3-21-686/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-686

Määruse kuupäev

13.04.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tegevuse (kaebaja kirjade

vastu võtmata jätmine ja vaide Justiitsministeeriumile

edastamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla

kohustamiseks edastama vaie Justiitsministeeriumile

Menetlusosalised

Kaebaja – Jaak Reinomägi

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.

2. Jätta Jaak Reinomäe taotlused kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

Muud selgitused

Määrus toimetada taotlejale kätte. Määrus edastada teadmiseks

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Jaak Reinomägi esitas 20.01.2021 Viru Vangla sisekontrolli talitusele kaebusena

pealkirjastatud avalduse (digitoimiku leht (dtl) 11), milles palus uurida 19.01.2021 toimunud

juhtumi asjaolusid, mille käigus vanemvalvur ei võtnud temalt vastu ametlikke kirju ning viskas

need luugi kaudu tagasi kambrisse ka pärast seda, kui J. Reinomägi oli need ukse vahelt koridori

visanud. Viru Vangla käsitas avaldust märgukirjana ning vastas sellele 19.02.2021. a vastusega

nr 6-14/1929-2 (dtl 13–14).

2. J. Reinomägi esitas 22.02.2021 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (dtl 15–

16), milles taotles ettekirjutuse tegemist Viru Vangla kodukorra seletuskirja p 15.1.3

täiendamiseks sellega, kuidas toimub kirjavahetus ametiasutustega. Pöördumises leiab

J. Reinomägi, et Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 ja selle seletuskiri ei määra, kuidas ja millistel

aegadel on vanglaametnik kohustatud vastu võtma ametlikke kirju. Sõnastus „v.a kirjad

ametiasutustega“ ei taga tema hinnangul piisavalt õigusi.

3-21-686

3. Viru Vangla tagastas 24.03.2021. a kirjaga nr 6-12/49-2 (dtl 18–19) J. Reinomäe

22.02.2021. a vaide ning jättis selle Justiitsministeeriumile edastamata.

Vangla leidis, et vaie ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg-s 1 sätestatud nõuetele

ning puudus on selline, mis välistab vaide menetlemise, sh selle edastamise

Justiitsministeeriumile. Vaide esitaja taotlusest nähtub, et ta soovib vaidlustada Viru Vangla

kodukorra seletuskirja punkti 15.1.3, sest tema arvates ei selgita kodukorra seletuskiri piisavalt,

kuidas ta peaks ametiasutustele adresseeritud kirja vanglale üle andma. Vaide esitaja arvates

olid tema poolt koridori visatud kirjad vanglale üle antud ja vangla oleks pidanud need

edastama. Vaide esitaja arusaam on ekslik. Kirjavahetuse korraldust reguleerivad

vangistusseaduse (VangS) § 29 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 48 jj. VSkE § 48 lg 2 sätestab selgelt, et kinnipeetav, st ka vahistatu,

annab kirja vanglateenistujale. Seega ilmselgelt ei saa lugeda kirja viskamist koridori vanglale

üleandmiseks. Kuna kirja vanglale andmist reguleerivad selgelt nii VangS kui ka VSkE, ei saa

seda muuta vangla kodukorraga ning vaides kirjeldatud asjaoludel ei ole vangla kodukorra säte

asjassepuutuv norm. Kuna norm ei ole asjassepuutuv, ei saa seda ka vaidemenetluse korras

vaidlustada, ning vaie kuulub vastavalt HMS § 79 lg 1 p-le 1 tagastamisele.

4. J. Reinomägi esitas 28.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse, s.o

19.01.2021 kaebaja kirjade vastu võtmata jätmise ja Justiitsministeeriumile vaide edastamata

jätmise, õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks vaiet edastama.

Kaebaja selgitab, et tahtis 19.01.2021 saata ametlikke kirju. Talle anti küll kirjade saatmiseks

ümbrikud, kuid hiljem kirju kuni õhtuse loenduseni vastu ei võetud. Pärast õhtust loendust

viskas kaebaja kirjad koridori ning ametnik pidi need vastu võtma, mitte tagasi kambrisse

viskama. Viru Vangla kodukord ei kehtesta norme, millal võib kinnipeetav esitada saatmiseks

ametlikke kirju, kuigi tavakirjade puhul on nende esitamise kord kodukorras sätestatud.

Kaebaja hinnangul on vangla kohustatud õigusasutustele adresseeritud kirjad vastu võtma igal

ajal.

Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HKMS säte, mille kohaselt tuleb

kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv kaebajal, kuigi vastustaja süü on ilmselge.

Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vangla kohustamiseks võtma

vastu esialgsed meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel.

5. Viru Vangla esitas 08.04.2021 kohtule seisukoha, milles palub jätta kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja tugineb ühekordsele juhtumile, kus ta viskas kaks kirja koridori põrandale, kuid

ametnik asetas need läbi toiduluugi kambrisse tagasi. Vangla hinnangul ei ole praegusel juhul

asjakohane seostada kirjavahetust ametiasutustega toimunud sündmusega. Kuna kirja vanglale

andmist reguleerivad selgelt nii VangS kui ka VSkE, ei saa seda muuta vangla kodukorraga.

Kirjade vastuvõtmise kord on sätestatud Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga

nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p-s 15.1.3, mille kohaselt võtab kinnipeetavailt

kirjad vastu vanglateenistuse ametnik pühapäevast neljapäevani kell 15.00–20.00, v. a

kirjavahetus ametiasutustega. Vangla on seisukohal, et nii VangS, VSkE kui ka kodukord

täpsustavad piisavalt nii era- kui ka ametlike kirjade üleandmist ja vastuvõtmist ning

täiendavate meetmete kohaldamine on ebavajalik ega hoia tulevikus ära olukordi, kus

vanglaametnikel võib puududa tööülesannete täitmise vajadusest tulenevalt koheselt võimalus

kirjade vastuvõtmiseks.

3-21-686

KOHTU SEISUKOHT

6. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks vangla

tegevuse 19.01.2021 temalt ametlike kirjade vastu võtmata jätmisel ja tema vaide

Justiitsministeeriumile

edastamata

jätmisel,

ning

kohustada

vanglat

vaiet

Justiitsministeeriumile edastama.

7. Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks (II).

I

8. Kohus leiab, et kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus seoses

19.01.2021 kirjade vastu võtmata jätmisega (sealhulgas kirjade kaebaja kambrisse tagasi

andmisega), tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub selle nõude

esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.

9. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

9.1. Tuvastamiskaebuse esitamist peetakse kohtupraktikas lubatavaks, kui haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine aitab mingil viisil reaalselt kaasa kaebaja õiguste

kaitsele. Piisavaks ei peeta üksnes soovi veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses.

9.2. Kaebaja tugineb preventiivsele huvile, märkides, et see aitab vältida tulevikus sarnast

olukorda. Kohtupraktikas aktsepteeritakse preventiivset huvi tuvastamiskaebuse põhjendusena

üldjuhul siis, kui on reaalne oht, et haldusorgan ka edaspidi kaebaja suhtes sarnaselt käitub ning

kui kaebajal ei ole hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Praeguse kaebuse asjaoludel kohus preventiivset huvi piisavaks ei pea.

9.3. Kohtuasja materjalidest nähtub, et vangla ei võtnud 19.01.2021 vastu kaebaja kahte

ametlikku kirja, mille kaebaja viskas pärast õhtust loendust enda kambrisse sisenedes koridori

põrandale. Kohtu hinnangul ei taga tuvastamisnõude rahuldamine seda, et vangla võtab

edaspidi kaebajalt ametlikud kirjad vastu igal kaebaja poolt soovitud ajal või võtab vastu ka

kirjad, mille kaebaja on visanud koridori põrandale. Seega ei pruugi tuvastamiskaebuse

menetlemine ja võimalik rahuldamine hoida kohtu hinnangul ära sarnase olukorra kordumist.

9.4. Lisaks on kohus seisukohal, et tuvastamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Kohtuasja materjalidest nähtub, et kuigi 19.01.2021 õhtul jäid kaebajalt kirjad vastu võtmata,

siis kirjade registreerimislehe kohaselt esitas kaebaja kaks ametlikku kirja 20.01.2021. Seega

sai kaebaja kõnealused kirjad vanglaametnikule tõenäoliselt üle anda järgmisel päeval (kaebaja

ei ole ka väitnud, et temalt jäid need kirjad üldse vastu võtmata) ning vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale kohtu hinnangul õiguslikku eelist. Samuti ei ole

praegusel juhul tuvastamiskaebuse rahuldamisel kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge.

Tuvastamiskaebuse põhjal ei saa kohus kohustada vastustajat midagi tegema (haldusakti andma

või tühistama, toimingut tegema või sellest hoiduma). Kui vangla peaks tulevikus jätma kaebaja

esitatavad ametlikud kirjad vastu võtmata, on kaebajal enda õiguste kaitseks tõhusamad

õiguskaitsevahendid kui tuvastamisnõue. Kaebajal on sellises olukorras võimalik esitada

vanglale vaie ning taotleda kirjade vastu võtmist (HMS § 72 lg 1 p 3).

9.5. Kaebuse põhjendustest võib aru saada, et kaebaja eesmärgiks on hoopis Viru Vangla

kodukorra p 15.1.3 täiendamine. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja aga läbinud selle nõude osas

kohustuslikku kohtueelset

menetlust,

mistõttu ei

ole võimalik kaebajat vastava

3-21-686

kohustamisnõude esitamisele suunata (vt ka käesoleva määruse p-d 10.2–10.5).

9.6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse

19.01.2021

kirjade

vastu

võtmata

jätmise

õigusvastasuse

tuvastamise

nõudes

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kaebaja palub veel tunnistada õigusvastaseks vangla 24.03.2021. a otsuse nr 6-12/49-2

vaide

edastamata

jätmise

ja

tagastamise

kohta

ning

kohustada

vanglat

vaiet

Justiitsministeeriumile edastama.

10.1. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse, sh muu kohtueelse menetluse käigus tehtud

otsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseks esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.

Kohtu hinnangul on kaebaja tahe see, et vangla kodukord reguleeriks täpsemalt ametlike kirjade

vastuvõtmist. Kuivõrd kodukorra p 15.1.3 kohaselt võtab vanglateenistuse ametnik

kinnipeetavailt kirjad vastu üldjuhul pühapäevast neljapäevani kell 15.00–20.00, v.a

kirjavahetus

ametiasutustega,

siis

on

kaebaja

eesmärgi

saavutamiseks

kohane

õiguskaitsevahend vangla kohustamise nõue täpsustada kodukorra p-i 15.1.3. Vangla

24.03.2021. a otsus nr 6-12/49-2 on menetlustoiming, mis ei ole üldjuhul iseseisvalt

vaidlustatav. Samuti ei ole vaide tagastamise otsusega antud juhul piiratud kaebajalt ametlike

kirjade vastu võtmist ning see ei puuduta iseseisvalt kaebaja õigusi. Seega ei saa ilma põhinõude

esitamiseta

kaebaja

praegusel

juhul

vaidlustada

vaide

tagastamist

ja

vaide

Justiitsministeeriumile edastamata jätmist.

10.2. Kohus märgib, et ei saa praegusel juhul suunata kaebajat põhinõude esitamisele, sest

selle nõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus kuuluks

seetõttu tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebajal tuleb Viru Vangla kodukorra

p 15.1.3 täiendamiseks taotleda vanglalt kodukorra muutmist ehk sisuliselt haldusakti andmist,

mis kehtestaks ametlike kirjade vastuvõtmise regulatsiooni (vt riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 6 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu 07.12.2020. a määrus nr 3-19-2448, p 11). RVastS § 6 lg 3

sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks

pädevale haldusorganile; taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral

võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega tuleneb sellest

regulatsioonist, et kui isik soovib haldusorganilt teatud käitumist, peab ta esitama kõigepealt

haldusorganile taotluse ning alles siis, kui see taotlus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata,

tuleb esitada vaie (Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2015. a määruse nr 3-11-2181, p 18). Ka antud

juhul ei saanud kaebaja kohtu hinnangul pöörduda kodukorra p 15.1.3 täiendamiseks kohe

vaidega Justiitsministeeriumi poole, vaid pidi esmalt taotlema kodukorra täiendamist Viru

Vangla direktorilt (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2017. a määrus nr 3-17-495, p 20).

Piirangud seoses sellega, et kaebaja ei saanud 19.01.2021 anda vanglaametnikule üle ametlikke

kirju tema poolt soovitud ajal, ei olnud kodukorra p 15.1.3 regulatsioonist ka vahetult

mõjutatud.

10.3. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud enne 22.02.2021. a vaide esitamist

vangla direktorile taotluse kodukorra p 15.1.3 täiendamiseks. Seega, kuigi kohus ei nõustu

vaide tagastamise kirjas väljendatud vangla seisukohaga, et kaebaja ajendiks pöördumise

esitamisel oli üksnes asjaolu, et vastu ei võetud tema poolt koridori põrandale visatud kirju, on

vangla siiski vaide lõppjärelduses õiguspäraselt tagastanud, sest puudus kaebaja taotluse

sisulise lahendamise kohta tehtud otsus ning kaebajal puudus vaide esitamise õigus

(HMS § 79 lg 1 p 1; vt ka Riigikohtu 19.10.2015. a otsus nr 3-3-1-28-15, p 27 ning Tartu

Ringkonnakohtu 16.02.2017. a määrus nr 3-16-2034, p 20).

3-21-686

10.4. Isegi kui asuda seisukohale, et vangla oleks pidanud tõlgendama vaidena pealkirjastatud

kaebaja 22.02.2021. a pöördumist taotlusena haldusakti andmiseks ehk kodukorra p 15.1.3

täiendamiseks, tuleks selle taotluse rahuldamata jätmise korral enne kohtusse pöördumist läbida

vaidemenetlus. Sellist vaidemenetlust aga toimunud ei ole, mistõttu ei saaks ka sel juhul lugeda

kohustuslikku kohtueelset menetlust kodukorra p 15.1.3 muutmise osas läbituks (vt ka

Riigikohtu 02.06.2010. a määrus nr 3-3-1-30-10, p 16).

10.5. Seega, kui kaebaja soovib endiselt Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 täiendamist, tuleb

tal esitada esmalt vanglale vastav taotlus ning kui vangla direktor peaks jätma taotluse

rahuldamata, on kaebajal õigus esitada vastava otsuse peale vaie Justiitsministeeriumile ja

vaidemenetluse läbimise järgselt soovi korral kaebus kohustamisnõudes kohtule.

10.6. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse vangla 24.03.2021. a otsuse

nr 6-12/49-2 õigusvastasuse tuvastamise ja vangla vaide Justiitsministeeriumile edastamiseks

kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

II

12. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluses vangla kohustamist võtma vastu esialgsed

meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel.

13. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka

vaidemenetluse ajal.

14. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse

eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna

kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse

esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Lisaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus

peab lähtuma põhivaidlusest, s.t see peab teenima sama eesmärki. Kuna kaebuses on esitatud

19.01.2021 kaebajalt kirjade vastu võtmata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõue, vangla

24.03.2021. a otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ja vangla kohustamise nõue edastada

vaie Justiitsministeeriumile, siis ei oleks esialgse õiguskaitse taotlusega taotletav abinõu, s.o

kohustada vanglat vastu võtma esialgsed meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel, seotud

põhivaidlusega, ja sellega seonduv esialgse õiguskaitse taotlus ei oleks lubatav.

15. Kuna kohus leidis eelnevalt, et vangla on kaebaja 22.02.2021. a vaide lõppjärelduses õigesti

tagastanud, ei toimu esialgse õiguskaitse taotlusega seoses ka vaidemenetlust (vt käesoleva

määruse p-d 10.2 ja 10.3). Seega ei toimu esialgse õiguskaitse taotlusega seoses vaide- ega

kohtumenetlust, mistõttu ei ole see lubatav.

16. Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse

taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

17. Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks. Need taotlused jäävad seetõttu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)