4-20-5134/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-5134 Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi Aivar Auna (isikukood 36101160234, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht, xxxx, töökoht puudub) väärteoasi liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.11.2020 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,000105

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Aivar Auna taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks. Jätta läbi vaatamata Aivar Auna kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.11.2020 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,19,000105.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Aivar Aun esitas 15.12.2020 Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.11.2020 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,19,000105. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 223 lg

1 järgi rahatrahviga summas 600 eurot

Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale Aivar Aunale ning kohtuvälisele menetlejale PPA Põhja Prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskusele. Kohtuistung Aivar Auna kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud 11.01.2021 kell 09.00 (lk 5).

08.01.2021 esitas kaebaja e-posti teel avalduse, milles märgib, et kahjuks on ta haigestunud ja ei saa kohtuistungile tulla, mistõttu palub asja arutamine edasi lükata määramata ajale (lk 15).

Kohus rahuldas kaebaja taotluse ning tühistas kohtuistungi toimumise aja, määrates uueks kaebuse arutamise ajaks 08.02.2021 kell 9.00.

05.02.2021 esitas kaebaja kohtule avalduse kohtuistungi edasi lükkamiseks, kuna on haigestunud ja kahtlustab Covid viirusesse nakatumist (lk 23). Kohus palus esitada haigestumise kohta arstitõendi (lk 23).

08.02.2021 istungile kaebaja ei ilmunud. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ning lükkas kohtuistungi edasi 16.03.2021 kell 14.00 ning saatis kaebajale uue kohtukutse 16.03.2021 toimuvale istungile (lk 24, 25).

22.02.2021 pöördus kohus kaebaja tervisliku seisundi väljaselgitamiseks Aivar Auna perearsti poole. Perearst vastas kohtule 23.02.2021, selgitades kaebaja tervislikku seisundit (lk 28-30).

10.03.2021 esitas kaebaja kohtule avalduse, et on olnud kontaktis Covid-19 isikuga, mistõttu on ta eneseisolatsioonis (lk 38). Arvestades koroonaviiruse laialdast levikut ja vältimaks tunnistajate põhjuseta kohtusse tulemist, tühistas kohus istungiaja, informeeris sellest menetlusosalisi ja määras uueks asja arutamise ajaks 13.04.2021 kell 10.00.

12.04.2021 kell 23.18 edastas Aivar Aun kohtule e-kirja, milles teavitab kohut, et on tõsiselt haige ning ei suutnud jälgida istungipäeva. Ta on haiguslehel ja palub erakorraliselt istung edasi lükata (lk 47).

13.04.2021 istungile kaebaja ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, istungid on korduvalt edasi lükatud. Haigust tõendavat dokumenti kaebaja esitanud ei ole ning menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja on asunud kohtuprotsessi venitama.

Kohtu seisukoht:

VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et VTMS §

42 lg 2 p 3 sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätete juurde, kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Kaebuse esitaja saatis kohtule taotluse, milles märkis, et tema istungile ilmumist takistab haigestumine. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.

26.01.2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ – edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.

Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule, § 2 lg 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras.

Kaebaja on oma taotluses viidanud tõsisele haigestumisele, mis väljendub valudes, kehakaalu kaotuses, siseorganite talituse häiretes (lk 47). Kuigi kaebaja viitab haiguslehe olemasolule, siis tema väiteid, istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta, saab kohus kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel. Kaebaja avaldusest, et kehakaalu kaotus on 1-2 kg ööpäevas, järeldab kohus, et see haigestumine ei toimunud vahetult enne kohtuistungi toimumise päeva. Kohtule jääb arusaamatuks miks kaebaja ei ole kontakteerunud perearstiga kohtule esitamiseks mõeldud tõendi saamiseks. Kaebaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatud tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus tõendi saamiseks pöörduda haigestumise päeval perearsti vastuvõtule või istungipäeva hommikul erakorralise meditsiini osakonda. Haigestumist tuleb tõendada seaduses nõutavate dokumentide kaudu. Siinkohal selgitab kohus, et isiku enda selgitus ei asenda seaduses nõutavat eriteadmisi omava isiku poolt väljastatavat tõendit ning ka kohtul pole võimalik hinnata seda, kas isik on haigestunud ja kas tegemist on raske haigestumisega – nimelt on võimalik takistusena vaadelda vastavalt KrMS § 170 lg 2 p-le 3 üksnes rasket haigestumist. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata asjaolu, et kohtuistung on Aivar Auna taotlusel korduvalt edasi lükatud. Edasi lükkamise põhjus on alati olnud kaebaja terviseseisund. Aivar Auna kaebus on kohtumenetluses olnud juba 4 kuud ja selle aja jooksul ei ole kaebaja kordagi kohtuistungile ilmunud, mistõttu on kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et Aivar Aunal puudub huvi oma kaebuse sisulise arutamise vastu ning isik on asunud kohtumenetlust venitama. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on isiku vaba valik, siis kaebaja peab ka arvestama kaebuse esitamisega kaasnevate tagajärgedega, nt. kohtuistungile ilmumisega.

VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Käesoleval juhul on Aivar Auna kaebuse kohtulik arutamine edasi lükatud juba 3 korda. Kuna kohus on teinud Aivar Aunale kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei ilmunud, siis eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud Aivar Auna kaebuse arutamise edasilükkamine ning kooskõlas VTMS § 126 lg 2 jätab kohus Aivar Auna kaebuse läbi vaatamata.

Kohtunik