2-21-1052/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-1052

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1052

Tsiviilasi

I.K. pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik I.K. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; XXX);

ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu;

einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada I.K. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata ajutise halduri Einar Vallandi töötasu suuruseks ajutises menetluses 528 eurot,

millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks

105,60 eurot, kokku 633,60 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096,

XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Avaldada pankrotiavalduse menetluse raugemise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Määrus toimetada kätte avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile ning saata p 3

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

I.K. esitas 22.01.2021 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-21-1052).

Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid ligikaudu 32 019,38 euro ulatuses, millest

kohtutäiturite juures on täitmisel 25 754,32 eurot. Võlgnikul XXX. Kohtutäiturite menetluses

olevad nõuded on tekkinud seoses trahvide ja kohtumenetlustega. Trahvid on tekkind

ühistranspordis piletita sõitmise eest ja ilma lubadeta autoga sõitmise eest. Maksmata on jäänud ka

sunniraha ja riigi poolt määratud kaitsjate tasu, lisaks võetud lühiajalised laenud. Avaldaja on

esitanud avalduses kohustustest vabastamise avalduse.

Tartu Maakohus nimetas 01.02.2021 määrusega I.K. ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi.

Kohtu põhjendused

Ajutise halduri aruande järgi on andmed võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta

järgmised.

Võlgnik sündis XXX. Koolihariduse omandamist alustas XXX, jätkas XXX. Pärast seda kui

võlgniku vanemad XXX aastal XXX, paigutati võlgnik XXX. XXX omandas XXX e. Võlgniku

väitel ta pärast XXX põgenes XXX, hulkus, varastas. Hiljem pani toime ka vägivallakuritegusid.

Võlgniku väitel on ta veetnud vanglas kokku umbes XXX aastat. Võlgnikku on korduvalt karistatud

ka väärteo korras. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks süüdi mõistetud PankrS §-s 171 lg 2 p 1

loetletud kuritegude toimepanemises.

Võlgnik oli 10.05.XXXX – 13.07.XXX XXX L.K. . Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul neli

last: XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX sündinud XXX (XXX ema on L.K. ). XX.XX.XXXX

sündinud XXX (XXX ema on L.P. ) ja XX.XX.XXXX sündinud XXX (XXX ema, võlgniku XXX

on S.N. ). Võlgnik elab koos oma elukaaslase, elukaaslase tütre ning võlgniku ja elukaaslase ühise

tütrega XXX asuvas XXX suuruses korteris, mille elukaaslane ostis XX.XX.XXXX hinnaga 63 900

eurot. Võlgnikul on XXX , koolis ei ole ühtki ametit õppinud. Väidetavalt on omandanud XXX

töötades XXX oskused. Varem on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud XXX, samuti

töölepingute alusel erinevate ettevõtjate juures XXX. Võlgniku väitel loodab ta lähiajal asuda tööle

XXX pakkuvas XXX. Võlgniku sissetulek on seni laekunud XXX võlgniku nimele avatud

maksekontole nr XXX või elukaaslase kontole nr XXX AS-is Swedbank. Maksuhalduri andmetel

oli võlgniku netosissetulek 2018. aastal XXX eurot (XXX eurot kuus), 2019. aastal XXX eurot

(XXX eurot kuus) ja 2020. aastal XXX eurot (XX eurot kuus). Lisaks sai võlgnik 2020. a juunis –

augustis XXX töötasu XXX eurot (mis suurendab 2020. a keskmise kuusissetuleku XXX euroni).

2021. aasta jaanuaris sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist XXX eurot ning 2021.

aasta veebruaris Eesti Töötukassalt töötutoetust korraga mitme kuu eest, kokku XXX eurot. Võlgnik

möönab, et lisaks ametlikule sissetulekule on ta teeninud tulu ka mitteametlikult.

XXX osa omandas võlgnik tuttavalt, kes enne osa võõrandamise tehingu sõlmimist olevat väitnud,

et ühingul ei ole võlgu. Tegelikult on ühing varatu ja tal on täitmata kohustusi. Tsiviilasjades nr

XXX ja XXX tehtud tagaseljaotsustega on sellelt ühingult ja I.K. solidaarselt välja mõistetud 20

879,78 eurot, millele lisandub jooksvalt viivis. Võla sissenõudmiseks viib XXX O.K. läbi

täitemenetlusi, mis ei ole edukad. Võlgniku väitel ei ole ta selle ühingu kaudu kunagi tegutsenud.

Ühing esitas viimati majandusaasta aruande 2012. aasta kohta. Seoses majandusaasta aruannete

esitamata jätmisega on äriregistri pidaja 18.02.2021 teinud ühingule registrist kustutamise hoiatuse.

Võlgniku väitel on tema ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud kulud umbes XXX eurot

kuus, sealhulgas toidu maksumus 400 eurot, korteri laenumakse XXX eurot, korteri

majandamiskulud 160 eurot, elektrienergia ja sideteenuste maksumus 80 eurot. Vältimatute

väljaminekute hulgas ei kajasta võlgnik temalt tsiviilasjas nr XXX tehtud tagaseljaotsusega tema

alaealise XXX V.K. kasuks välja mõistetud igakuist elatist vähemalt ½ Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast (ehk 292 eurot kuus). Seni ei ole võlgnik elatise rahas maksmise

kohustust täitnud, kuid väidetavalt on ostnud XXX asju ja andnud taskuraha. Riik on seni andnud

lapsele täitemenetluse aegset elatisabi 100 eurot kuus. Kuna pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlused lõpevad, lõpetab riik pankroti väljakuulutamisel elatisabi maksmise. Võlgniku

väitel saab ta igapäevase eluga seotud jooksvat kulu katta 120 euro ulatuses elukaaslasele makstava

peretoetuse ja XXX euro ulatuses võlgnikule makstava töötutoetuse arvel. Lisaks sellele on

jooksvat kulu seni väidetavalt kaetud võlgniku XXX lapse sündimisel makstud umbes XXX euro

suurust ühekordset toetust järk-järgult ära kasutades. Tulevikus näeb võlgnik kulude katteallikana

elukaaslasele makstavat vanemahüvitist ning võlgniku poolt loodetavasti teenitavat töötasu.

Vara

Võlgnikul puudub realiseerimisväärtust omav vara. Võlgnikule kuulub XXX (registrikood XXX,

juhataja I.S.) osa nimiväärtusega 25 560 eurot, kuid osa on väärtusetu.

Kohustused

Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Võlausaldaja e-posti aadress:

Võlasumma:

Elatise nõuded:

18 848,31 €

1.1

V.K.

XXX

15 043,50 €

1.2

R.T.K.

XXX

3 804,81 €

Kohtutäiturite nõuded:

5 613,82 €

2.1

J.R.

XXX

1 814,95 €

2.2

A.K.

XXX

993,74 €

2.3

O.S.

XXX

886,16 €

2.4

O.K.

XXX

759,87 €

2.5

S.T.

XXX

385,16 €

2.6

R.R.

XXX

264,96 €

2.7

T.P.

XXX

166,43 €

2.8

I.K.

XXX

136,84 €

2.9

A.B.

XXX

85,76 €

2.10

J.P.

XXX

65,35 €

2.11

R.L.

XXX

54,60 €

Muud nõuded:

11 418,33 €

3.1

R.T.K.

XXX

3 731,08 €

3.2

E.L.F.

XXX

3 634,37 €

3.3

J.I.O.

XXX

3 376,12 €

3.4

A.F.O.

XXX

310,92 €

3.5

H.K.

XXX

285,84 €

3.6

P.P.

XXX

60,00 €

3.7

T. XXX

20,00 €

KOHUSTUSED KOKKU:

35 880,46 €

Maksejõuetus

Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi 35 880,46 euro ulatuses, millest üle poole 52,53%

moodustab elatise maksmise kohustus, 10,40% kriminaalasjade menetluskulude nõuded Eesti

Vabariigi ees, 10,93% kahju hüvitamise kohustused ja 15,65% täitemenetluse kulud. Kars § 82

kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist

karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud

kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.

Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks pikaajaline

õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda elatist ja toimepandud kuritegude menetlemisega

tekkinud menetluskulusid. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud

kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kahju hüvitamise kohustuse näol.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning

ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi.

Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 22.03.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud

kontole. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et I.K. pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on

pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav

pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Kohus leiab, et pankrotiseaduse

eesmärgiga ei ole kooskõlas võlgniku maksejõuetuks kuulutamine olukorras, kus ta PankrS § 176 lg

2 järgi ei vabaneks lapsele elatise maksmise kohustusest (52,43% kohustustest) ja ka õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamise kohustusest (10,93% kohustustest), aga ka põhjusel, et tema kohustustest

ülejäänud märkimisväärse osa (26%) moodustavad kriminaalkohtumenetluse kulud ja nede

sissenõudmisega seotud täitekulud. Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et

pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja hoopis pikendab

praegusega võrreldes võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on

esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16 pooltundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse

lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks

väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas,

kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta,

kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus

leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (16 pooltundi) tuleb Einar

Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub

käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel

algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning

nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud

summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel

tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik