2-20-7367/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2021.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-20-7367

Tsiviilasi

OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihalduri Indrek

Lepsoo hagi X vastu rahalise kohustuse täitmise

tagasivõitmise nõudes

Tsiviilasja hind

15 556,40 eurot,

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

Pessaraag

(pankrotis)

(registrikood

11276805)

pankrotihaldur

Indrek

Lepsoo

(e-post:

indrek@pankrotihaldur.ee)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx; e-post:

xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo

(e-post: kr@bjork.legal)

Kohtuistungi toimumine

23. märts 2021

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada OÜ Pessaraag (pankrotis) rahalise kohustuse täitmine X´le summas 14

404,07 eurot tagasivõitmise korras kehtetuks.

3. Mõista X´ilt OÜ Pessaraag (pankrotis) kasuks välja põhinõue summas 14 404,07 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 1032,69 eurot ja alates 14.04.2021 viivised

põhinõudelt summas 14 404,07 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni

võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja X kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1.

09.09.2019.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-10988 nimetati OÜ

Pessaaraag (endine ärinimi OÜ Q-haus Baltic) (edaspidi ka võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks

Indrek Lepsoo (edaspidi ka hageja). 13.11.2019.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-

19-10988 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

2. Äriregistris võlgniku kohta avaldatud andmetest nähtub, et perioodil 15.11.2006.a. kuni

05.09.2019.a. oli võlgniku juhatuse liikmeks X (edaspidi ka kostja). Võlgniku 100% osanikuks oli

perioodil 16.09.2013.a. kuni 12.08.2019.a. OÜ MERU BALTIC, millise juhatuse liikmeks ja

osanikuks oli omakorda kostja. 12.08.2019.a. osa müügilepinguga müüs võlgniku osanik OÜ

MERU BALTIC oma 100% suuruse osaluse 1,00 euro eest Arting Consult OÜ´le. Arting Consult

OÜ juhatuse liikmeks on D. 03.09.2019.a. ainuosaniku otsusega kutsuti võlgniku juhatuse liikme

kohalt tagasi senine juhatuse liige, so kostja, valiti uueks juhatuse liikmeks D ja võlgniku uueks

ärinimeks sai senise OÜ Q-haus Baltic asemel OÜ Pessaraag.

3. Võlgniku põhitegevusalaks oli kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja

nende elementide tootmine. 2018.a. augustis tekkisid võlgnikul probleemid Norra ettevõttega AF

Gruppen Norge AS seoses võlgniku poolt Norras ehitatud majadega. Võlgniku raamatupidamise

andmetel on võlgnik esitanud perioodil 29.06.2018.a. kuni 21.12.2018.a. AF Gruppen Norge AS´le

arveid kogusummas 814 763,53 eurot, millest jäi võlgnikul saamata 746 654,52 eurot. Hageja

hinnangul on võlgniku makseraskused saanud alguse seega seoses Norrast laekumata arvetega

enam kui 700 000,00 euro ulatuses, millega võlgnik oma tegevuses arvestanud oli ning mille

tagajärjel tekkisid võlgnikul kiiresti likviidsusprobleemid jooksvate kohustuste täitmisel. Seejärel

makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel asutas võlgnik tütarettevõtte ja viis

välja kogu võlgniku majandustegevuseks vajaliku vara, sh tootmiseks vajaliku kinnistu. Hageja

hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2019.a. veebruarikuus, kui võlgnik

andis tasuta ära tütarettevõtte Q-haus Prefab OÜ osaluse, millisesse ettevõttesse oli võlgnik

varasemalt üle viinud kogu majandustegevuseks vajaliku vara.

4. Võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on võlgniku kassas olnud viimaste rahaliste

vahendite arvelt tagastatud kostjale laenu kogusummas 14 404,07 eurot, so 31.07.2019.a. summas

14 000,00 eurot ning 13.08.2019.a. summas 404,07 eurot. Andmed laenu tagastamise summade ja

kuupäevade kohta pärinevad võlgniku juhatuse liikmelt D, kes esitas vastavad andmed hagejale

18.09.2019.a. Kostja andis kohtus võlgniku vande esitatud andmete alusel 06.12.2019.a. ning D

09.12.2019.a.

5. Võlgnikul

oli

kostjale

laenu

tagastamise

hetkeks

muutunud

sissenõutavaks

märkimisväärses ulatuses kohustusi tänaseks võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse esitanud

võlausaldajate ees, sh kohustus KPMG Tax AS ees enam kui 50 000,00 eurot, kohustus

Crowdestate Collateral Agent OÜ ees ca 40 000,00 eurot, kohustus Norra maksuameti ees enam

kui 400 000,00 eurot, kohustus A&S Bygg og Renovering AS ees enam kui 180 000,00 eurot jne.

6.

13.12.2019.a. saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus tagastada võlgniku

pankrotivarasse rahalised vahendid summas 14 404,07 eurot. 07.01.2020.a. esitas kostja vastuse

hageja nõudekirjale ning vastusele lisatud kassaraamatu väljavõtte kohaselt on kostjale tagastatud

laenu väidetavalt hoopis 10.04.2019.a. summas 10 000,00 eurot, 31.05.2019.a. 4 000,00 eurot ning

14.07.2019.a. 404,07 eurot. Kostja on oma 07.01.2020.a. vastuses hageja nõudekirjale lisanud

juurde seega kassaraamatu väljavõtte, mis erineb sellest, mille on esitanud hagejale võlgniku

juhatuse liige D. Kostja poolt esitatud kassaraamatu väljavõtet on võrreldes D´i poolt esitatud

andmetega muudetud. Muudetud on seejuures raamatupidamises kannete 19.190209 ja 19.190228

kuupäeva ja summat ning täiendavalt sisestatud raamatupidamisse täiesti uus kanne 19.190229.

7.

25.03.2020.a. saatis võlgniku juhatuse liige D hagejale kinnituse, milles kinnitas, et

18.09.2019.a. hagejale esitatud võlgniku raamatupidamise andmed kõikide pearaamatukontode

kohta on tõesed ning hagejale esitatud võlgniku raamatupidamise andmed kajastavad võlgniku

tehingute tegemise aega.

8. Hageja leiab, et kostjale 14 404,07 euro suurune laenu tagastamine kahjustab teiste võlgniku

võlausaldajate huve ning see tuleb PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt

PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada.

9. Rahaline kohustus täideti 31.07.2019.a. summas 14 000,00 eurot ning 13.08.2019.a.

summas 404,07 eurot, võlgniku ajutine haldur nimetati 09.09.2019.a. Harju Maakohtu määrusega,

seega on rahaline kohustus täidetud kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

10. Hageja hinnangul kahjustati rahalise kohustuse täitmisega kostjale võlgniku teiste

võlausaldajate huve. Rahalise kohustuse täitmisega kostjale kahjustati mitmete tänaseks võlgniku

pankrotimenetluses nõudeavalduse esitanud võlausaldajate huve, sh suuremate nõuetega

võlausaldajate KPMG Tax AS, Crowdestate Collateral Agent OÜ, Norra maksuamet, A&S Bygg

og Renovering AS huve, kelle nõuded võlgniku vastu olid kostjale laenu tagastamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud, kuid kelle nõudeid kassas olnud rahaliste vahendite arvelt ei rahuldatud.

11.

31.07.2019.a. ning 13.08.2019.a. rahaliste kohustuste täitmine kahjustab võlausaldajate

huve, kuna sellega eelistati ühte võlausaldajat (so kostja) põhjendamatult teistele võlausaldajatele

olukorras, kus võlgnik oli juba makseraskustes. 31.07.2019.a. ja 13.08.2019.a. sooritustega eelistas

võlgnik üht (lähikondset) võlausaldajat teistele, sest tasus olemasoleva rahaga üksnes ühe

(lähikondsest) võlausaldaja nõuet, muutes sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete

proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses. Võlgnik oli makseraskustes hiljemalt alates

2018.a. augustist, millisest ajast alates tekkisid võlgnikul probleemid Norra ettevõttega AF

Gruppen Norge AS ning milliste probleemide tõttu ei olnud võlgnik suuteline enam oma kohustusi

võlausaldajate ees korrektselt täitma. Makseraskustesse sattumist alates 2018.a. augustist on

kinnitanud ka võlgnik ise.

12. Võlausaldajate huvide kahjustamist kinnitab ka asjaolu, et võlgnik oli rahalise kohustuse

täitmise ajal juba püsivalt maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta

ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotimenetluses on tuvastatud võlgniku püsiva

maksejõuetuse tekkimise ajana 2019.a. veebruar. Rahaline kohustus on täidetud pärast seda, kui

võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks.

13. PankrS § 113 lg 2 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku

maksejõuetusest. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks

muuhulgas ka juriidilise isiku juhtorgani liige. Kostja oli rahalise kohustuse täitmise ajal võlgniku

juhatuse liige, seega võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses, kelle puhul PankrS §

113 lg 2 kohaselt eeldatakse, et ta oli võlgniku maksejõuetusest teadlik. Eeltoodust tulenevalt

esinevad kõik PankrS § 113 lg 1 p 2 nimetatud alused ning rahalise kohustuse täitmine summas 14

404,07 eurot kostjale tuleb tunnistada kehtetuks.

14. Hageja esitab alternatiivse nõude PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel juhuks, kui kostja asub

kohtumenetluses väitma, et nõude aluseks tuleb võtta kostja poolt hagejale 07.01.2020.a. esitatud

kassaraamatu väljavõte, mille kohaselt on kostjale tagastanud laenu väidetavalt hoopis

10.04.2019.a. summas 10 000,00 eurot, 31.05.2019.a. 4 000,00 eurot ning 14.07.2019.a. 407,07

eurot.

15. Rahaline kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Rahalise

kohustuse täitmisega kahjustati võlgniku teiste võlausaldajate huve. Kostja on võlgniku lähikondne

PankrS § 117 lg 1 p 2 tähenduses. Võlgnik ei olnud kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal

maksejõuline. Võlgnik oli makseraskustes hiljemalt alates 2018.a. augustist, millisest ajast alates

tekkisid võlgnikul probleemid Norra ettevõttega AF Gruppen Norge AS ning milliste probleemide

tõttu ei olnud võlgnik suuteline enam oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt täitma.

Makseraskustesse sattumist alates 2018.a. augustist on kinnitanud ka võlgnik ise. Võlgniku püsiva

maksejõuetuse tekkimise ajaks on võlgniku pankrotimenetluses tuvastatud 2019.a. veebruar.

Rahaline kohustus on täidetud pärast võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimist. PankrS § 113 lg 2

kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta oli võlgniku maksejõuetusest teadlik.

16. Eeltoodust tulenevalt esinevad kõik PankrS § 113 lg 1 p 3 nimetatud alused ning rahalise

kohustuse täitmine summas 14 404,07 eurot kostjale tuleb tunnistada kehtetuks.

17. Arvestades hagiavalduses välja toodud nõuet, võlgneb hageja põhivõlgnevusena 14 404,07

eurot.

18. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivis välja kindla summana kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga arvestatuna võlgnevuselt 14 404,07 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras alates 21.05.2020.a. (so hagi esitamisest) kuni kohtuotsuse tegemise päevani

ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

19. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

20. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on võlgniku

kassas olnud viimaste rahaliste vahendite arvelt tagastatud kostjale laenu kogusummas 14 404,07

eurot, so 31.07.2019.a. summas 14 000,00 eurot ning 13.08.2019.a. summas 404,07 eurot. Nimelt

on kostja esitanud pankrotihaldurile pearaamatu väljavõtte, mille kohaselt on Xle tagastatud laenu

10 000 euro ulatuses 10.04.2019, 4000 eurot 31.05.2019 ja 404,07 eurot 14.07.2019 ning kostjal

puuduvad andmed selle kohta, miks halduri käsutuses olev pearaamatu väljavõte erineb hageja

väljavõttest.

21. Hageja ei ole tõendanud, et teiste võlausaldajate huvide kahjustamine oleks toimunud.

Hageja eelistamise väide on arusaamatu ning hageja on vaid üldsõnaliselt märkinud, et

väljamaksete tegemine kostjale oli põhjendamatu, kuid see väide ei ole põhjendatud.

Pankrotihaldur ei ole suutnud tõendada kostjale maksete tegemise majanduslikku ebaotstarbekust.

Võlgnik ei saanud isegi teoreetiliselt muutuda maksejõuetuks kostjale laenu tagasimaksete tõttu.

OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses esitati kokku 21 võlausaldaja poolt nõudeid summas

2 414 046,00 eurot, kusjuures teadaolevalt on võlausaldajaid 22 ning nõude kogumaht on 2 548

046. Kostjale tehtud laenu tagasimaksed, mida pankrotihaldur soovib tagasi võita, on aga 14 404,07

eurot. Seega moodustasid need võlgniku kohustustest kõigest 0,59%.

22. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas laenu tagasimaksed kostjale kahjustasid võlgniku

võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 mõttes. Hageja hagist ei nähtu, kas ja millised võlausaldajad

võlgnikul vaidlusaluste maksete tegemise ajal olid, kuidas kostjale laenu tagastamiseks tehtud

maksed võlausaldajaid mõjutasid ja miks saab võlausaldajate huve lugeda kahjustatuks.

23. Hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et täitmata on PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised

tagasivõitmise eeldused.

Kohtuotsuse põhjendused

24. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

25. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: 09.09.2019.a.

Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-10988 nimetati OÜ Pessaaraag (endine ärinimi OÜ

Q-haus Baltic) (edaspidi ka võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (tl 6-7).

13.11.2019.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-10988 kuulutati välja võlgniku

pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (tlk 8-10). Äriregistris võlgniku kohta

avaldatud andmetest nähtub, et perioodil 15.11.2006.a. kuni 05.09.2019.a. oli võlgniku juhatuse

liikmeks X (edaspidi ka kostja). Võlgniku 100% osanikuks oli perioodil 16.09.2013.a. kuni

12.08.2019.a. OÜ MERU BALTIC, millise juhatuse liikmeks ja osanikuks oli omakorda kostja.

Alates 05.09.2019 on võlgniku uueks ärinimeks senise OÜ Q-haus Baltic asemel OÜ Pessaraag ja

võlgniku juhatuse liikmeks on D (tlk 11-15).

26. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

27. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub tunnistada tagasivõitmise korras

kehtetuks võlgniku rahalise kohustuse täitmine kostjale. PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus

tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või

muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

Hageja nõude aluseks on PankrS § 113 lg 1 p 2 ja alternatiivselt PankrS § 113 lg 1 p 3.

28. PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise

võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine

toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele

eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku

maksejõuetusest teadma. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise

kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal

maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. PankrS § 113 lg 2 kohaselt

eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest. PankrS § 117 lg 2 p

1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks muuhulgas ka juriidilise isiku juhtorgani

liige.

29. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks muuhulgas

juhatuse liige. Vaidlust pole selle üle, et kostja oli võlgniku OÜ Pessaraag (pankrotis) juhatuse liige

ja seega võlgniku lähikondne, kellele võlgnik täitis rahalise kohustuse. Pooled vaidlevad selle üle,

millal toimus võlgniku poolt rahalise kohustus täitmine kostjale ja kas rahalise kohustuse täitmisega

kostjale on kahjustatud võlausaldajat huve. Kostjale rahalise kohustuse täitmise aja tuvastamine

on oluline, sest selles sõltub, kas hageja nõude aluseks saab olla PankrS § 113 lg 1 p 2 või p 3.

30. Hageja väitel on võlgniku kassas olevate rahaliste vahendite arvel tagastatud laenu summas

14 404,07 eurot. Hageja on tuginenud võlgniku pearaamatule, mille kohaselt on võlgniku kassas

olnud viimaste rahaliste vahendite arvelt tagastatud kostjale laenu 31.07.2019 summas 14 000 eurot

ning 13.08.2019 summas 404,07 eurot (tlk 19-20). Andmed laenu tagastamise summade ja

kuupäevade kohta pärinevad võlgniku juhatuse liikmelt D, kes esitas vastavad andmed hagejale

18.09.2019. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega. Kostja väitel on ta pankrotihaldurile esitanud

võlgniku pearaamatu väljavõtte, mille kohaselt temale on tagastatud laenu 10.04.2019 summas 10

000 eurot, 31.05.2019 summas 4000 eurot ja 14.07.2019 summas 303,07 eurot (tlk 27) ja kostjal

puuduvad andmed selle kohta, miks pankrotihalduri käsutuses olev pearaamatu väljavõte erineb

tema poolt esitatud pearaamatu väljavõttest.

31. Vaidlust pole selle üle, et võlgniku juhatuse liige D on esitanud 18.09.2019 hagejale

andmed võlgniku poolt kostjale laenu tagastamise summade ja kuupäevade kohta. Kohus tuvastab,

et kostja on kohtus andnud võlgniku vande hageja poolt esitatud andmete alusel 06.12.2019 (tlk

21). Samade andmete alusel on võlgniku vande andnud 09.12.2019 D (tlk 22). Kohus tuvastab, et

hageja on esitanud 13.12.22019 kostjale nõude rahalise kohustuse tagastamiseks pankrotivarase

(tlk 24-25). Kohus tuvastab, et koos vastusega hageja nõudekirjale on kostja 27.12.2019 edastanud

hagejale võlgniku pearaamatu väljavõtte (tlk 26-27). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud hilisem

pearaamatu väljavõte ei ole usaldusväärne tõend, sest selline pearaamatu väljavõte on esitatud

hagejale alles pärast seda, kui hageja esitas kostjale kohtuvälise ettepaneku raha tagastamiseks

tuginedes asjaolule, et maksed tehti 3 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetatamist. Lisaks on

kostja ise andnud kohtus 06.12.2019 võlgniku vande, milles on kinnitanud, et esitatud andmeid

võlgniku vara, võlgade ja äritegevuse koha on temale teadolevalt õiged. Kohtule esitatud 16 aastase

kogemusega raamatupidajana töötanud W selgituse kohaselt on võrreldud kostja poolt esitatud

kassaraamatu väljavõtet võrreldes D poolt esitatud kassaraamatu väljavõttega ning on leitud kostja

poolt esitatud kassaraamatu väljavõtte kohaselt on muudetud raamatupidamiskannete 19.190209

ja 190228 kuupäeva ja summat ning sisestatud raamatupidamisse täiesti uus kanne 19.190229 (tlk

109-112). Seega on kosta poolt hilisemalt esitatud kassaraamatu kandeid muudetud ja tegemist ei

ole usaldusväärse dokumendiga. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus võlgniku poolt kosjale

tagastatud laenu aja ja summa osas hageja poolt kohtule esitatud pearaamatu väljavõttest.

32. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et võlgniku kassas

olnud vahendite arvelt on tagastatud kostjale laenu 31.07.2019 summas 14 000 eurot ning

13.08.2019 summas 404,07 eurot.

33. Kuna võlgnikule nimetati ajutine haldur 09.09.2019 ja võlgnik on täitnud rahalise

kohustuse kostjale 31.07.2019 ja 13.09.2019 so kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist,

siis saab hageja nõude aluseks olla PankrS § 113 lg 1 p 2.

34. Seega on vajalik võlgniku poolt kostjale rahalise kohustuse täitmise kehtetuks

tunnistamiseks tuvastada, et a) rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlausaldajate huve, b)

rahaline kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, c) täitmine toimus

ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades ja d)

võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja e) võlausaldaja teadis või pidi seda teadma.

35. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 on ka PankrS § 113

puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine

(vt nt Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p 10; 29. mai 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-63-09, p 11; 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-09, p 15;

19. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-07, p 15). Riigikohus on varem selgitanud ka

seda, et tagasivõitmise hagi rahuldamine on võimalik, kui kahjustatud on võlausaldajate tegelikke,

mitte abstraktseid huve (vt nt Riigikohtu 3. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p-d 12

ja 13), ning võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud

(vt nt Riigikohtu 19. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-07, p 15; 9. mai 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07, p 9).

36. Hageja väitel 31.07.2019 ning 13.08.2019 kostjale maksete tegemisega kahjustati teiste

võlausaldajate huve, sest sellega eelistati ühte võlausaldajat (so kostja) põhjendamatult teistele

võlausaldajatele olukorras, kus võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu. 31.07.2019 ja 13.08.2019

sooritusega eelistas võlgnik ühe (lähikondsest) võlausaldaja nõuet, muutes sellega võimatuks teiste

võlausaldajate nõuete proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses. Olles maksete teostamise

ajal võlgniku juhatuse liikmeks (lähikondseks) kostja teadis võlgniku maksejõuetusest ja maksete

läbi teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest.

37. Riigikohus on 30.09.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-18957 punktis 15 leidnud, et

võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui hageja tõendab, et vaidlusaluste

makseteta oleks rahasumma, mis võlausaldajate vahel pankrotimenetluse tulemusena jaotatakse

suurem summast, mis võlausaldajate vahel tagasivõitmise aja seisuga jaotatakse. Teisisõnu saab

võlausaldajate huvid lugeda eelduslikult kahjustunuks, kui hageja tõendab, et võlausaldajate

nõuded oleksid hüpoteetiliselt ilma vaidlusaluste makseteta saanud suuremas ulatuses rahuldatud,

võrreldes sellega, millises ulatuses need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga.

38. Hageja on kohtule esitanud võlausaldajate poolt esitatud nõuete nimekirja, millest nähtuvalt

on Pessaraagi OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud kokku 22 võlausaldaja poolt nõudeid

summas 2 548 046 eurot (tlk 23). Kostja väitel võlgniku poolt kostjale tehtud laenu tagasimaksed

summas 14 404,07 eurot, mida haldur soovib tagasi võita, moodustasid võlgniku kohustustest

kõigest 0,59%. Seega kostja arvates ei saanud võlgnik isegi teoreetiliselt muutuda maksejõuetuks

kostjale laenu tagasimakse tõttu. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et

võlgniku poolt kostjale tehtud väljamakse moodustab kõigest 0,59 % võlgniku kohustustest. Kohus

leiab, et võlgniku poolt kostjale tehtud makseteta võlausaldajate vahel pankrotimenetluse

tulemusena jaotatav summa oleks 14 404,07 euro võrra suurem võrreldes sellega, millises ulatuses

need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga. Seega kostjale välja makstud 14 404,07 eurot

jaguneks kõigi pankrotivõlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõude suurusega.

39. Kohus leiab, et juhul, kui kostjale ei oleks laenu tagastatud, oleks ta samuti üks võlgniku

võlausaldajatest ning kostja nõue kuuluks teiste võlausaldajatega samasse rahuldamisjärku ning

kuna võlgniku pankrotivarast ei piisa kõigi selles järgus olevate nõuete võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, et ei rahuldataks pankrotimenetluse tagajärjel kostja nõuet täielikult, vaid kostja

nõue ja teised samas järgus olevad nõuded rahuldatakse PankrS § 153 lg 6 järgi võrdeliselt nõude

suurusega.

40. Hageja on kohtule esitanud KPMG Tax AS, Corwdestate Collateral Agent AS, Maksu-ja

Tolliameti ja A&S Bygg og Renovering nõudeavaldused, milles nähtuvalt võlgnikul olid kostjale

laenu tagastamise hetkel sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 670 000 eurot (tlk 113-135).

Seega on käesoleval juhul kostjale laenu tagastati samal ajal, kui olid olemas teised võlausaldajad,

kelle nõudeid ei täidetud.

41. Riigikohus on 30.09.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-18957 punktis 16 leidnud, et kui

hageja tõendab, et vaidlusaluste maksetega on üht võlausaldajat (kostjat) teistele eelistatud seeläbi,

et temale tagastati laenu samal ajal, kui olid olemas teised võlausaldajad, kelle nõudeid ei täidetud,

ei pea hageja täiendavalt tõendama, et kostjale maksmine oli majanduslikult ebaotstarbekas.

Sellisel juhul tuleb kostjal tõendada, et temale maksmine oli majanduslikult otstarbekam võlgniku

teiste kohustuste täitmisest. Näiteks võib kostja tõendada, et ta täitis kohustuse, mis tõi kaasa vara

suurenemise. Käesoleval juhul kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

temale maksete tegemine oli majanduslikult otstarbekas või temale maksete tegemine oli oluline

võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohast. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega

neid tõendanud, et võlgniku poolt kostjale laenu tagastamine oleks kaasa toonud võlgniku vara

suurenemise. Seega esineb rahalise kohustuse tagasivõitmise PankrS § 109 lg-st 1 tulenev esimene

eeldus.

42. Kuna võlgnikule nimetati ajutine haldur 09.09.2019 ja võlgniku kassas olnud vahendite

arvelt on tagastatud kostjale laenu 31.07.2019 summas 14 000 eurot ning 13.08.2019 summas

404,07 eurot, siis on võlgnik täitnud rahalise kohustuse kostjale kolme kuu jooksul enne ajutise

halduri nimetamist.

43. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas võlgniku oli kostjale rahalise kohustus täitmise ajal

maksejõuetu.

44. Hageja väitel võlgnik oli makseraskustes hiljemalt alates 2018.a augustist, millest ajast

alates tekkisid võlgnikul probleemid Norra ettevõttega AF Gruppen Norge AS ning milliste

probleemide tõttu ei olnud võlgnik suuteline enam oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt

täitma. Makseraskustesse sattumist alates 2018.a augustis on kinnitanud võlgnik ise.

45. PankrS § 31

lg 1

kohaselt

kuulutab

kohus

pankroti

välja,

kui

võlgnik

on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata

tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

46. Tsiviilasjas nr 2-19-10988 13.11.2019 tehtud kohtumäärusest nähtuvalt kohus tugines

pankroti väljakuulutamisel ajutise pankrotihalduri 17.10.2019 aruandele, mille kohaselt OÜ

Pessaraag kohustuste suuruseks on 2 679 698,82 eurot ning puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Aruandes leitakse, et võlgniku makseraskused on saanud alguse seoses Norrast

laekumata arvetega enam kui 700 000,00 euro ulatuses, millega võlgnik oma tegevuses arvestanud

oli ning mille tagajärjel tekkisid võlgnikul kiiresti likviidsusprobleemid jooksvate kohustuste

täitmisel. Kogutud andmete kohaselt on AF Gruppen Norge AS arvete tasumata jätmise põhjuseks

võlgniku poolsed probleemid seoses tarnete, kvaliteediprobleemide ja viivitustega (tlk 8-10).

12.02.0202 OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo poolt kohtule esitatud

ettekande kohaselt 2018.a. augustis tekkisid võlgniku sõnul probleemid Norra ettevõttega AF

Gruppen Norge AS seoses võlgniku poolt Norras ehitatud majadega. Võlgniku raamatupidamise

andmetel on võlgnik esitanud perioodil 29.06.2018.a. kuni 21.12.2018.a. AF Gruppen Norge AS´le

arveid kogusummas 814 763,53 eurot, millest jäi võlgnikul saamata 746 654,52 eurot. Võlgnikku

Norras esindanud õigusbüroolt saadud andmete kohaselt oli AF Gruppen Norge AS tasumata arvete

jätmise põhjuseks võlgniku poolsed probleemid seoses tarnete, kvaliteediprobleemide ja

viivitustega. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks loeb haldur hiljemalt 2019.a. veebruarikuu

(tlk 16-18).

47. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AS Pessaraag OÜ (pankrotis) püsiv

maksejõuetus kujunes välja veebruaris 2019 ja seega oli võlgnik kostjale rahalise kohustuse

täitmise ajal maksejõutu.

48. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2

järgi. PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku

maksejõuetusest teadis. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta võlgniku poolt temale laenu

maksete tagasimaksmise ajal võlgniku maksejõuetusest ei teadnud.

49. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada, kuna PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 punktis 2

sätestatud rahalise kohustuse täitmise tagasivõtmise eeldused on täidetud.

50. Sellega seoses tuleb tunnistada kehtetuks OÜ Pessaraag (pankrotis) poolt kostjale rahalise

kohustuse täitmine summas 14 404,07 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue

summas 14 404,07 eurot.

51. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude põhinõudelt summas 14 404,07 eurot VÕS §

113 lg 1 teises sätestatud määras alates hagi esitamisest 21.05.2020 kuni kohustuse nõuetekohase

täitmiseni.

52. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 367 võimaldab hagejal nõuda viivist selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt.

53. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on rahuldanud

hageja põhinõude. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväited hageja viivisenõudele. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt viivise välja alates hagi esitamisest 21.05.2020 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 13.04.2021 summas 1032,69 eurot (viivitatud päevi kokku 328, viivisesumma päevas

3,148431 eurot) ja alates 14.04.2021 viivised põhinõudelt summas 14 404,07 eurot VÕS 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

54. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

55. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

56. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Marget Henriksen

kohtunik