2-08-82444/308 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-82444

Kohtuasi

XX pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus (kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX 18. detsembri 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik

(määruskaebuse

esitaja)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad: AS SEB Pank, Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu, UVJ Inkasso OÜ, Swedbank AS,

AS KOIDU KINNISVARA (likvideerimisel)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX 27. jaanuaril 2021 esitatud täiendavad tõendid vastu võtmata.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 2. detsembri 2020. a määrus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata XX avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

(resolutsiooni p 7), ning saata avaldus samale maakohtule uueks lahendamiseks.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS KOIDU KINNISVARA (likvideerimisel) esitas 4. detsembril 2008 Harju Maakohtule

avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus edastas asja

kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule lahendamiseks.

2-08-82444

2. Pärnu Maakohus algatas 19. veebruari 2009. a määrusega pankrotimenetluse ja nimetas

ajutise halduri.

3. Pärnu Maakohus kuulutas 2. mai 2011. a määrusega välja võlgniku pankroti ning määras mh,

et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. mail 2011.

4. Võlgnik esitas 17. jaanuaril 2020 kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.

Avalduse kohaselt on pankrotimenetluse algatamisest alates vahetunud kolm haldurit ja selgus,

et avaldust ei ole seni esitatud.

5. Võlgniku pankrotihaldur Oliver Ennok (pankrotihaldur) esitas 24. novembril 2020

maakohtule taotluse, milles palus mh kinnitada võlgniku pankroti lõpparuanne, lõpetada

võlgniku pankrotimenetlus ning lahendada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise taotluse. Pankrotihaldur tõi esile, et võlgnik ei ole esitanud taotlust seaduses

sätestatud tähtaega järgides. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb vastav avaldus esitada hiljemalt

võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg 3 aruandega.

6. Maakohus määras võlausaldajatele tähtaja võlgniku võlgadest vabastamise avaldusele

vastuväidete esitamiseks ja AS SEB Pank vaidles avalduse menetlemisele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus kinnitas 2. detsembri 2020. a määrusega lõpparuande, lõpetas võlgniku

pankrotimenetluse ning jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

avalduse rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik esitanud avaldust PankrS § 170 lg 1

järgi tähtaegselt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel tuleb lähtuda nii võlgniku

kui ka võlausaldajate huvidest. Võlgnikul on seadusega ette nähtud tähtaeg, millise ajani ta saab

oma tahet menetluse algatamiseks avaldada. Kui võlgnik ei järgi seda tähtaega, ei ole

võlausaldajate huvide arvel põhjendatud menetlust algatada.

Asjaolul, et võlgnikul oli pankrotimenetluses ajutine haldur ja kaks haldurit, ei ole tähtsust, sest

kohustustest vabastamise avaldus on võlgniku tahteavaldusega. Võlgnikul oli esindaja

(vandeadvokaat Indrek Lillo) ajal, kui tema vastu esitati pankrotiavaldus ja toimus

võlausaldajate esimene üldkoosolek. Seega oli võlgnikul kvalifitseeritud õigusabi, mis

võimaldas tal teada tagajärgi, mis tulenesid kohustustest vabastamise avalduse esitamise või

esitamata jätmisega.

Määruskaebus

8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

jättis kohustustest vabastamise menetluse algaamise avalduse rahuldamata, ning teha tühistatud

osas uue määruse, millega rahuldada võlgniku avaldus, algatada võlgadest vabastamise

menetlus ja määrata võlgnik enda usaldusisikuks.

Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus PankrS § 170 lg-s 1 ja § 171 lg-s 2 sätestatut.

Maakohus ei põhjendanud määrust piisavalt ning maakohtu seisukoht on formaalne. Kohus ei

selgitanud, milliseid võlausaldajate õigusi võlgniku avalduse rahuldamine rikub. Avalduse

hilinenult esitamine ei kahjusta võlausaldajate huve.

2-08-82444

Võlgnik ei järginud PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega teadmatuse tõttu. Võlgnik ei ole

jurist ning ta ei tunne seadust. Võlgniku lepinguline esindaja esindas ja nõustas võlgnikku

pankrotimääruse vaidlustamisel, mitte hilisemal täitmisel, mistõttu jäi avaldus tähtaegselt

esitamata. Asjaga tegeles mitu haldurit, haldurid vahetusid lühikese aja jooksul ja mitte ükski

nendest ei selgitanud võlgnikule, et tal tuleks esitada avaldus enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut.

Kohus oleks pidanud arvestama sellega, et ei esine ühtegi PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud alust

menetluse algatamata jätmiseks, ning sellega, et pankrotiavalduse aluseks oli käenduslepingust

tulenev nõue, mitte võlgniku isiklik võlg.

Võlgnik väärib uut võimalust. Pankrotimenetlus ei ole võlgniku maksevõimet taastanud ja ta

peaks kohe pärast praeguse menetluse lõppemist esitama uue avalduse pankrotimenetluse

läbiviimiseks.

Pankrotimenetlus on kestnud põhjendamatult kaua ja riivanud seeläbi võlgniku põhiõigusi.

Menetlusosaliste seisukohad

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kohustas kõiki võlausaldajaid esitama

määruskaebuse kohta oma seisukoht.

10. AS SEB Pank palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse vaidlustatud

osas muutmata. Võlgnik ei ole esitanud avaldust seaduses sätestatud tähtaega järgides ning

võlgniku hilinenud avaldust ei ole võimalik menetleda. Võlgniku väited pankrotimenetluse

kestuse ja nõuete suuruse kohta ei anna alust avalduse hilisemaks menetlemiseks.

11. UVJ Inkasso OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse vaidlustatud

osas muutmata. Võlgnik ei esitanud avaldust seaduses sätestatud tähtaega järgides. Võlgniku

väited tema teadmatuse kohta avalduse esitamise korrast ei ole piisavad avalduse

menetlemiseks. Lisaks sellele ei ole võlgnik kogu pankrotimenetluse vältel teeninud sellist

sissetulekut, mille arvel oleks olnud võimalik kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate

nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus

majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku puhul ei ole võimalik seda eesmärki täita.

12. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu märkis, et menetluse algatamine ei kahjusta tema

huve.

13. Ülejäänud võlausaldajad ei esitanud seisukohta.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt

rahuldada, maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Võlgniku

2-08-82444

27. jaanuaril 2021 esitatud tõendid võlgniku töövõime ja sissetuleku kohta jätab kolleegium

TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, sest neil asjaoludel ei ole määruskaebuse lahendamisel

tähtsust.

Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust

üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata

võlgniku avalduse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

16. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise avaldus tuleb jätta rahuldamata, sest võlgnik on esitanud avalduse

hilinenult.

16.1. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et olukorras, kus menetlusosaline esitab

kohtule avalduse hilinenult, võib kohus jätta tähtaegselt esitamata avalduse menetlemata, mitte

rahuldamata.

16.2. Edasi märgib kolleegium, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse

seaduses sätestatud ajal esitamata jätmine ei tähenda tingimata seda, et võlgnik on sellega

minetanud võimaluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 170 lg 1 järgi peab pankrotivõlgnik esitama kohustustest

vabastamise menetluse algatamise avalduse hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise ajaks või pankrotimenetluse raugemise olukorras koos halduri kohtule esitatava

vastava aruandega (PankrS § 158 lg 3). Pankrotiseaduse eelnõu seletuskirjast (1085 SE I) ei

nähtu, millistel kaalutlustel on seadusandja pidanud vajalikuks seda, et avaldus esitatakse

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Kohtutäituri seaduse eelnõu

seletuskirjast (462 SE I) nähtub, et 1. jaanuaril 2010 jõustunud sätte muudatus, millega lisati

võimalus esitada kohustustest vabastamise avaldus ka juhul, kui pankrotimenetlus lõppeb

raugemisega, oli vajalik selleks, et motiveerida ka neid võlgnikke oma võlgadega tegelema ja

n-ö parema elu poole püüdlema, kelle pankrotimenetlus lõppes raugemisega. Eelnõu

seletuskirja kohaselt muudeti PankrS § 170 lg 1 selliselt, et avalduse kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks võib esitada füüsilisest isikust võlgnik pankrotiavalduse esitamisega

või pärast võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldust, lisaks ka enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut või pankrotimenetluses hetkel, kui kohus hakkaks pankrotimenetlust lõpetama

raugemise tõttu – seega on võlgnikul võimalus esitada avaldus peaaegu igal ajal (enne pankroti

väljakuulutamist kui ka pärast väljakuulutamist). Seega on seadusandja soovinud anda

pankrotivõlgnikele võimalikult avara võimaluse esitada kohustustest vabastamise menetluse

algatamise avaldus.

Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 171 lg 1

järgi pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (PankrS § 158 lg 4) või lõpparuande

kinnitamisel. Seega otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

üle sisuliselt pankrotimenetluse lõpus.

Praegusel juhul pidanuks võlgnik ülaltoodu kohaselt esitama avalduse hiljemalt võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise ajal, s.o 25. mail 2011, kuid võlgnik esitas selle kohtule alles

17. jaanuaril 2020. Selleks ajaks oli seaduses avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaeg

möödunud.

16.3. Samas ei ole avalduse hilisem esitamine põhjustanud kuidagi võlgniku pankrotimenetluse

lõpetamise ega tema kohustustest vabastamise menetluse algatamise viibimist, mistõttu sai

2-08-82444

maakohus võlgniku hilinenult esitatud avaldust TsMS § 66 ja § 331 lg 1 järgi koosmõjus

PankrS § 3 lg 2 I lause järgi menetleda.

Kuna pankrotiseadusest ei tulene, milline on õiguslik tagajärg, kui võlgnik esitab avalduse

PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumisel, tuleb PankrS § 3 lg 2 I lause järgi

juhinduda TsMS §-st 66, mille kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole

menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega

ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud

avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1

järgi võib kohus hilinenud avaldust menetleda, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Praegusel juhul ei oleks avalduse hilinenult esitamine põhjustanud pankrotimenetluse viibimist,

sest võlgnik esitas avalduse enne seda, kui pankrotihaldur esitas kohtule taotluse lõpparuande

kinnitamiseks. Võlgnik esitas avalduse 17. jaanuaril 2020. Pankrotihaldur esitas kohtule

lõpparuande kinnitamise taotluse 24. novembril 2020. Maakohus küsis 25. novembril 2020

võlausaldajatelt kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse kohta seisukohta

hiljemalt 30. novembriks 2020. Maakohus tegi vaidlustatud määruse, millega mh lõpetas

pankrotimenetluse, 2. detsembril 2020. Seega ei viivitanud avalduse hilinenult esitamine

pankrotimenetluse lõpetamist Samuti ei saanud see põhjustada kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamise viibimist.

17. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avalduse hilisem esitamine ei saanud praegusel juhul

kuidagi võlausaldajaid kahjustada. Võlausaldajad ei pidanud tegema täiendavaid toiminguid

tulenevalt sellest, et võlgnik esitas avalduse 17. jaanuaril 2020, mitte võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul 25. mail 2011. Samuti ei võtnud avalduse hilisem esitamine võlausaldajatelt

võimalust esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta PankrS § 171

lg 1 II lause kohaselt oma vastuväited. Ükski võlausaldaja aga ei esitanud PankrS § 171 lg-s 2

nimetatud vastuväiteid. Kolleegiumi ei saaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamine kahjustada võlausaldajate huve rohkem, kui menetluse algatamata jätmine.

Võlausaldajate peamine huvi on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud.

Seda huvi ei pruugi kõige paremini tagada menetluse algatamata jätmine. Võlausaldajate huvid

võivad olla paremini kaitstud võlgadest vabastamise menetluses, mille raames on PankrS § 173

lg 1 järgi võlgniku üheks peamiseks kohustuseks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et

võlausaldajate nõudeid täita.

18. Vastuseks UVJ Inkasso OÜ väitele, et võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel suutnud

teenida piisavat sissetulekut, et võlausaldajate nõudeid täita, märgib ringkonnakohus järgmist.

Füüsilisest isikust võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb kohtul

hinnata PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolu (vt ka Riigikohtu kolleegiumi 5. juuni

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10). Kohus ei saa selles menetlusetapis võtta

aluseks eeldust, et võlgnik rikub PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 järgi süüliselt oma kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka Riigikohtu kolleegiumi 27. veebruari 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 10 viimane lõige).

19. Ülaltoodud kaalutlustel tühistab kolleegium maakohtu määruse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise avaldust puudutavas osas ja saadab asja samale maakohtule

avalduse uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise kohustustest vabastamise menetlust

algatada, sest maakohus ei ole kontrollinud selle menetluse algatamise kõiki eeldusi.

2-08-82444

20. Määruse peale ei saa TsMS § 696 lg 3 järgi määruskaebust esitada, sest määrus, millega

ringkonnakohus saadab asja maakohtule avalduse uueks lahendamiseks, ei kitsenda avaldaja

ega võlausaldajate huve. Kuna määruse peale ei saa esitada määruskaebust, edastab

ringkonnakohus määruse teadmiseks menetlusosalistele, ega toimeta seda TsMS § 479 lg 2

I lause järgi kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin