1-21-2385/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-2385

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprillil 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-2385 (20230200430)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi W.N süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav

W.N – isikukood XXX, elukoht x, Eesti Vabariigi kodanik, x , , emakeel eesti keel, ei tööta tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks W.N 424 lg 1 vangistus 5 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud vangistust, võrra ning mõista

liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2020 kuni 11.07.2020, s.o 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks on vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva.

KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga

478 nni ulatuses, mille tu tegemise tähtaeg on alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et 2 aastat W.N peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1.elab aadressil x; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks W.N

kriminaalhooldusosakonna juhataja määr aja järeleval atud kriminaalhoold ve alla.

W.N-i suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista W.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg ral 1 876 eurot ning 1 p 4 alusel summas 129,60 eurot riigituludesse. kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

Kohustada W.N-i tasuma sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu väljamõistetud jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

83,80 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1005,60 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700015566. Selgitusena võib märkida: „W.N , kriminaalasi 1- 21-2385, menetluskulud - .“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära W.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse W.N jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Asitõend – plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja CD- materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

W.N-i 10.07.2020 süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult kella 15:23 paiku Harjumaal Kosee cus vallas Kose alevikus Kehra maantee 14 juures mootorsõidukit Ford Fo registreerimismärgiga tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove x, olles joobeseisundis ( - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,53 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, lõplik tulemus 1,39 mg/l),

millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

Liiklusseadus § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

Seega pani W.N toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav W.N-i , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud 31.03.2021.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § W.N-i 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka W.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.07.2020 kuni 11.07.2020, s.o 2 päeva /tl 2 4/, seega ära kandmata karistuseks on vangistus 4 kuud ja 28 päeva. - KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 11 kuu pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 1 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aastat 3 kuud ja 28 päeva, see on 478 päeva, üldkasuliku tööga 478 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; - 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö või õ - ppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata W.N-ile lisakohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta W.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on W.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

Asitõendid

K

rMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes 1 otsustab kohus kriminaalasj KrMS § 126 lg 3 p as oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 129,60 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik