1-10-7232/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-7232

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-10-7232 (09237600233)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Kriminaalasi Anton Kalviku süüdistuses KarS § 169 ja KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatavad Anton KALVIK - isikukood 36601300383; elukoht: xxx; Eesti kodanik; keskeri haridusega; töötab juhutöödel;

varem kriminaalkorras karistatud 01.09.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi - 4 kuud vangistust (eelvangistusena ära kantud 3 päeva) tingimisi 3-aastase katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld (oli kahtlustatavana kinni peetud 20.- 21.11.2009) Kaitsja määratud korras Katri Koitver

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A n t o n KALVIK KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 4(neli) kuud vangistust, millest kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust (20.-21.11.09). KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust (3 kuud ja 28 päeva) eelmise,

2 01.09.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada 7 kuu ja 25 päevane vangistus (s.o 235 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, s.o 235 päeva vangistust asendatakse 470 tunni üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Anton Kalvik kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Tallinna vangla Harju KrHO juhatajal määrata A. Kalvikule kriminaalhooldaja,

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada.

2. Välja mõista Anton Kalvikult menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o määratud kaitsjale makstav tasu 1 140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) kroon i ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB-is või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-10-7232, süüdimõistetu nimi ja tasutava menetluskulu liik.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS A. Kalvikut süüdistatakse selles, et tema on alates 26.11.1998 kuritahtlikult kõrvale hoidunud oma 01.01.1993 sündinud poja Indrek Undi (Unt) ülalpidamiseks Viljandi Maakohtu 26.11.1998 otsusega Ursula Undi kasuks alates 15.10.1998 väljamõistetud igakuise elatusraha summas 1000 krooni maksmisest ning Harju Maakohtu 17.09.2008 otsusega alates 11.06.2008 väljamõistetud igakuise elatusraha summas 3000 krooni maksmisest, mille võlgnevus seisuga 12.05.2009 on 147 881, 70 krooni. Hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani A. Kalvik toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 20.11.2009 kella 18.15 paiku Harju maakonnas, xxx asuvas korteris haaras KM (M ) riietest ja tiris ta trepikotta, kus lõi teda rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu trepi käsipuud ja tundis valu. Peale seda lõi A. Kalvik 2 – 3 korda rusikaga näkku AK, põhjustades füüsilist valu. Löömise ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani A. Kalvik toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Anton Kalviku süüdi tunnistamist KarS § 169 järgi ja karistamist 4-kuulise vangistusega, § 121 järgi 2 -kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada karistust eelmise, 01.09.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 3 k ja 27 p vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 7 k ja 27 p vangistust. KarS 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva KarS § 69 lg 1–4 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd s.o 470 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, mille ajal A. Kalvik kohustub järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil A. Kalvik tunnistas ennast mõlemas kuriteos süüdi. Süüdistatav kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A. Kalvik tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 ja § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KarS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, annab kohus võimaluse tasuda neid osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik