2-20-10649/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10649

Kohtuasi

BetonMax SIA avaldus Moritz Nordeum OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. novembri 2020. a määrus (ajutise

halduri nimetamine)

Kaebuse esitaja ja liik

BetonMax SIA 16. novembri 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) BetonMax SIA (Läti

registrikood

40103762912),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Nele Tammemäe

Puudutatud isik Moritz Nordeum OÜ (registrikood

12866880), seaduslik esindaja RL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 2. novembri 2020. a määrus ning saata asi samale

maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa pankrotiseaduse § 15 lg 5 järgi koosmõjus pankrotiseaduse § 5 lg-ga 2

Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. BetonMax SIA (avaldaja) esitas 23. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse Moritz Nordeum

OÜ (võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks.

2-20-10649

1.1. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja võlgnik 19. detsembril 2018 müügilepingu

nr 64/2018 (müügileping). Müügilepingu p 1.1 kohaselt müüb avaldaja võlgnikule sarruseid

vastavalt avaldaja poolt väljastatud arvetele ja võlgniku tellimustele. Müügilepingu p 2.1

kohaselt lähtutakse kauba hinna puhul avaldaja hinnakirjast ning müügilepingu p 5.1 kohaselt

täpsustatakse iga toote täpne hind avaldaja arvel. Müügilepingu p-st 5.2 tuleneb, et tasumise

tingimused täpsustatakse arvel. Müügilepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et kui võlgnik

viivitab arvete tasumisega, kohustub ta tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt, kuid

mitte rohkem kui 10% tasumata summalt.

Võlgnik tellis avaldajalt kaupa ning avaldaja väljastas võlgnikule järgmised arved:

˗

4. aprilli 2019. a arve nr BM 365/04/19 summaga 12 867 eurot 93 senti. Arve tasumise

kuupäev oli 19. aprill 2019. Võlgnik tasus 17. aprillil 2019 arve osaliselt (6500 eurot).

Võlgnik ei ole tasunud seega 6367 eurot 93 senti. Võlgnikul tuleb maksta viivist

636 eurot 80 senti.

˗

9. aprilli 2019. a arve nr BM 383/04/19 summaga 13 371 eurot 82 senti. Arve tasumise

kuupäev oli 24. aprill 2019. Võlgnik ei ole arvet tasunud. Võlgnikul tuleb maksta viivist

1337 eurot 20 senti.

˗

17. aprilli 2019. a arve nr BM 436/04/19 summaga 13 306 eurot 21 senti. Arve tasumise

kuupäev oli 2. mai 2019. Võlgnik ei ole arvet tasunud. Võlgnikul tuleb maksta viivist

1330 eurot 60 senti.

Kokku võlgneb võlgnik müügilepingu alusel avaldajale 36 350 eurot 56 senti (sh viivis).

1.2. Avaldaja ja võlgnik sõlmisid 22. märtsil 2019 nõude loovutamise lepingu (nõude

loovutamise leping), millega avaldaja loovutas oma nõude Navarra Nord OÜ vastu võlgnikule.

Navarra Nord OÜ oli avaldajale võlgu ligikaudu 60 000 eurot. Avaldaja ja võlgnik leppisid

kokku, et nõue loovutatakse 50 000 euro eest. Võlgnik on tasunud nõude loovutamise lepingu

alusel avaldajale 500 eurot, s.t tasumata on 49 500 eurot. Võlgnik ei ole täitnud seega nõude

loovutamise lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Võlgnik võlgneb avaldajale nõude

loovutamise lepingu alusel 49 500 eurot.

1.3. Võlgnik on avaldajale kokku võlgu 85 850 eurot 56 senti (36 350 eurot 56 senti +

49 500 eurot). Võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik ei ole täitnud avaldaja nõuet, vaatamata

avaldaja esitatud nõudele ja pankrotihoiatusele. Teatmik.ee andmebaasi kohaselt ei ole

võlgnikul töötajaid ning ta ei maksnud 2019. aastal makse. Võlgnik maksis 2020. aasta

I kvartalis riiklikke makse 100 eurot 80 senti, s.o sisuliselt olematus summas, ning maksustatav

käive oli 4550 eurot. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Võlgniku palus jätta avalduse rahuldamata.

Pankrotiavaldus on pahatahtlik ja alusetu. Võlgnik on tegutsev ettevõte, kellel ei ole raskusi

kohustuste täitmisega. Avaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet, võlgnik ei ole nõuet tunnistanud

ning avaldaja on ise võlgnikule võlgu.

Võlgnik ei ole kunagi sõlminud avaldajaga selliseid lepinguid, mis on lisatud

pankrotiavaldusele. Võlgnik on ärisuhetes lähtunud kauba tarnelepingust („Agreement

22.03.2019“), mille alusel on ta ka tasunud. Avaldaja ei ole võlgnikule nõuet müünud, mida

tõendab avaldaja saldoteatis.

2-20-10649

Avaldajal olid tarneprobleemid, mistõttu esitas võlgnik avaldaja vastu 3. mail 2019 kahjunõude,

millele avaldaja vastu ei vaielnud. Võlgnik on enda nõude tasaarvestanud ning avaldaja on

võlgnikule võlgu 31 704 eurot 4 senti.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 2. novembri 2020. a määrusega ajutise halduri nimetamata, lõpetas

tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätta ajutine haldur

nimetamata, sest võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb

lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Võlausaldaja esitas 36 350 euro 56 sendi suuruse nõude kinnituseks müügilepingu, selle alusel

esitatud arved ja arvetega seotud CMR-id ning 49 500 euro suuruse nõude aluseks oleva nõuete

loovutamise lepingu.

Arvetest tuleneva nõude puhul ei ole võlgnik esitanud vastuväiteid sellele, et talle on

pankrotiavalduse aluseks olevad arved esitatud ning et ta on arvetel nimetatud kaubad saanud.

Ühe arve on võlgnik ka osaliselt tasunud. Samas on võlgnik tuginenud asjaolule, et tal on nõue

avaldaja vastu, mille võlgnik on tasaarvestanud avaldaja nõudega. Võlgnik on esitanud

allkirjastamata 3. mai 2019. a nõudekirja, mille avaldajale saatmise kohta ei ole tõendeid

esitatud, ning 30. aprilli 2020. a saldoteatise. Võlgnik on menetluses viidanud sellele, et tal on

avaldaja vastu kahju hüvitamise nõue. Võlgniku vastuväited ja argumendid avaldaja nõude osas

ei ole selgelt perspektiivitud ja ei ole välistatud, et avaldajal ei ole nõuet võlgniku vastu. Nende

küsimuste lahendamine vajab aga põhjalikumat menetlust, kus tuleb mh selgeks teha, kas

võlgnik on tasaarvestuse kehtivalt teinud.

Nõude loovutamisega seotud nõude puhul leiab võlgnik, et avaldaja ei ole talle nõuet

loovutanud. Kohtule esitatud 9. aprilli 2020. a saldoteatises palub avaldaja Navarra Nord OÜ-l

kinnitada, et Navarra Nord OÜ on avaldajale võlgu 58 575 eurot 2 senti. Nõude loovutamise

lepingus ei ole välja toodud nõude konkreetset suurust, vaid selle suuruseks on märgitud

„ligikaudu 60 000 eurot“. Avaldaja ei ole selles osas võlgniku vastuväidetele seisukohta

esitanud. Kuivõrd saldoteatises märgitud summa on samuti ligikaudu 60 000 eurot, siis on

nõude loovutamisega seonduv ebaselge ja seetõttu ei ole selge ka avaldaja nõue võlgniku vastu.

Müügilepingu allkirjastajaks on märgitud PL (kes oli lepingu sõlmimise kuupäeval võlgniku

juhatuse liige), nõude loovutamise lepingus on allkirjastajaks märgitud RL ning mõlemal

lepingul on allkirjad. Võlgnik on väitnud, et ta ei ole lepinguid sõlminud ning et avaldaja on

loonud kunstlikult tõendeid. Selle küsimuse lahendamine mõjutab avaldaja nõudeid ning see

võib vajada põhjalikumat menetlust kui pankrotiavalduse menetlus.

Menetluskulud jäävad PankrS § 15 lg 6 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, saata asja

maakohtule uueks lahendamiseks ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohus eksis PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamisel. PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses ei piisa

nõudele põhjendatult vastu vaidlemiseks ainult võlgniku poolt oma nõude nimetamisest ja

kohtuvaidlusele viitamisest. Võlgnik peab oma vastuväiteid piisaval määral põhistama ja

2-20-10649

vajadusel ka tõendama. Maakohus peab aga tuvastama asjaolud, mis võimaldavad hinnata, kas

võlgniku vastuväide on esitatud põhjendatult.

Kuigi maakohus tuvastas, et avaldaja 36 350 euro 56 sendi suuruse nõude aluseks on

müügileping, arved ja CMR-id ning võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et talle on

pankrotiavalduse aluseks olevad arved esitatud ning ta on nendes arvetes nimetatud kaubad

saanud, asus maakohus ekslikult seisukohale, et sellest ei piisa hageja nõude tõendamiseks.

Maakohus jättis arvestamata, et võlgnik möönis avaldaja nõuet, kui esitas väidetava

tasaarvestusavalduse, ning tasus ühe arve osaliselt. Maakohus luges nõude ebaselgeks võlgniku

paljasõnaliste väidete alusel tasaarvestuse kohta. Võlgnikul ei ole nõuet avaldaja vastu ja ta ei

ole seda enne kohtumenetlust avaldajale ka esitanud.

Maakohus ei saanud pidada avaldaja nõudeid ebaselgeks võlgniku paljasõnaliste põhistamata

väidete alusel selle kohta, et võlgnik ei ole nõude loovutamise ega müügilepingut sõlminud.

PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaldamiseks ei piisa ka sellest, kui võlgnik üksnes väidab, et ta ei ole

müügilepingut või nõude loovutamise lepingut sõlminud.

5. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule pankrotiavalduse uueks

läbivaatamiseks.

8. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ennatlikult seisukohale, et ajutine haldur tuleb

jätta nimetamata, kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu PankrS § 15 lg 3 p 1

tähenduses.

Kolleegium selgitab, et PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlausaldaja

pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult

vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nõuet

ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja

tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike

hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt nt Riigikohtu 6. märtsi

2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).

9. Praegusel juhul väitis avaldaja esmalt seda, et tal on võlgniku vastu müügilepingust tulenev

nõue 36 350 eurot 56 senti ning ta esitas oma nõude kinnituseks müügilepingu, selle alusel

esitatud arved ja kauba saatmise kohta CMR-id. Võlgnik ei esitanud nõudele ega selle suurusele

vastuväiteid. Võlgnik on osaliselt tasunud ühe arve ning esitas kohtule avaldajale väidetavalt

tehtud tasaarvestuse avalduse, millest saab järeldada, et võlgnik tasaarvestas oma nõude

avaldaja 33 295 euro 96 sendi suuruse nõudega (65 000 eurot – 31 704 eurot 4 senti) (tl 56).

Seega oli avaldaja müügilepingust tulenev nõue piisavalt tõendatud PankrS § 10 lg 1

tähenduses.

2-20-10649

Võlgniku väitel ei ole avaldajal tema vastu müügilepingust tulenevat nõuet eelkõige seetõttu,

et ta on selle nõude oma nõudega avaldaja vastu tasaarvestanud. Kuigi võlgnik esitas kohtule

selle kinnituseks enda koostatud 3. mai 2019. a tasaarvestusavalduse (tl 56) ja 7. mai 2019. a

nõudekirja (tl 62), ei ole võlgnik esitanud kohtule asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid kohtule

piisavalt alust järeldada, et võlgnikul on avaldaja vastu vastunõue. Võlgniku esitatud

3. mai 2019. a avalduses (tl 56) on võlgnik üldsõnaliselt väitnud, et avaldaja on rikkunud enda

kohustusi sellega, et avaldaja ei ole kaupa õigel ajal üle andnud ning jätnud osa kaupa täielikult

üle andmata, mistõttu on võlgnikul tekkinud kahju 65 000 eurot. Võlgnik ei ole põhjendanud,

millisest lepingust tulenevat kohustust on avaldaja rikkunud, milles seisneb võlgniku kahju ja

kuidas on kujunenud kahju suurus 65 000 eurot. Võlgniku esitatud saldoteatis võla kohta (tl 58)

on võlgniku enda raamatupidamise dokument, mis tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid

ega anna alust tõsikindlalt järeldada, et võlgniku on avaldaja vastu nõue. Ühtlasi ei ole võlgnik

toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlgnik edastas kohtule tõendina

esitatud tasaarvestusavalduse selle koostamise ajal avaldajale. Eeltoodut arvestades asus

maakohus ekslikult seisukohale, et võlgnik on avaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud.

Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgnik ei ole enda kahju hüvitamise nõuet põhistanud ega

selle kohta täpseid asjaolusid esitanud.

Lisaks väitis võlgnik, et ta ei ole pankrotiavaldusele lisatud müügilepingut sõlminud ning

koostöö aluseks oli leping pealkirjaga „Agreement 22.03.2019“. Seejuures ei ole võlgnik aga

millegagi põhistanud ega eluliselt usutavaks teinud seda, et tema toonane juhatuse liige PL ei

ole kohtule esitatud lepingut sõlminud. Samuti ei ole võlgnik kohtule esitanud lepingut, mis oli

võlgniku väitel tegelikult avaldaja ja võlgniku vahelise õigussuhte aluseks. Ainuüksi

paljasõnalised põhistamata vastuväited ei anna alust pidada nõuet vaieldavaks ja jätta ajutist

haldurit nimetamata.

10. Lisaks tõi avaldaja pankrotiavalduses esile, et tal on võlgniku vastu 22. märtsi 2019. a nõude

loovutamise lepingust tulenev nõue 49 500 eurot ja esitas selle kinnituseks nõude loovutamise

lepingu ning arvelduskonto väljavõtte, millelt nähtub, et võlgnik on teinud avaldajale pärast

nõude loovutamise lepingu sõlmimise kuupäeva kaks makset selgitusega „Agreement

22.03.2019“ ning summaga, mis vastavad nõude loovutamise lepingu p-s 7 nimetatud summale

(250 eurot osamakse) (tl 75). Kuigi võlgniku väitel ei ole ta ka nõude loovutamise lepingut

sõlminud, ei ole ta seda millegagi põhistanud ega toonud esile selliseid asjaolusid, mis avaldaja

väiteid veenvalt kummutaks. Ainuüksi avaldaja saldoteatis ei ole piisav, et pidada võlgniku

vastuväidet põhistatuks ja tõendatuks ning võlgniku vastuväiteid piisavaks, et jätta ajutine

haldur võlgniku vastuväite tõttu määramata.

11. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja samale

maakohtule ajutise halduri nimetamise uueks otsustamiseks. TsMS § 173 lg 3 II lause järgi

määrab maakohus menetluskulude jaotuse asja uuel lahendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin