2 mõttes. Hageja on

põhjendatult viidanud sellele, et RAKE uuringus on toodud välja lapse minimaalsed kulud, kuid

elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapse tegelikke kulusid, sh milline oleks lapse

elukvaliteet ja võimalused juhul, kui vanemad elaksid koos. Hageja on osundanud

Statistikaameti avaldatule, mille järgi on absoluutse elatusmiinimumi korral arvestuslikud

minimaalsed

toidukulud

kuus

102.70

eurot

(http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE27), kuigi RAKE uuringus on

lapse söögikuluks arvestatud 90 eurot. Nimetatud väiteid ei ole kostja ka ümber lükanud,

2-20-14444

14. Riigikohus on mitmel korral (nt lahendid nr 3-2-1-174-16, 3-2-1-35-17) juhtinud

tähelepanu, et võimalik on kohustatud isik ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles

tal ei ole jõukohane elatist maksta. Antud juhul on tõendatud kostjal rahaliste vahendite

olemasolu: kostja töötasu ca 800–900 eurot, lisaks komandeeringutasu. Kuigi kostja on väitnud,

et tema sissetulekust ei piisa elatise maksmiseks nõutud ulatuses, tuleb tugineda Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste

ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest

üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kohus ei ole

tuvastanud kostja poolt nimetatud mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks. Kostja on küll

väitnud, et on momendil töövõimetuslehel, kuid puuduvad tõendid, et ta oleks alaliselt

töövõimetu ning tal puudub alaliselt sissetulek ning ainuüksi asjaolu, et tal on erinevad rahalised

kohustused, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest.

15. Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning alates hagi

esitamisest 02.10.2020 tuleb kostjalt välja mõista elatis senise elatise asemel igakuiselt 235

eurot.

16. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et hageja

taotletavad õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning mõistis kostjalt hagejale välja

menetluskulude katteks 32 eurot.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostjal ei ole

võimalik tasuda elatist väljamõistetud summas, sh tagasiulatuvalt. Kostja jäi varem esitatud

seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Kohtuistungil ei arvestatud tema

seisukohtadega. Kohtudokumentide koostamisel vastas jurist kostjale, et mingeid dokumente

lisada ei ole vaja. Kostja on alates 04.01.2021 haiguslehel, nüüdseks on määratud ka

töövõimetus 22.03.2021–21.03.2025, tervislik seisund on ebakindel. Kostja elukaaslane on

samuti puuduva töövõimega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

TsMS § 637 lõike 21 järgi menetlusse võtmata.

19. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles

palus kompromissiga välja mõistetud elatist 2000 krooni (s.o 127.82 eurot) kuus suurendada

235 euroni kuus. Hagi hinnaks on kompromissiga väljamõistetud ja käesolevas asjas taotletud

suurendatud elatise vahe, s.o 107.18 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 122 lõikest 2

juhindudes tuleb lihtmenetluse jaoks TsMS § 405 lõike 1 ja § 637 lõike 21 mõttes arvestada asja

hinnana kogu eelduslikult nõutavat elatist hageja täisealiseks saamiseni (lahend nr 3-2-1-35-17,

punkt 16). Antud juhul on elatist nõutud alates hagi esitamisest 02.10.2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 20.02.2022, s.o 16 kuu ja 19 päeva eest. Seega ei ületa vaidlusalune

elatise summa kogumis 2000 euro piiri (16 x 107.18 = 1714.88, millele lisandub 19 päeva eest

arvestatav summa). Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga.

2-20-14444

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637

lõige 21).

Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka otsuse tegemisel selgelt

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

20. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on

kaebuses esile toonud, et talle on alates 22.03.2021 määratud töövõimetus ning tervislik seisund

on ebakindel. Esmalt märgib kolleegium, et tegemist on uue asjaoluga, mille puhul ei ole teada,

kas ja millisel määral see võib hakata kostja varalist olukorda tulevikus mõjutama. Maakohus

tuvastas, et kostjal on majanduslikult võimalik tasuda nõutud summas elatist, mh kostja Coop

Panga pangakontol olevaid rahalisi vahendeid arvestades (t lk 69–80; 22.12.2020 seisuga oli

jääk 58 359.70 eurot). Kostja töövõimetus mõjutab eelduslikult tema igakuist sissetulekut, kuid

arvestades pangakontol olevat summat, on kostjal piisavalt rahalisi vahendeid hagejale kuni

tema täisealiseks saamiseni elatise tasumiseks, sh tagasiulatuvalt. Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja elukaaslase ülalpidamine ei ole seadusest tulenev

kohustus ega saa antud juhul mõjutada kostja kohustust oma alaealise lapse ülalpidamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuses esiletoodu alust maakohtust teistsugusele järeldusele

jõudmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kui asjaolud muutuvad, on kostjal õigus TsMS § 459

lõike 1 alusel pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks. Samuti selgitab kohus, et praeguseks

tekkinud elatise võlgnevuse tasumiseks on kostjal hageja seadusliku esindajaga võimalik

leppida kokku maksegraafikus.

21. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle

tagastada. TsMS § 638 lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/