2-20-1363/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1363

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal kaudu) hagi XX ja YY vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal kaudu) apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2549,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Kostja I (vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja

II

(vastustaja

II):

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Raude

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.04.2020 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbi-

vaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2-20-1363

2

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) (hageja) esitas

27.01.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu, milles

palus mõista kostjatelt välja kahju summas 2358,16 eurot (põhinõue), viivise

põhinõudelt seisuga 27.01.2020 summas 2598 eurot ning viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 28.01.2020 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil

Tallinn, Kristiina tn 27-31. 19.09.2019 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille

kohaselt toimus 19.09.2019 kindlustatud korteris veekahju – ülemise naabri korteris oli

radiaator ühendamata, kui alustati hoone kütmist. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

selgituse kohaselt oli veekahju tekkepõhjuseks radiaatori seinalt alla kukkumine.

Radiaator oli kinnitatud kipsseina külge tüüblitega, mis ei pidanud radiaatori raskusele

vastu. Kostjad on korteriomandi Tallinn, Kristiina tn 27-34 ühisomanikud ning

veekahju sai alguse kostjatele kuuluvast korterist. Hageja on hüvitanud kahjustada

saanud

korteri

parandamise

kulu

summas

1796,16

eurot

ja

köögilaua

asendusmaksumuse ilma omavastutuseta summas 562 eurot. Seega on hageja hüvitanud

kahju kokku summas 2358,16 eurot ning selle summa ulatuses on nõue kostjate vastu

läinud üle hagejale (VÕS § 492 lg 1).

3. Hageja märgib, et kõigi kaasomanike kohustus on kasutada kaasomandi eset selliselt, et

üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud (asjaõigusseaduse § 72 lg 5 teine

lause). Riigikohtu hinnangul on kaasomanikel sellest tulenevalt ka ühine üldine

kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju

(RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 47). Hageja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused

täidetud vaid kostjate suhtes, kelle rikkumist saab eeldada seetõttu, et veekahju sai

alguse nende korterist.

4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole

täidetud. Radiaatori alla kukkumise faktist kostjate korteris ei saa järeldada, et kõik

korteriomanikud on oma kohustust rikkunud.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

6. Veekahju tekkepõhjuseks ei olnud radiaatori seinalt alla kukkumine. Radiaator kukkus

seinalt alla juba 24.08.2019 ning kostjad teavitasid sellest ühistu juhatuse liiget ning

2-20-1363

3

Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-d, kes oli ja on Kristiina tn 27 hoonet haldav ettevõtja.

Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ tehnik keeras küttesüsteemis püstaku vee kinni, ühendas

alla kukkunud radiaatorisse minevad torud lahti ning lõikas murdunud toru katki, kuid

ei paigaldanud katki lõigatud toru otsa plommi, st jättis seega kostjate korteriomandisse

veega survestamata, kuid avatud veetoru.

7. 19.09.2019 lülitas Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ kütte sisse. Kostjad ei vastuta selle

eest, et Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ otsustas kostjate teadmata ja ühistu juhatuse

teadmisel torud veega survestada ja kütte sisse lülitada. Hageja peaks nõudma väidetava

kahju hüvitamist ühistult ja/või Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-lt.

8. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hageja saaks esitada hagi soovi korral Kristiina 27

KÜ vastu (KrtS § 34 lg 3). Hageja esitatud nõude aluseks on kaasomandisse kuuluva

küttesüsteemi puuduse tõttu veekahju tekkimine.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 30.04.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulud

summas 975 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandist.

Küttesüsteemi

korrasoleku

ning

selle

kohustuse

rikkumisega

kahjustatud

korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest vastutavad kõik

korteriomanikud kaasomanikena ühiselt ja solidaarselt (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-d

47, 48, 50). Korteriomanike ühist vastutust küttesüsteemi puuduse tõttu tekkinud kahju

eest ei muuda ka ühistu esindaja poolt väidetu, nagu olnuks radiaatorid Kristiina tn 27-

34 korterisse paigaldatud omavoliliselt. Kui see nii oleks, siis võiks see muuta üksnes

vastutuse jagunemist kaasomanike omavahelises suhtes (VÕS § 137 lg 2).

11. Maakohus viitas KrtS § 34 lg-le 3 ning märkis, et hageja oleks pidanud esitama

hagiavalduses märgitud nõude Tallinn, Kristiina tn 27 korteriühistu vastu. Kuna hageja

on esitanud hagi ekslikult korteriomanike vastu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. KrtS

§ 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud

korteriühistu kaudu. KrtS seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et korteriomandite

valitsemise põhimõtete osas nähti ette võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga ette

olulisi muutusi ning KrtS § 34 lg 3 eesmärgiks oli mh muuta olukorda, kus võlausaldaja

võis esitada nõude ainult ühe solidaarvõlgnikust korteriomaniku vastu ja asendada see

korraga, kus selline nõue tuleb esitada korteriühistu vastu.

12. Kuivõrd KrtS võeti vastu 19.02.2014 ja jõustus 01.01.2018, siis ei ole asjakohased

hageja viited Riigikohtu 11.12.2013 otsuse nr 3-2-1-129-13 p 50 teisele lõigule, kus

Riigikohus käsitles kaasomanike vastutuse jagunemist kaasomanike omavahelistes

suhetes (VÕS § 137 lg 2). Riigikohus ei saanud 11.12.2013 ette näha ega tõlgendada

KrtS § 34 lg 3 regulatsiooni. Pealegi ei ole käesoleva vaidluse esemeks kaasomanike

vastutuse jagunemine nende omavahelistes suhetes.

13. Käesolevas menetluses on mh tõstatatud kostjate poolt küsimus ka Kvatro

Kinnisvarahalduse OÜ võimalikest rikkumisest. Võtmata seisukohta kostjate väidete

põhjendatuse osas, peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu 11.12.2013 otsuse nr 3-2-

1-129-13 p-le 51, mille kohaselt „Maja haldava korteriühistu või valitseja tegevusetus,

sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata

2-20-1363

4

jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha

kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks.“

Apellatsioonkaebus

14. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata hageja kahjunõue summas 2358,16 eurot koos sellelt arvestatud viivistega

ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja kahju summas 2358,16 eurot, viivise põhinõudelt seisuga

27.01.2020 summas 2598 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 28.01.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

15. Kohus on hageja nõude läbi vaadanud hagimenetluses, kuigi korteriomandist tulenevad

nõuded lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel (RKTKm 2-19-

19561, p 14).

16. Hagejale tuleb üllatusena, et kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele KrtS § 34 lg 3.

Kohus ei ole pooltele selgitanud KrtS § 34 lg 3 kohaldamise eeldusi ja sellest tulenevat

tõendamiskoormust. Kui kostja väidab, et asjas esinevad KrtS § 34 lg 3 kohaldamise

eeldused, siis peab neid asjaolusid tõendama kostja. Hageja hinnangul kostjad selliseid

asjaolusid tõendanud ei ole.

17. KrtS § 34 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Otsusest ei ole arusaadav, keda

kohus peab isikuks, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist

tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse (hageja või hageja

kindlustusvõtja); kes on „kõik korteriomanikud“, kelle vastu on olemas solidaarnõue;

kuidas on kohus tuvastanud kõikide korteriomanike rikkumise, omavahelise solidaarse

ja võimaliku vabandatavuse puudumise; kuidas saavad kõik korteriomanikud, sh ka

kahjustada saanud korteriomanik, omavahelisest vastutada solidaarselt.

18. Ühisest vastutusest ei saa järeldada ühist ja mittevabandatavat rikkumist. Kuna

küttesüsteemi purunemise ja veelekke asukoht oli kostjate korteris, siis saab eeldada

kostjate rikkumist (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 49). Kostjate radiaator kinnitati seina

külge ebapiisavalt ja seda remonti ei tellinud ega korraldanud korteriomanikud ühiselt

ega ühistu. Kõik korteriomanikud ei vastuta radiaatori allakukkumise eest. Kohus ei ole

selgitanud, kas radiaatori allakukkumise põhjusel on käesoleva asja lahendamisel

tähtsust või mitte ning kas radiaatori mittepiisav kinnitamine kostjate poolt võiks olla

teiste korteriomanike jaoks vabandatav põhjus VÕS § 103 tähenduses.

Vastustaja seisukoht

19. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada

materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi

2-20-1363

5

rikkumise tõttu ja saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

21. Asjas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud, millest ringkonnakohus saab

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda:

-

19.09.2019 toimus Tallinn, Kristiina tn 27-31 korteris veekahju, mis sai alguse

korteriomanike kaasomandist – ülemise naabri korteris oli radiaator ühendamata,

kui alustati hoone kütmist;

-

kahjustatud korter oli kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kahjustatud korteri

omanikule kahju ja esitas VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude kostjate kui

väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteri omanike vastu.

22. Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel ebaõigesti KrtS § 34 lg-le 3, mis sätestab,

et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue,

mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.

23. Seetõttu jättis maakohus ebaõigesti hagi rahuldamata põhjusel, et hageja oleks pidanud

esitama hagiavalduses märgitud nõude korteriühistu vastu.

24. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt asunud seisukohale, et kahjustatud korteri

omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui

kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus

kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et

kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-129-13, p 43 ja nr 3-2-1-107-15, p 14). Riigikohtu

tsiviilkolleegium jäi selles seisukoha juurde ka 19.03.2021 otsuses nr 2-18-13649.

25. Riigikohus märgib, et 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS ei muutnud korteriomaniku

vastutust teise korteriomaniku ees (võrreldes varem kehtinud korteriomandiseadusega)

olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades

tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele

korteriomanikule kahju. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike

huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi

esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus).

26. Riigikohtu arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus eelkõige

keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida

eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada

korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegium otsus nr 2-18-13649, p 16).

27. Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu

isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste

rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137

lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on

tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega

seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2

kohaselt korteriühistu kaudu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegium otsus nr 2-18-13649, p

17).

28. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kui korteriomanikule tekkis kahju seetõttu, et

korteriühistu ei hoidnud kaasomandi eset korras, saab korteriomanik esitada nõude

üksnes korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 3 järgi.

29. Riigikohtu praktika kohaselt vastutab korteriühistu üksiku korteriomaniku suhtes oma

korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral

KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel,

kus korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad

2-20-1363

6

solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike

riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi ( vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsus nr 2-18-13649, p 17).

30. Kolleegium nõustub kaebuse seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti hageja nõude läbi

vaadanud hagimenetluses. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13

kohaselt hagita asjade üks liik. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita

menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi

omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi

esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud.

Sellise kahju hüvitamise nõude võib kohus vaadata TsMS § 613 lg 4 järgi läbi

hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi

vaadata hagimenetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-18-13649 p 20 ja

selles viidatud varasemad lahendid). Antud asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid

asja läbivaatamist hagimenetluses.

31. Kuigi üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada, võis praegusel juhul asja

lahendamine hagimenetluses oluliselt mõjutada asja lahendamise tulemust.

32. Kuna maakohus on jätnud hageja nõude sisuliselt lahendamata, tühistab kolleegium

maakohtu otsuse ja saadab asja uueks lahendamiseks maakohtule eelmenetluse

staadiumis, kus maakohus peab viima läbi kohase eelmenetluse. Asja uuel

läbivaatamisel peab maakohus otsustama menetlusosaliste, eelkõige korteriühistu

puudutatud isikuna kaasamise, kui hageja esitab tema vastu kahju hüvitamise

nõude. Asja lahendamisel tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt

menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud. Hagita menetluses kehtiv TsMS § 477 lg 5 ei

tähenda, et kohus saaks kahjuhüvitise mõista välja omal algatusel (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 19.03.2021 otsus nr 2-18-13649 p 23).

33. Kuna asja uuesti läbivaatavale maakohtule ei ole siduvad ringkonnakohtu seisukohad

tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel (vt Riigikohtu 03.10.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-19599, p 11 kolmas lõik, ja seal viidatud varasem otsus), siis ei ole

otstarbekas käsitleda kostjate kaebuse sisulisi väiteid.

34. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots