1-21-1020/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1020 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik, Sten Lind Kriminaalasi Rauno Indermitte süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01. märtsi 2021 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Rauno Indermitte ik: 39008070218 varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 1 päeva Prokurör Irina Tsugart Kaitsja Mirjam Frey

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Rauno Indremitte kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS

1. Rauno Indermittet (Indermitte) süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu

09.07.2019 kohtuotsusega karistatud karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 12.12.2020 kella 03:39 ajal Harjumaal, Saue vallas, Turba alevikus, Tööstuse tänav 19 juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94 mg/l) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtumisõigust. Sellise käitumisega rikkus Rauno Indermitte liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani Rauno Indermitte toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS

2. Maakohus tunnistas Rauno Indermitte süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõistis vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Rauno Indermittele mõistetavat vangistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas Rauno Indermitte karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 12.12.2020, so 1 päev, ning luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendas süüdistatavale mõistetud karistust (11 kuud ja 29 päeva) Harju Maakohtu 09.07.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5588 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 58 tundi üldkasulikku tööd ehk 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning mõistis talle liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse ärakandmist arvestas alates Rauno Indermitte karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Kohustas Rauno Indermittet ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. Rauno Indermitte suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu tõkendi tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Mõistis Rauno Indermittelt välja riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 187 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammäära, so 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustas Rauno Indermittet tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 88,58 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 88,62 eurot.

APELLATSIOON

3. Kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas. Kohus ei arvestanud karistuse mõistmisel küllaldaselt asjaolu, et isik kahetseb oma tegu, on endale tunnistanud alkoholi probleemi ning astunud ka reaalsed sammud selle ületamiseks, lasknud teha endale alkoholi vastase süsti . See süst teatavasti kehtib kuni 1 aasta. Rauno Indermittel on olemas töökoht ja pikemas vangistuses olles ta kaotaks selle. Ja vabanedes on ta probleemi ees, et tal ei ole töökohta ja moraalse stressi situatsioon suureneb. Ta on praeguseks teinud järeldused oma tegudest ja soovib edaspidi igati seaduslikku elu elada. Kohus otsuse tegemisel ja karistuse mõistmisel oleks pidanud kaaluma kõiki võimalusi, mis aitaksid Rauno Indermittel edaspidi õigusrikkumistest hoiduda.

Vangistuses olles ei ole ta kasulik kellelegi. Ta kaotab töökoha ja see teeb võimatuks oma kohustuste täitmise. Ja riik peab teda ülal pidama. Ühe vangi ülalpidamiskulu kuus on keskmiselt 2089 eurot. Iga kriminaalhooldusaluse kohta kulub keskmiselt 140 eurot kuus. Rauno Indermitte soovib omalt poolt riiki tasuta aidata, tuua kasu, mitte kahju, on nõus ühiskonna ees oma teod heastama. Ja selleks heastamise vormiks näeb ta ise ühiskondliku kasuliku töö tegemist. Sel juhul jääks talle ka ta praegune töökoht alles ja oleks võimalik rahalisi kohustusi täita ning oma kahe alaealise lapse eest hoolitseda ning riigil ei oleks vaja veel ühe vangi ülalpidamisse panustada. Ta on aru saanud, mis läks valesti eelmise kriminaalhooldusega, põhiliseks probleemiks oli alkoholi tarvitamine, mis praeguseks on süstiga lahenenud. Rauno Indermitte soovib isiklikult kinnitada oma edaspidiseid kavatsusi ning seetõttu palub asi läbi vaadata suulises menetluses.

Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 321 lg 2 p 5-1 ja 6, KrMS § 338 p 4 ja KrMS §

340 lg 2 p 4, KarS § 69 kaitsja palub

1. Võtta apellatsioon menetlusse.

2. Vaadata asi läbi suulises menetluses.

3. Tühistada Harju Maakohtu 01.03.2021 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-1020 Rauno Indermitte süüdi tunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi karistuse osas.

4. Teha kriminaalasjas uus otsus, millega kergendada Rauno Indermitte karistust ja vangistus asendada üldkasuliku tööga.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab muuhulgas lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, 3-1-1-43-11, 3-1-1- 82-11). Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tegemist ülaltoodud apellatsiooniga. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

5. Apellatsioonis on esitatud KarS § 69 alusel asenduskaristuse kohaldamise taotlus. Kolleegium leiab, et KarS § 69 kohaldamise taotlus on õiguslikult asjakohatu.

Maakohus on juba otsuses märkinud, et Rauno Indermitte on vaidlustatud kriminaalasjas kuriteo toime pannud 12.detsembril 2020, seega ajal, mil ta kandis Harju Maakohtu 09. juuli 2019 aasta otsusega mõistetud karistust. Nimelt oli maakohus teda karistanud vangistusega ja kohaldanud KarS § 69 sätteid asendades vangistuse üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 7 kehtestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

KarS § 65 lg 2 kehtestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Seega lähtuvalt eeltoodust toob KarS § 69 ettenähtud asenduskaristuse kandmise ajal uue kuriteo toimepanemine kohustuslikult kaasa liitkaristuseks reaalse vangistuse mõistmise ning uuesti KarS § 69 alusel asenduskaristuse kohaldamine on välistatud.

6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)