1-10-7158/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-7158

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-10-7158 (08230109607)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Tõlk

Katrin-Jana Vaab

Kriminaalasi Marek Palitsa süüdistuses KarS § 280 lg 1 ja KarS § 202 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Maigi Simson Süüdistatavad Marek PALITS- isikukood 38302130250; elukoht: xxx; Eesti kodanik; keskeri haridusega; töötu; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 17.01.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahviga 1230 krooni, 2) 06.06.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 143 lg 2 p 1, 2 ja § 175 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta ja 3 kuud katseajaga 1 aasta; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid osaliselt tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja määratud korras Owe Ladva

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M a r e k PALITS KarS § 280 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust, KarS § 202 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2 KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M. Palits 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Katseaja algust arvestatakse vastavalt KarS § 78 p 1 kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata Marek Palitsale kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada.

2. Välja mõista Marek Palitsalt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o määratud kaitsjale makstav tasu 1 140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni ning sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB-is või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-10-7158, süüdimõistetu nimi ja tasutava menetluskulu liik.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatkse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS Marek Palitsat süüdistatakse selles, et ta esitas 21.04.2008.a. Tallinnas aadressil Mäepealse 19 asuvale Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele valeandmeid, eesmärgiga saada juhilubade dublikaat. Nimelt põhjendas M. Palits oma kirjalikus taotluses, et kaotas juhiloa ära 19.04.2008.a. Tallinnas, kuigi tegelikult oli tema juhiluba Läti Vabariigis liikluspolitsei poolt 18.03.2008.a. ära võetud seoses auto juhtimisega alkoholijoobes. Oma sellise teoga pani M. Palits toime ametiasutusele valeandmete esitamise, eesmärgiga saada ametlik dokument, s.o. KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 16.10.2008 õhtul oma kodus Tallinnas aadressil Xxxasuvas korteris, ostis kahe kriminaalmenetluse käigus tuvastamata meesterahva käest 1000 krooni eest TV16.10.2008 õhtul Tallinnas, Pikri 5 asuva maja ühiskoridorist varastatud kaks jalgratast - Merida Dakar (tegelik maksumus 3600 krooni) ja Scott MX1 (tegelik maksumus 1500 krooni), olles aru saanud ja teadlik, et nimetatud jalgrattad on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena ning hoidis neid jalgrattaid enda korteri rõdul kuni 18.10.2008 õhtuni, mil ta need omanikule tagastas. Seega M. Palits, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisega, pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M. Palitsa süüditunnistamist KarS § 280 lg 1 järgi ning karistamist vangistusega 1 kuu, KarS § 202 lg 1 vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, taotleb liitkaristuseks 3 kuud vangistust,. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui M. Palits ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil M. Palits tunnistas ennast temale inkrimineeritud süüdistuses süüdi. Süüdistatav kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning Marek Palits tuleb süüdi tunnistada KarS § 280 lg 1 ja § 202 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KarS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Kuna menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, määrab kohus, et menetluskulusid on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik