2-21-5417/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedM. T. (hageja) esitas 7. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi, milles kohtumäärustest kustutatakse ebaõiged andmed ning lõpetatakse tema vahistamine.
Legislator headnote
AI generated2-21-5417/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: M. T. (hageja) esitas 7. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi, milles kohtumäärustest kustutatakse ebaõiged andmed ning lõpetatakse tema vahistamine.
Full text
K OHT UM Ä Ä R US
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Määruse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-5417
Tsiviilasi
M. T. hagi
Menetlustoiming
hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja M. T. , isikukood XXX, viibimiskoht XXX.
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-21-5417 ja tagastada hagiavaldus
määruse jõustumisel hagejale.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Määrus toimetada kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. M. T. (hageja) esitas 7. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi, milles
taotleb, et prokuratuuri vahistamise taotlusest, vahistamise pikendamise taotlusest ja
kohtumäärustest kustutatakse ebaõiged andmed ning lõpetatakse tema vahistamine.
Hageja hinnangul on väär prokuratuuri väide, et hageja ei hooli õiguskorrast ega
õigusvastase tegevuse negatiivsetest tagajärgedest. Samuti soovib hageja taotlustest ja
määrustest termini „üldohtlik“ kustutamist, sest see ei kajasta juhtumit. Hageja soovib
teada, millist objekti otsiti läbiotsimismääruse alusel.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus
hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise
puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt
tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse
võtmisest keeldumise põhjus.
3. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole
pädev asja lahendama. Kohus selgitab hagejale, et tsiviilkohtul puudub pädevus vahi
alt vabastamiseks.
4. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi
hagiavalduse vorminõudeid.
5. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses
esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
6. TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses
esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist.
7. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi
ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele
riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki
võimalik saavutada.
8. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 ja § 363 sätestatud vorminõuetele. Hageja nõuded ja
nende kujunemise kord on ebaselge. Samuti ei ole esitanud hageja kostja andmeid ja
tasumata on riigilõiv. Seega esinevad TsMS § 371 lg 1 p-des 9 ja 10 sätestatud
menetlusse võtmisest keeldumise alused. Kuigi nimetatud puudused võiksid olla
kõrvaldatavad, ei pea kohus vajalikuks hagiavaldust käiguta jätta ja puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja määramist, sest kohtu hinnangul esineks ka nende puuduste
kõrvaldamisel TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud hagiavalduse menetlusse võtmisest
keeldumise alus.
9. Hagiavaldusest on aru saada, et hageja hinnangul on prokuratuur ja kohus avaldanud
oma taotlustes ja määrustes ebaõigeid andmeid ning ta soovib nende andmete
eemaldamist kohtulahendist, hageja hinnangul on rikutud tema isiklikke õigusi
võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõistes. Kohus selgitab, et VÕS § 1047 alusel hagi
esitamisega ei ole käesoleval juhul võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada, sest
õigusakt ei näe ette võimalust nõuda kahju hüvitamist kohtulahendis avaldatu eest.
Hagiavaldusest on aru saada, et hageja tegelik soov on vaidlustada õiguskaitseorganite
tegevust ja kohtulahendeid kriminaalasjas nr XXX. Kohus selgitab hagejale, et
kohtulahendi vaidlustamise kord on märgitud kohtulahendis. Õiguskord ei näe ette
võimalust vaidlustada kriminaalkohtu otsuseid tsiviilhagina tsiviilkohtus. Samuti tuleb
õiguskaitseorganite otsuseid vaidlustada nende otsustes märgitud korras.
10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1, 9, 10
ja lg 2 p 2 alusel.
11. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta
kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub
avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole
esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas
määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.
13. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust
menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis
menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik