2-21-4712/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4712 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus U. P. (P.) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1429,87 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: A. L. (4PS OÜ; e- post: xxx; telefon: +xxx); Puudutatud isik: U. P. (isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx). RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 06.04.2021.a loobumine avaldusest U. P. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-4712. 3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. 4. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus U. P.u (P.) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2-21-4712 2

2. 06.04.2021.a saatis puudutatud isik kohtule e-kirja, milles teavitas, et ta on koguarve ja menetluskulud avaldajale tasunud.

3. Avaldaja esitas 06.04.2021.a avalduse kahjunõudest loobumiseks. Avaldaja selgitas, et puudutatud isik on tasunud avaldajale 1733,76 eurot, millest 1 321,44 eurot on põhinõue, 2,32 eurot on viivis, 360 eurot on avaldaja menetluskulu ja 50 eurot on riigilõiv. Avaldaja ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist, kuivõrd puudutatud isik on menetluskulud avaldajale tasunud.

Kohtumääruse põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16).

5. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab avaldaja avaldusest ka loobuda. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

6. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna puudutatud isiku on avaldaja nõude rahuldanud, sh tasunud menetluskulusid ning puudutatud isik ei ole menetluses sisuliselt osalenud ja avalduses loobumine ei halvenda tema olukorda, siis puudub kohtu hinnangul vajadus küsida TsMS § 429 lg 3 alusel puudutatud isikult seisukohta avaldusest loobumisele.

7. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 477 lg 1, TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-21-4712 3

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Käesoleval juhul on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on pärast avalduse menetlusse võtmist ja puudutatud isikule edastamist avaldaja nõude rahuldanud. Avaldaja ei taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist, kuivõrd puudutatud isik on menetluskulud avaldajale tasunud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

10. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

11. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik