1-18-5277/123 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-5277

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 08.04.2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-5277 Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heili Sepp,

Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola

Harju Maakohtu 11.03.2021. a määrus, millega jäeti R.O taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

R.O (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav määruskaebus Harju Maakohtu Zimini 11.03.2021. a määrusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus registreeris 09.03.2021 R.O taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt rikkus maakohus seadust, kuna kriminaalasjas nr 1-18-5277 esitati R.O-le süüdistus KarS § 200 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi, aga ta mõisteti Harju Maakohtu 19.06.2019. a otsusega

KarS 200 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi õigeks ning tunnistati süüdi hoopis KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

2.

Harju Maakohus jättis 11.03.2021. a määrusega RÕS § 7 lg 1 p-s 2 nimetatud alusel R.O taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Viidatud sätte kohaselt riigi õigusabi ei anta , kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. KrMS § 268 lg 6 alusel on kohtul võimalus muuta kuriteo kvalifikatsiooni kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludest lähtuvalt, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Seega lubab seadus prokuröri poolt süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni kohtul muuta ja tegemist ei ole ebaseadusliku tegevusega. Harju Maakohtu 19.06.2019. a otsus nr 1-18-5277 on jõustunud. R.O vaidlustas maakohtu otsuse nii ringkonnakui ka Riigikohtus, kes ei tuvastanud maakohtu poolt seaduse rikkumist.

3. R.O vaidlustas maakoht paludes u määruse, määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. selgitab, et algselt süüdistati teda kriminaalasjas nr Kaebaja 1-18-5277 KarS § 323 ja KarS § 200 järgi. Kohtuotsusega mõisteti ta nendes paragrahvides õigeks,

1-18-5277

kuid mõisteti süüdi hoopis KarS § 118 ja KarS § 199 järgi. Ta mõistab, et KarS § 268 lg-st 6 tuleneb kohtu õigus muuta kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt kuriteo kvalifikatsiooni, kuid seda üksnes juhul, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. R.O leiab, et temal sellist võimalust ei olnud, sest ta sai

KarS § 118 ja KarS § 199 kvalifikatsioonidest teada alles kohtuotsuse kuulutamisel. See on tuvastatav ka 19.06.2019. a kohtuistungi salvestisest, mistõttu palub taotleja ringkonnakohtul nimetatud salvestist kuulata. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellelegi, et talle pakuti kokkuleppemenetluses KarS § 323 ja KarS § 200 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistuseks 3 aastat ja 6 kuu pikkune tingimisi vangistust, kuid selle asemel mõisteti ta kohtuotsusega süüdi KarS § 118 ja KarS § 199 järgi. hoopis

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 3 st 1 kehtib KrMS § 326 lg

90 lg- -s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab

üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, lähtuvalt perspektiivitu ja tuleb sellest

jätta läbi vaatamata. lmselt põhjendamatu on apellatsioon (ja määruskaebus) I

, mille rahuldamine

ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või kui selle argumendid sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

6. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus. Tegu on perspektiivitu taotlustega, sest seaduse ja kohtupraktikas kujunenud

maakohtu määrus on kooskõlas seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

7.

Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et R.O-le ne riigi õigusabi andmata jätmi on põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel seetõttu, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Maakohtu põhjendused (ülal määruse p ) on kõik asjakohased. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 19.06.2019. a kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-18-5277 muu hulgas R.O suhtes tehtud kohtuotsuse resolutiivosa, mille kohaselt mõistis kohus R.O talle algselt esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 9 ja KarS § 323 lg 1 järgi õigeks ning tunnistas isiku selle asemel süüdi hoopis KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja KarS § 118 lg

1 järgi. Sõltumata sellest, kas R.O oli just 19.06.2019. a kohtuistungil end võimalik

süüdistusaktis käsitlemata selline võimalus varem, s.o

kvalifikatsioonide vastu kaitsta, oli tal kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus. Harju Maakohtu 16.05.2019. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt viibisid sellel istungil nii R.O kui tema kaitsja Leelo Viil ning viimane avaldas kohtuistungil ka oma seisukoha KarS § 118 ja KarS § 199 kvalifikatsioonide kohta. Seega ei vasta tõele R.O väide, süüdistusaktis käsitlemata kuriteo kvalifikatsioonid temale justkui tulnuks

19.06.2019. a kohtuotsuse kuulutamise kohtuistungil üllatusena.

8. , et prokuratuur talle Kaebaja väide nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega, pakkudes KarS § 323 ja KarS § 200 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkust tingimisi vangistust, ei tähenda, et Harju

Maakohtu 19.06.2019. a otsus olnuks vastuolus seadusega. Maakohus ei ole seotud kuriteo kvalifikatsioonidega, millele prokuratuur viitab kokkuleppemenetluse läbirääkimiste toimumise

1-18-5277

ajal. - Nagu maakohus juba asjakohaselt märkis, on kohtul KrMS § 268 lg

6 tulenevalt õigus st kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta

(kolleegium tuvastas, et Ziminil oli sell ). Maakohus sedastas V. ine võimalus olemas õigesti, et

praeguseks on Harju Maakohtu 19.06.2019. a otsus nr 1-18-5277 jõustunud. Kuigi R.O vaidlustas maakohtu otsuse nii ringkonnakui ka Riigikohtus, ei tuvastanud kõrgema astme kohtud maakohtu poolt seaduse rikkumist.

9. Maakohus on määrust tehes kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud ja esitanud määruses õiguspärased põhjendused, miks jätta

R.O . taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Määruskaebuses toodu ei anna käesoleval juhul alust maakohtu seisukohti ümber hinnata ja on ilmselgelt põhjendamatu.

10. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium põhjendatuks alustada määruskaebemenetlust, sest pole kahtlust, et maakohus jättis

R.O taotluse riigi õigusabi saamiseks antud juhul õigustat jätab KrMS § 326 lg § 390 lg ähtu ult rahuldamata. Ringkonnakohus

-st 3

ja -st 1 l des

R.O

määruskaebuse läbi vaatamata.