2-20-2521/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

9. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2521

Tsiviilasi

Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu avaldus XX

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Tallinn,

Tuulemaa tn 8 korteriühistu (registrikood 80160964),

lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Mitte menetleda avaldaja 30. jaanuari 2021 taotlust täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks.

I.2. Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021 määrus tühistada osas, millega Tallinn,

Tuulemaa tn 8 korteriühistu kasuks mõisteti XX-lt välja menetluskulude

hüvitis suuremas summas kui 475 eurot.

I.3. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.5. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Võtta vastu Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu avaldusest loobumine.

II.2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-2521 menetlus.

II.3. Keelduda Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu 17. detsembri 2020 esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotluse menetlusse võtmisest.

II.4. Jätta tsiviilasja menetluskulud XX kanda.

II.5. Rahuldada Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

2 (4)

II.6. Määrata Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu menetluskulude rahaliseks

suuruseks 475 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 450 eurot ja riigilõiv

25 eurot.

II.7. Mõista XX-lt Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulude

hüvitisena välja 475 eurot.

II.8. Tagastada Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistule riigilõiv 100 eurot ja kanda

see tema pangakontole nr EE211010220036780012.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu (avaldaja) esitas 14. veebruaril 2020 Harju

Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võla 991,16 eurot

väljamõistmiseks.

2. Avaldaja esitas 21. detsembril 2020 taotluse avaldusest loobumiseks, sest nõue on täies

ulatuses rahuldatud. Avalduse kohaselt maksis kolmas isik 15. detsembril 2020 avaldaja

pangakontole 991,16 eurot ja täiendavalt 1483,08 eurot võla katteks. Avaldaja võtab kohustuse

täitmise kolmanda isiku poolt vastu. Puudutatud isik ei vaielnud kohustuse täitmisele vastu.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt

on avaldaja kulud riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulu 1320 eurot. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud

on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ühtlasi esitas

avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

3. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid avaldusest loobumisele. Nõude rahuldas menetlusega

mitte seotud kolmas isik. Puudutatud isik vaidleb avaldusele endiselt vastu. Seega tuleb

menetluskulud jätta avaldaja või osaliste endi kanda. Avaldajal ei ole peale riigilõivu muid

hüvitatavaid kulusid. Avalduse esitas avaldaja ise. Lepingulise esindaja toimingud ei ole olnud

vajalikud ega põhjendatud ja tehti ilma kohtu nõudmiseta. Lisaks on kulud ebamõistlikult

suured ja ületavad tsiviilasja hinda. Puudutatud isik ei nõustu kulude koosseisu, tunnitasu määra

ega ajakuluga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus võttis 8. jaanuari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldusest loobumise

vastu ja lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda ja määras need rahaliselt

kindlaks. Ühtlasi tagastas maakohus avaldajale tasutud riigilõivust 100 eurot.

4.1. Avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et nõue on täies ulatuses rahuldatud. Seda ei mõjuta

asjaolu, et summa tasus menetlusväline kolmas isik. Puudutatud isik ei vaielnud vastu nõude

3 (4)

täitmisele kolmanda isiku poolt. Kuna avaldaja saavutas kohtusse pöördumisel oma eesmärgi,

tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei toonud esile asjaolusid,

mis lubaks arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine on ebaõiglane. Samuti ei toonud ta

esile, et avaldaja pöördus kohtusse asjatult.

4.2. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on kokku

8 t 30 min (sh 14. mai 2020 menetlusdokumendi koostamine 4 t ja 4. juuni 2020 menetlus-

dokumendi koostamine 4 t 30 min). Arvestades avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda

(100 eurot), on tema õigusabikulu kokku 830 eurot. Koos hüvitamisele kuuluva riigilõivuga

(25 eurot) tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja menetluskuluna 855 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Puudutatud isik esitas 26. jaanuaril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja suuruse osas. Ta palub uue määrusega jätta

menetluskulud avaldaja või osaliste endi kanda. Juhul, kui menetluskulud jäävad puudutatud

isiku kanda, siis määrata, et hageja menetluskulud koosnevad vaid riigilõivust 25 eurot.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja ei

saavutanud oma nõude rahuldamise mitte puudutatud isiku vastu avaldust esitades,

vaid põhjusel, et korteriomandi järjekordne omanik ei osalenud avaldaja ja puudutatud

isiku vahelistes suhetes ega teadnud detaile ja otsustas vaidlusaluse summa

vabatahtlikult tasuda. Kolmanda isiku tegevus ei ole omistatav puudutatud isikule;

-

avaldaja õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele. Lepinguline esindaja ei esitanud ühtegi

dokumenti kohtu nõudmisel, avalduse esitas seaduslik esindaja, kelle kulud ei ole

hüvitatavad. Avaldaja hüvitatavad menetluskulud koosnevad vaid riigilõivust.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Koos vastusega esitas avaldaja täiendavad dokumentaalsed

tõendid. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. veebruaril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt avaldaja kasuks väljamõistetud

õiguskulude suuruse osas ja vähendab uue määrusega hüvitatavaid menetluskulusid.

Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2

alusel osaliselt.

8. Maakohtu määrus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on sama määrus

ülejäänud osas jõustunud.

9. Avaldaja esitas koos vastusega määruskaebusele taotluse täiendavate tõendite (puudutatud

isiku vastus koos lisadega tsiviilasjas nr 2-20-18752) vastuvõtmiseks. Ilmselgelt pole tõend

praeguse vaidluse ulatust arvesse võttes asjakohane ja selle vastuvõtmise taotluse menetlemine

viivitaks asja lahendamist. Neil kaalutlustel jätab kohus taotluse menetlemata.

10. Põhjendamatu on puudutatud isiku seisukoht, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada

asjaoluga, et võlga ei tasunud puudutatud isik, vaid menetlusväline isik. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et menetluskulude jaotamisel ei ole oluline, kes kohustuse täitis, vaid see,

et kohustus täideti pärast nõude esitamist.

10.1. Ainetu on puudutatud isiku väide, et menetlusvälise isiku tegevus ei ole talle omistatav.

Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, et majandamiskulud, mille tasumist nõuti, on seotud talle

kuuluva korteriga. Seega oli puudutatud isikul kohustus tasuda esitatud arvete eest.

4 (4)

10.2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg-st 1 tulenevalt võis menetlusväline isik täita puudutatud

isiku kohustuse. VÕS § 78 lg-s 2 sätestatud üldreegli kohaselt võib võlausaldaja (avaldaja)

keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik

(puudutatud isik) vaidleb kohustuse täitmisele vastu. Puudutatud isik ei vaielnud vastu, vaid

juhtis kohtu tähelepanu sellele, et avaldajal nõue puudub, kuna see on täies ulatuses rahuldatud.

Menetlusvälise isiku käitumisega nõustudes tunnistas puudutatud isik avaldaja nõuet.

10.3. Määruskaebuse ega puudutatud isiku algse vastuse väited ei anna alust hinnanguks nagu

oleks kohtusse pöördumine olnud põhjendamatu. Kostja vastus ei sisaldanud väiteid, mille

alusel saaks korteriomanik keelduda korteriühistu majandamiskulude nõude rahuldamisest.

10.4. Seega jättis maakohus õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud

isiku käitumise tõttu tekkisid avaldajal menetluskulud. Kuigi puudutatud isik tunnistas avaldaja

nõuet, oli ta sellele varasemalt vastu vaielnud ning avaldajal tuli esitada täiendavad seisukohad

ja tõendid. Maakohus viitas menetlusõigusliku alusena TsMS § 172 lg 1 teisele lausele. Täpsem

alus on sama seaduse § 168 lg 5, mis kohaldub hagita menetluses § 477 lg 1 kaudu (Riigikohtu

7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 15 esimene lõik; 20. oktoobri 2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11).

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku

väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1

piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebuse lahendamisel kõrvaldada.

11.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et 14. mai 2020 menetlusdokumendi koostamine

oli vajalik ja põhjendatud. Maakohus võttis avalduse hagina menetlusse 26. märtsi 2020

määrusega ja andis puudutatud isikule (määruse järgi kostja) 30-päevase vastamise tähtaja.

Puudutatud isik sai määruse kätte 22. aprillil 2020 ja võis seega vastata kuni 22. maini 2020.

Selle aja sees avaldaja nimel esitamine ja nõude selgitamine ei ole vajalik menetlustoiming.

Sellist kohustust ei tulenenu hagejale viidatud määrusest ja ka TsMS ei näe ette avalduse

täiendamist ega selgitamist sellele vastamise tähtaja jooksul. Pigem takistas hageja esindaja

tegevus asja menetlemist mõistliku aja jooksul. Seetõttu tuleb jätta avaldaja kulu täiendavalt 4 t

ulatuses hüvitamata. Ülejäänud ajakulu osas ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

11.2. Maakohus leidis, et puudutatud isik peab avaldajale hüvitama õigusabikulu lähtudes

tunnihinnast 100 eurot, millele ei lisanud käibemaksu. Ringkonnakohus nõustub, et sellisena

on õigusteenuse hind põhimõtteliselt kohane. Samuti tuleb avaldajal hüvitada riigilõiv.

Kokkuvõttes peab puudutatud isik hüvitama avaldaja kuludest 475 eurot (= 4,5 × 100 + 25).

Nimetatud summa on ka piisavalt kooskõlas vaidluse eseme ja menetluse käiguga. Seda

ületavas osas tuleb maakohtu määrus tühistada.

12. Tulenevalt maakohtu resolutsiooni osaliselt muutmisest koostab ringkonnakohus TsMS

§ 654 lg-st 2² juhindudes kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

13. Kaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1,

172 lg 1 ja TsMS § 178 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

14. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel saab käesoleva

määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui

vaidlustatav summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)