2-20-134669/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-134669

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-134669

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi S. H. u vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

651,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479;

asukoht: Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja A. Ž. (e-post: xxx)

Kostja S. H. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista S. H. ult välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 408,87 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 82,85 eurot.

3. Mõista S. H. ult välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudest alates 16.01.2021 kuni põhinõude summas 408,87 eurot täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Osaühing Aktiva Finants palub S. H. ult välja

mõista käsitlustasud 100 eurot ning käsitlustasudelt arvestatud viivise 19,29 eurot.

5. Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda 20% ulatuses ja S. H. u

kanda 80% ulatuses.

6. Mõista S. H. ult välja Osaühingu Aktiva Finants menetluskulud 212 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi S. H. u (kostja) vastu

võlgnevuse 508,87 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 102,14 euro ning edasiulatuva

viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on hageja ja Elisa Eesti AS-i

vahel sõlmitud järgmised lepingud: liitumisleping nr 6012905, 06.03.2017; osamaksetega

vara müügileping nr 6013469, 07.03.2017; liitumisleping nr 6051096, 23.03.2017;

osamaksetega vara müügileping nr 6062064, 23.03.2017. Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020

kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 26.02.2021 avalikult kätte

toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei

ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse

kohaselt

sisaldab

põhivõlgnevus

muuhulgas

osamaksetega

vara

müügilepingutest tulenevaid käsitlustasu nõudeid kokku summas 150 eurot (77 eurot + 73

eurot). Nõuded kajastuvad arvel nr 2022123193. Hagiavalduse kohaselt summad koosnevad

mh seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb

osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab

kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu

lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi

osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) üles

võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.

Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute

suhtes,

kes

soovivad

sõlmida

osamaksetega

vara

müügilepingut,

ja

nimetatud

lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused

käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse

kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei

tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24)

Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija

VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

Osamaksetega vara müügilepingutest nähtuvalt käsitlustasud koosnevad lepingu töötlemise

tasust summas 50 eurot ning seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. VÕS § 39 lg 2

teise lause kohaselt kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe

osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Kohus leiab, et osamaksetega vara

müügilepingu tingimused, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel

võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest

ning arvestamata tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja tühised

VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi osas, milles need koosnevad lepingu töötlemise tasust summas

50 eurot.

Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr 2022123193 kajastuvatelt käsitlustasu nõuetelt.

Arvestades käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka

hageja viivisenõue. Hagejal on arve nr 2022123193 tasumisega viivitamise eest õigus nõuda

viivist 36,6 eurot [(289,75 eurot - 100 eurot) x 8% aastas x 881 päeva]. Kokku on hageja

viivisenõue seega põhjendatud 82,85 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 408,87 eurot (508,87

eurot - käsitlustasud 100 eurot), 15.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82,85

eurot ning viivis põhinõudelt alates 16.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Osas milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasud 100 eurot ning nendelt

arvestatud viivise 19,29 eurot jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 80%

ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning esindajale

makstud tasu õigusabi eest 480 eurot (ajakulu 4 tundi, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamine 0,5 h ja hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,5 tundi,

tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on

põhjendatud 265 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks

20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu

hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule

ühe töötunni eest, arvestades hagihinda ning asjaolu, et antud hagi näol on tegemist nn

masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised (TsMS § 175 lg 1).

Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks

väljamõistmisele 212 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik