2-20-17222/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

9. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-17222

Tsiviilasi

KIMBUTAJA OÜ ja OS Retail OÜ hagid XX vastu

teabe saamiseks, dokumentide esitamiseks ja vara

väljanõudmiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 12. veebruari 2021 määrus

Kaebuse esitajad ja liik

KIMBUTAJA OÜ ja OS Retail OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja ringkonnakohtus

Hagejad (määruskaebuse esitajad): KIMBUTAJA OÜ ja

OS Retail OÜ, ühine seaduslik esindaja PJ

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12. veebruari 2021 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. KIMBUTAJA OÜ (hageja I) esitas 23. novembril 2020 Harju Maakohtule avalduse

OS Retail OÜ (hageja II) vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Hageja I

tugines väitele, et ta on hageja II ainuosanik, kes esitas hagejale II osaniku teabenõude.

Hageja II nimel vastas juhatuse liige XX (kostja), kes põhjendas, millistel kaalutlustel hageja II

keeldub osaniku taotlust rahuldamast. Hageja I tugines äriseadustiku (ÄS) §-s 166 sätestatud

osaniku teabeõigusele ning sõnastas avalduse taotluse nii, et esimese võimalusena palus

hagejalt II ja kostjalt teavet ja dokumente endale, aga teise võimalusena kostjalt hagejatele.

Lisaks palus hageja I kohustada kostjat andma ühele hagejatest üle hageja II dokumendid ja

vara.

2. Harju Maakohus keeldus 1. detsembri 2020 määrusega avaldust menetlusse võtmast ja

edastas selle kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule, kes nõudis 29. detsembri 2020 kirjaga

hagejalt I selgitust seoses kostja lahkumisega hageja II juhatusest. Hageja I vastas, et ta palub

menetlusse kaasata hageja II ja kostja. Hageja II esitas 13. jaanuaril 2020 Pärnu Maakohtule

hagiavalduse kostja vastu, milles nõudis võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1 ja § 1015 ning

asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel kostjalt samu andmeid ja dokumente, mis olid märgitud

hageja I algses avalduses, aga ka kogu hageja II dokumentatsiooni ja vara.

2 (4)

3. Pärnu Maakohus tegi 20. jaanuaril 2021 kaks määrust. Neist esimesega keeldus ta

menetlusse võtmast hageja I 23. novembri 2020 avaldust hageja II vastu, sest vahepeal

muutunud olukorra tõttu on neil ühine juhatuse liige. Teisega määrusega edastas kohus hageja I

hagiavalduse kostja vastu Harju Maakohtule, sest kostja elukoht on Tallinnas. Esimesena

viidatud määruses märkis kohus, et sellele saab esitada määruskaebuse, teine määrus ei olnud

kohtu hinnangul vaidlustatav. Esimesena märgitud keeldumise määrus on kohtute infosüsteemi

andmetel edasi kaebamata jõustunud 6. veebruaril 2021.

4. Harju Maakohus jättis hageja I hagi kostja vastu 27. jaanuari ja 12. veebruari 2021

määrustega käiguta. Vastuseks neile määrustele esitasid hagejad 5. ja 23. veebruaril 2021

ühised menetlusdokumendid, milles palusid esimese võimalusena hageja I hagi menetlemist

või teise võimalusena hageja II hagi menetlemist. Hilisemas menetlusdokumendis sisaldus

taotlus, et hageja II avalduse menetlusse võtmise otsustamine lükataks edasi kuni hageja I

avalduse lahendamisel tehtava lahendi jõustumiseni. Hagejad esitasid uuesti samad asjaolud ja

selgitused nõuete kohta nagu varem.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus keeldus 12. veebruari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) menetlusse

võtmast hageja I hagi kostja vastu. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel hageja I kanda.

Maakohus märkis, et hageja I ei ole hagiavalduse puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Kohtule

pole selge, kes on menetlusosalised, milline on menetluse liik, millisel õiguslikul alusel on hagi

esitatud ja millised on nõuded. Seetõttu ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada

ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 340¹ lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja § 371 lg 2

p 2 alusel. Kohus saab nõuet menetleda, kui kohtusse pöördunud isik on veenvalt selgitanud, et

eksisteerib õiguskaitse vajadus. Käesoleval juhul ei ole kohtusse pöördunud isik suutnud

kohtule veenvalt näidata, et tal üldse oleks õigus, mille kaitseks kohtusse pöörduda. Ta ei ole

selgitanud oma õiguslikku staatust (osanik, osa omanik, huvitatud isik), määratlenud üheselt

tema õigusi rikkuvat isikut (on märgitud nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik) ega esitanud

selgelt väljendatud nõuet.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Hagejad esitasid 16. märtsil 2021 ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud

määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hagejate hinnangul on hagi menetluskõlbulik.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 5. aprillil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab asi hagi

menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

9. Kohtud on hagejate avaldusi käsitlenud ebaloogiliselt ega pole olnud järjekindlad. Nii

kujunes menetluslik olukord, kus hagejate tahe kohtusse pöördumisel on välja selgitamata ja

eelkõige seetõttu pole tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks valmis.

9.1. Hagejad tõid esile poolte seosed: hageja I on hageja II ainuosanik ja kostja oli teatava

ajani hageja II juhatuse liige. Nendest rollidest lähtudes saab hagejate nõudeid eelkõige mõista

sellisena, et nad soovivad teavet ja dokumente kostjalt kui hageja II endiselt juhatuse liikmelt

ning lisaks nõuab hageja II ka väidetavalt talle kuuluva vara üleandmist. Eluliselt on usutav ja

arusaadav, et juhatuse liikme rollist lahkudes võib isiku valdusesse jääda teavet, dokumente ja

vara, mille suhtes on huvi juhitud osaühingul või selle osanikel.

3 (4)

9.2. Hagejatel võivad olla erinevad nõuded mitmel õiguslikul alusel. Siiski ei saa hagejatele

heita ette oma nõude kvalifitseerimata jätmist või ekslikku kvalifitseerimist, sest TsMS § 436

lg 7 järgi pole kohus seotud poolte õiguslike väidetega (vt nt Riigikohtu 24. märtsi 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-2439, p 19 kolmas lõik). Hagejad on viidanud VÕS-i sätetele, mis käsitlevad

käsundit ja asja ettenäitamise õigust. Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu põhjendusi,

miks pole põhimõtteliselt võimalik neil alustel hagi vähemalt osaliselt rahuldada, kui eeldada

hagejate väidete õigsust. Vaidlustatud määruses ei käsitleta üldse hageja II nõudeid, kuigi need

nähtuvad kohtule esitatud avaldustest. Ilmselt ei saa täielikult välistada, et just hagejal II võib

olla vindikatsiooninõue kostja kui endise juhatuse liikme vastu AÕS § 80 lg 1 alusel. Seda

eelkõige juhul, kui on õige hageja II väide, et asjad ja dokumendid jäid pärast juhatuse liikme

õigussuhte lõppemist alusetult kostja valdusesse. Käesolevas asjas ei ole enam vaja ega saagi

menetleda hageja I 23. novembril 2020 avaldust hageja II vastu ÄS § 166 alusel, sest selle

menetlusse võtmisest keeldumise kohta on jõustunud Pärnu Maakohtu 20. jaanuari 2021

määrus. Seetõttu jääb ringkonnakohtule mõistetamatuks maakohtu põhjendus erinevat liiki

menetluste kohta.

9.3. Samas ei tarvitse hagejate nõuded olla menetlusse võtmiseks piisavalt selged. Ebaselguse

kõrvaldamiseks vajalikke menetlustoiminguid pole kohtud teinud. Eelkõige on nõuete

tegelikud puudused nimetamata ja hagejatele pole määratud kohaselt tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähemalt keerukamal juhul ja avalduse

mitme puuduse korral piisav koostada TsMS § 340¹ lg 1 järgne kohtumäärus nii, et

resolutsioonis viidatakse puudustele üldiselt. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab

resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega tuleb just

resolutsioonis teha nähtavaks, milliste puuduste kõrvaldamist kohus ootab.

9.4. Nõuete analüüsimiseks tuleb neid esmalt eristada, st teha hagejate menetlusdokumentide

põhjal selgeks, millised nõuded kostja vastu esitas kumbki hageja. Siinjuures saab vähemalt

üldjuhul iga isik pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Praegu pole

selge, kas hageja I nõuab ka mingit sooritust hagejale II. Kui hageja I soovib esitada sellise

nõude, siis peab ta seda selgitama kas asjaolude kaudu või tooma esile seadusliku aluse teise

isiku huvides nõude esitamiseks (TsMS § 3 lg 2). Teabe, dokumentide ja vara väljaandmise

nõuetele on kõigile iseloomulik, et nõutav teave või esemed peavad olema kirjeldatud piisavalt

täpselt. Hagejaid tuleb suunata sõnastama hagiavalduse resolutsioon viisil, et sama sõnastust

saaks nõuete rahuldamise korral hiljem kasutada TsMS § 442 lg 5 tingimustele vastava

kohtulahendi resolutsioonis. Hagejate seniste resolutsioonide põhjal vajab kindlasti

täpsustamist hageja II nõue, mis on suunatud kostjalt kogu vara ja dokumentatsiooni saamisele,

sest sellisel kujul ei oleks nõue sundkorras täidetav.

9.5. Hagi menetlusse võtmisel peab maakohus hagejate nõuete põhjal lisaks selgitama välja,

kas hagejad esitavad ühise hagi kostja vastu või on kummalgi neist iseseisvad nõuded, mida on

põhjendatud menetleda koos. Sellel on mõju tsiviilasja hinnale ja seeläbi hagejatelt nõutava

riigilõivu summale. Samuti mõjutab varaesemete valduse nõude hinda iga eseme eeldatav

väärtus, mis tuleb lasta hagejal II esile tuua ja mida kohus võib kontrollida. Hagejalt I riigilõivu

nõudmisel saab võtta arvesse esialgselt avalduselt tasutud lõivu, sest selle menetlusse võtmisest

on keeldutud ja hagejal I on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus nõuda lõivu tagastamist. Sellises

olukorras pole põhjendatud nõuda täiendavat lõivu kogusummas ja hiljem esialgne tagastada.

10. Kokkuvõtvalt leidis maakohus ennatlikult, et hagiavalduse menetlusse võtmisest saab

TsMS § 340¹ lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. TsMS § 340¹ lg 2

kohaldamine eeldab puuduste selgelt osundamist ja nende kõrvaldamiseks eelneva tähtaja

andmist, mida käesolevas asjas pole tehtud. TsMS § 371 lg 1 p 9 ega § 371 lg 2 p 2 kohaldamise

tingimused pole eelneva põhjal täidetud, vähemalt mitte kõigi hagejate menetlusdokumentidest

nähtuvate nõuete puhul.

4 (4)

11. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist, mistõttu

kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

12. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)