4-10-1205/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-10-1205

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

08.juunil 2010.a Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul,

kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri Tartu politseiosakonna esindaja vanem

korrakaitseametnik Urmas Solovjovi ja menetlusaluse isiku (IK O.J-i

xxx, töökoht: xxx, elukoht: Tartu, xxx) osavõtul arutades avalikul kohtuistungil väärteoasju nr. 2602,10,002116.

t u v a s t a s:

Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvetalituse poolt on 21.märtsil 2010.a.

koostatud väärteoprotokoll nr. 2602,10,002110, mille kohaselt juhtis O.J 21.märtsil 2010.a. kella 18.26 ajal Tartus Põhja puiesteel sõiduautot Opel Astra Caravan reg. numbriga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on ära võetud Harju Maakohtu otsusega nr. 4-09-14599 20.novembrist 2009.a. kuni 19.juunini 2010.a.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et O.J on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo ning palus teda karistada arestiga 2 päeva.

O.J tunnistas kohtuistungil oma rikkumist. Tema ütluste kohaselt pidi ta sõiduki

viima oma naise töö juurde kesklinna restoran Mir juurde. Ta peeti kinni Jaama tänaval

Olerexi tankla juures. O.J-i sõnul on tal juhtimisõigus olemas, kuid see on tal karistusena 7 kuuks peatatud. Mõned väärteotrahvid on veel tasumata. O.J-i sõnul

on ta lõpuks leidnud püsiva töö, mis eeldab autoga ringi sõitmist. Käesoleval ajal on ta kohustatud paluma kedagi teist end sõidutada. Töid tuleb teostada üle Eesti, põhiliselt Tartus ja Tallinnas.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja T. V. sõnul teostasid nad koos E. G.-ga liiklusjärelvalvet ning peatasid õhtupoolsel ajal Põhja puiesteel sõiduauto, mis keeras tanklasse. Kontrollides

politsei andmebaasist selgus, et autot juhtinud O.J ei oleks tohtinud sõidukit juhtida kuna tal oli juhtimisõigus ära võetud.

Toimikusse lisatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 21.märtsil 2010.a. on

O.J , kes juhtis sõidukit Opel Astra reg. märgiga xxx ajal kui tal puudus

mootorsõiduki juhtimisõigus, kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201

lg 2 p 1 alusel (toim.lk.3).

Kohtuistungil esitatud patrulllehelt ilmneb, et 21.märtsil 2010.a. on patrulltoimkonna T. V. ja E.G. poolt tehtud lühiettekanne tehtud tööst muuhulgas „kell 18.26 O.J 015 TEP 741 lg 2“.

Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et O.J juhtis 21.märtsil 2010.a. Tartu linnas mootorsõidukit ajal mil tema juhtumisõigus oli peatatud. Kohus loeb väärteoprotokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, patrulllehe, tunnistaja ning menetlusaluse isiku antud ütlustega tõendatuks, et O.J juhtis eelnimetatud

ajal mootorsõidukit Opel Astra reg.märgiga xxx. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on tõendatud, et O.J on toime pannud LS § 74 1 lg 2 sätestatud väärteo.

LE § 70 p 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama

politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.

LS § 20 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud kohustuse rikkumise eest sätestab vastutuse LS § 741. Asja materjalidest nähtuvalt on O.J-i karistatud Harju Maakohtu otsusega nr. 4-09- 14599 sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks. Otsuse kohaselt algas juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 20.novembrist 2009.a. ja lõpeb 19.juunil 2010.a. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik.

LS § 741 lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria

mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud.

Kohus leiab, et kuna O.J on tunnistanud oma süüd mootorsõiduki juhtimises

omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja talle oli koostatud sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsused, on väärteoprotokoll nimetatud kuupäeval toime pandud rikkumise kohta koostatud õigesti ja O.J tuleb LS § 74 1 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et O.J puhul karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine.

Väärteoõiendi kohaselt on O.J-i varem korduvalt väärteokorras erinevate, enamus liiklusalaste, rikkumiste eest karistatud. Enamus trahve on tasutud, kuid viimased määratud trahvid on õiendi kohaselt maksmata. O.J-i käitumine näitab tema ükskõikset

suhtumist liiklusohutusse. Temale varasemalt mõistetud rahatrahvid ei ole talle vajalikku mõju avaldanud ja tema õigusrikkumistele piiri pannud. Osad määratud rahatrahvid on jäetud

seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. Mingit olulist põhjendust menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemise asjaolude kohta välja ei toodud. Kohtunik, arvestades O.J-i varasemat karistatust ja asjaolu, et tal on väärtegude eest määratud trahvisummad maksmata, leiab, et O.J-i

ei ole järjekordse väärteo toimepanemise eest võimalik karistada rahatrahviga, vaid karistuseks tuleb mõista arest.

Kuna isikut varasemalt jõustunud otsusega raskema sanktsioonis ettenähtud karistusega

karistatud ei ole, siis leiab kohtunik, et teda on käesoleval juhul võimalik karistada miinimumlähedase karistusega, mida aresti sanktsioon ette näeb. Kohus möönab, et arestiga

karistamine võib O.J-ile põhjustada palju ebamugavusi, kuid see on karistuse kohaldamise eesmärke arvestades täiesti vajalik. Kuna O.J ei ole varasemate

rahatrahvide määramisega seaduskuulekamaks muutunud, näeb kohus aresti kohaldamist

õiglase lahendusena, kutsumaks süüdlast korrale lootusega raskema karistuse mõjusse. Kohus, arvestades siiski ka O.J-i poolt väljatoodud tööga seotud asjaolusid, leiab, et on põhjendatud määrata aresti kandmine süüdimõistetule nädalavahetusel.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada ja mõista karistuseks liiklusseaduse § 74 O.J-ile 1 lg 2 järgi arest kaks (2) päeva.

Kohtuotsuse jõustumisel kohustub asuma karistust kandma Tartu O.J Arestimajja 19.juunist 2010.a.

Kohtu poolt määratud aresti kandmisele asumise tähtaja mittejärgimisel O.J-i poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu.

Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik