2-20-123850/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. aprill 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-123850

Tsiviilasi

Osaühingu

Aktiva

Finants

hagi

T.

K. vastu

põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

181,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja

Alla Žulinskaja

Kostja:

T.

K. (isikukood:

xxxxxxxxxxx;

elukoht

hagiavalduses: xxx, „xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxx“)

Menetluse viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi T. K. vastu osaliselt.

2. Välja mõista T. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elektrilevi OÜ ja kostja

vahel 06.02.2015 sõlmitud võrgulepingu nr 9884682720 ja Eesti Energia

Aktsiaseltsi

ja

kostja

vahel

06.02.2015

elektrienergia

müügilepingu

nr

374579817167 alusel väljastatud arvetest nr 310779385235, 310903967033,

310612239462,

310958184336,

310883664395,

310519082040,

310532111970,

310356882068, 310301702662 tulenev võlgnevus kokku 170,38 eurot (millest 140,19

€ põhivõlgnevus, 30,19 € põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants sissenõutavaks muutunud viivise

nõue T. K. vastu summas 0,12 eurot.

4. Välja mõista T. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 140,19 eurot) alates 03.12.2020 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 12.04.2021 k.a summas 4,02 eurot.

5. Välja mõista T. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 140,19 eurot) alates 13.04.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg

Tsiviilasi nr 2-20-123850

2(8)

1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

6. Keelduda menetlusse võtmast T. K. pankrotiavaldus ning tagastada avaldus selle

esitajale.

7. Menetluskulud jätta 99,92% ulatuses T. K. kanda ja 0,08% ulatuses Osaühingu

Aktiva Finants kanda.

8. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 195 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 120 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 194,84 eurot mõista T. K.lt Osaühingu Aktiva

Finants kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1,

§ 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine

ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt

Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 19.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

299,83

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

09.07.2020

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.11.2020

kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 17.11.2020 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat

esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt

riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida

võimaldavad andmed; teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 02.12.2020 hagiavalduse T. K. vastu põhivõlgnevuse

140,19 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 30,33 euro nõudes ja viiviste nõudes alates

03.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ning

hageja õigusabikulud 240,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 06.02.2015 võrgulepingu nr

9884682720 ja Eesti Energia Aktsiaselts ja kostja sõlmisid 06.02.2015 elektrienergia

müügilepingu nr 374579817167, millega võrguettevõtjad kohustusid osutama kostjale

võrguteenust ja müüma elektrienergiat. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja

võrguteenuse eest kokkulepitud tasu vastavalt talle esitatud arvete alusel. Elektrilevi OÜ ütles

Tsiviilasi nr 2-20-123850

3(8)

lepingu üles 12.03.2019, kuivõrd peale voolu sulgemist ei avaldanud kostja soovi elektrit

tarbida. Eesti Energia Aktsiaseltsi üldteenuse tüüptingimuste kohaselt lõppeb elektrileping

seoses võrgulepingu lõppemisega. Võrguleping ja elektrileping on lõppenud 12.03.2019. Eesti

Energia Aktsiaselts loovutas 13.12.2019 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on jätnud tasumata arved:

- nr 310779385235 summas 7,71 eurot maksetähtajaga 17.11.2017;

- nr 310903967033 summas 7,01 eurot maksetähtajaga 18.12.2017;

- nr 310612239462 summas 7,95 eurot maksetähtajaga 16.01.2018;

- nr 310958184336 summas 11,73 eurot maksetähtajaga 19.02.2018;

- nr 310883664395 summas 32,59 eurot maksetähtajaga 19.03.2018;

- nr 310519082040 summas 56,43 eurot maksetähtajaga 16.04.2018;

- nr 310532111970 summas 5,50 eurot maksetähtajaga 16.05.2018;

- nr 310356882068 summas 2,90 eurot maksetähtajaga 18.06.2018;

- nr 310301702662 summas 8,37 eurot maksetähtajaga 17.07.2018.

Hageja esitas kostja vastu viiviste nõuded tasumata arvetest:

- nr 310779385235 viivised alates 17.11.2017 kuni 02.12.2020 summas 1,88 eurot;

- nr 310903967033 viivised alates 18.12.2017 kuni 02.12.2020 summas 1,67 eurot;

- nr 310612239462 viivised alates 16.01.2018 kuni 02.12.2020 summas 1,84 eurot;

- nr 310958184336 viivised alates 19.02.2018 kuni 02.12.2020 summas 2,62 eurot;

- nr 310883664395 viivised alates 19.03.2018 kuni 02.12.2020 summas 7,09 eurot;

- nr 310519082040 viivised alates 16.04.2018 kuni 02.12.2020 summas 11,93 eurot;

- nr 310532111970 viivised alates 16.05.2018 kuni 02.12.2020 summas 1,13 eurot;

- nr 310356882068 viivised alates 18.06.2018 kuni 02.12.2020 summas 0,57 eurot;

- nr 310301702662 viivised alates 17.07.2018 kuni 02.12.2020 summas 1,60 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 22.01.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse, määras kostjale

hagiavaldusele vastamiseks tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning

kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja viivisenõue võib olla osaliselt põhjendamatu

ning jääda rahuldamata. Pärnu Maakohtu 22.01.2021 määrus koos hagimaterjalidega toimetati

kostjale isiklikult kätte 26.01.2021.

5. Kostja 08.02.2021 teatas kohtule, et on jätnud temale esitatud arved tasumata, kuid ei

osanud anda selgitusi hagiavalduses märgitud viivisenõude kohta. Kostja märgib, et ei ole

võimeline oma pensionist nõuet tasuma ning palub kohtul ennast maksejõuetuks tunnistada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esitas kostja vastu Elektrilevi OÜ ja kostja

vahel sõlmitud võrgulepingust ja Eesti Energia Aktsiaseltsi ja kostja vahel elektrienergia

müügilepingust tuleneva nõude. Kostja on eelmenetluses kirjalikult võtnud hagi põhiosa

õigeks ning märkinud, et viivisenõudest ei saa ta aru. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilasi nr 2-20-123850

4(8)

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt õigeks võetud asjaoludel on hageja

nõuded kohtu hinnangul põhinõudes täies ulatuses ja viivise nõudes osaliselt õiguslikult

põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

võrgulepingust ja elektrienergia müügilepingust elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg-s 1

sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule. 06.04.2016 sõlmitud võrgulepingu kohaselt on kostja

kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elektrilevi OÜ-ga ja

Eesti Energia Aktsiaseltsiga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalist kohustust. VÕS § 101 lg 1

p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2

sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust ja õigeksvõtust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

kogusummas 140,19 euro väljamõistmiseks kostjalt täies ulatuses.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et

tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida

saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese

lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva

seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1

kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva

otsuse koostamiseni on 0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 0,022% päevas.

Kohus selgitab, et ekslik on hageja seisukoht, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane viivise

määr on 0,022% päevas. Kohus selgitab, et VÕS § 113 lg 1 teise lause ja VÕS § 94 kohaselt

on viivisemääraks 8% aastas, päevamäära seadusest ei tulene.

9. Hageja on võtnud viivse nõuete arvutamise alguseks kuupäeva, mis oli kostja arvete

tasumise maksetähtaeg. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Arve nr

310779385235 maksetähtaeg oli 17.11.2017, arve nr 310903967033 maksetähtaeg oli

18.12.2017; arve nr 310612239462 maksetähtaeg oli 16.01.2018; arve nr 310958184336

maksetähtaeg oli 19.02.2018; arve nr 310883664395 maksetähtaeg oli 19.03.2018; arve nr

310519082040 maksetähtaeg oli 16.04.2018; arve nr 310532111970 maksetähtaeg oli

Tsiviilasi nr 2-20-123850

5(8)

16.05.2018; arve nr 310356882068 maksetähtaeg oli 18.06.2018; arve nr 310301702662

maksetähtaeg oli 17.07.2018. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud

teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi

tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1

sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes

arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei

tulene teisiti. Seega on kostja viivituses arve nr 310779385235 tasumisega alates 18.11.2017,

arve nr 310903967033 tasumisega alates 19.12.2017; arve nr 310612239462 tasumisega

alates 17.01.2018; arve nr 310958184336 tasumisega alates 20.02.2018; arve nr

310883664395 tasumisega alates 20.03.2018; arve nr 310519082040 tasumisega alates

17.04.2018; arve nr 310532111970 tasumisega alates 17.05.2018; arve nr 310356882068

tasumisega alates 19.06.2018; arve nr 310301702662 tasumisega alates 18.07.2018.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 7,71 euro (arve nr

310779385235) puhul 1,88 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

18.11.2017-31.12.2019

0,021918

0,00169

1,30806

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,001685

0,567845

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 7,01 euro (arve nr 310903967033) puhul 1,66

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.12.2017-31.12.2019

0,021918

0,001536

1,141248

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,001532

0,516284

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 7,95 euro (arve nr 310612239462) puhul 1,83

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

17.01.2018-31.12.2019

0,021918

0,001742

1,243788

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,001738

0,585706

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 11,73 euro (arve nr 310958184336) puhul 2,61

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

20.02.2018-31.12.2019

0,021918

0,002571

1,74828

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,002564

0,864068

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 32,59 euro (arve nr 310883664395) puhul 7,06

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

20.03.2018-31.12.2019

0,021918

0,007143

4,657236

Tsiviilasi nr 2-20-123850

6(8)

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,007123

2,400451

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 56,43 euro (arve nr 310519082040) puhul 11,87

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

17.04.2018-31.12.2019

0,021918

0,012368

7,717632

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,012334

4,156558

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 5,50 euro (arve nr 310532111970) puhul 1,12

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

17.05.2018-31.12.2019

0,021918

0,001205

0,71577

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,001202

0,405074

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 2,90 euro (arve nr 310356882068) puhul 0,57

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.06.2018-31.12.2019

0,021918

0,000636

0,356796

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,000634

0,213658

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 8,37 euro (arve nr 310301702662) puhul 1,59

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

18.07.2018-31.12.2019

0,021918

0,001835

0,97622

01.01.2020- 02.12.2020

0,021858

0,00183

0,61671

10. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 03.12.2020 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 4,02 eurot (140,19€ x 8% / 366kp x 29kp

perioodi eest 03.12.2020-31.12.2020 + 140,19€ x 8% / 365kp x 102kp perioodi eest

01.01.2021-12.04.2021) ning alates 13.04.2021 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

11. Kostja vastuses hagiavaldusele palus kohtul end maksejõuetuks tunnistada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 1 ja 2 kohaselt pankrot on võlgniku kohtumäärusega

väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik peab pankrotiavalduses PankrS § 13 lg 1 kohaselt

põhistama oma maksejõuetuse ning PankrS § 13 lg 2 kohaselt tuleb maksejõuetuse

põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja

võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või

asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja

võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Kostja ei ole eelnimetatud andmeid kohtule esitanud,

mistõttu on kostja pankrotiavaldus hulgipuudustega ning kohus nimetatud avaldust menetluse

võtta ei saa.

Tsiviilasi nr 2-20-123850

7(8)

PankrS § 2 kohaselt pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku

vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku

ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu

võimalus

vabaneda

oma

kohustustest

käesolevas

seaduses

ettenähtud

korras.

Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Riigikohus on

selgitanud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus

majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt ka nt RKTKm nr 3-2-1-46-13, p 11). PankrS § 108 lg

3 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või

pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata

riiklikule pensionile pensioni seaduse tähenduses. Kostja kinnitusel on tema ainsaks varaks

tema sissetulek igakuise pensionina summas 221,36 eurot. Kuivõrd kostja suhtes edukas

pankrotimenetluse läbiviimine ei ole võimalik ja esitatava pankrotiavaldusega ei ole võimalik

taotletavat füüsilise isiku pankrotimenetluse eesmärki (so kohustustest vabaneda kas või

osaliselt ilma kohustusi täitmata) saavutada, mistõttu tuleb T. K. pankrotiavalduse menetlusse

võtmisest keelduda.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

75,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 300 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 240 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei

ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi.

Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

Tsiviilasi nr 2-20-123850

8(8)

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul

vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad

juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise

esindaja kulud kokku 120 eurot (1,5h x 80€) ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 99,09 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

317,09 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

kohtunik