2-19-20524/448 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-20524

Kohtuasi

Osaühingu

Vesiroos

avaldus

vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a määrus (vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise

kohta)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Vesiroos 26. mai 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Osaühing Vesiroos

(registrikood 10024852), seaduslik esindaja KP

Võlausaldajad AS SEB Pank; Rapla Tarbijate Ühistu;

Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 13 korteriühistu;

Xmetall OÜ; AS KOMA EHITUS; OÜ Element Grupp;

CLIMAWORKS OÜ; Osaühing Aima Veod; Aktiver OÜ;

AL BAUMEISTER Osaühing; AMECON OSAÜHING;

Anesko Welding OÜ; Osaühing Arterega; OÜ AVAMAX;

Baltic Electrical Installations OÜ, Osaühing Bennet Puit;

Bestkop OÜ; OÜ Bevatron; Buildeks OÜ; Bureau Veritas

Eesti Osaühing; BVT Partners Osaühing; Aktsiaselts

Comfort AE; Cramo Estonia AS, DOORFIX OÜ; Dunven

Sanitaartehnika OÜ; Osaühing Eaststar; EBS Executive

Education OÜ; ECO OIL OÜ; ECO POINT OÜ; EESTI

EHITUSETTEVÕTJATE LIIT; Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu); Eksar-Transoil AS; OÜ Elektrapluss;

ES-Balti Profiil OÜ; aktsiaselts Espak; Espak Ehitustööd

OÜ; EstateGuru OÜ; aktsiaselts FEB; FERE OÜ; OÜ

Firesolutions; Osaühing FIRETEK; FLO TEENUSED

OÜ; Haapsalu Alumiinium Osaühing; HC Betoon AS;

Heino Vanker Riksu Talu FIE; OÜ Hekamerk; osaühing

Hepa; HEVENCO OÜ; Hilti Eesti Osaühing; Osaühing

Hort Auto; Horticom OÜ; Osaühing Ida Äri; Infraabi OÜ;

INFRALINE OÜ; Aktsiaselts Jats; JELD-WEN Eesti AS;

Karo Servis OÜ; Katotec OÜ; Katusefirma OÜ; osaühing

Kinema; KIVIKUVAND OÜ; OÜ KLF – Eri; KLIMAN

2-19-20524

OÜ; KP; Lääne Teed OÜ; Aktsiaselts Maleko; Merilo

Plekitööd OÜ; Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti; Osaühing

MERTEKAL; Mestre OÜ; N&N INVEST GRUPP OÜ;

N.R. Energy Osaühing; Nata Ehitus OÜ; OÜ OK

Ehitusteenus; osaühing OTTERM; Otto Ehitab OÜ;

PlumbWeld OÜ; osaühing Pureva; Rakendusgeodeesia ja

Ehitusgeoloogia

Inseneribüroo

OÜ;

aktsiaselts

RANDESKO;

Osaühing

Randsilvar;

Osaühing

Rendimeister; Successful International Business OÜ;

Osaühing Sangsara; OÜ Satcom; Savio OÜ; SKS Võru

OÜ; SOL Baltics OÜ; Osaühing Stroicom; Tanfort OÜ;

OÜ Tava; Tee ja Tee OÜ; OSAÜHING TEEHOIU

EKSPERT; TH Import OÜ; TNT Express Worldwide Eesti

Aktsiaselts; Tyrolit Baltics OÜ; Uuem Viis OÜ;

Weldproject OÜ; OÜ VESKISILLA; Voller Sisustus OÜ;

VRX Solution OÜ; Osaühing VTS Clima; ÜP

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja lahendamise juurde saneerimisnõustaja 14. septembril 2020 esitatud

täiendavad tõendid.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Osaühingu Vesiroos kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetluse käik

1. Osaühing Vesiroos (ettevõtja) esitas 20. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse algatamiseks.

2. Pärnu Maakohus algatas 23. detsembri 2019. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse ja

nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Marko Kaevando (saneerimisnõustaja).

2-19-20524

3. Saneerimisnõustaja

esitas

võlausaldajatele

saneerimiskava

selle

vastuvõtmiseks.

Saneerimiskava jäi 18. veebruari 2020. a hääletusprotokolli kohaselt vastu võtmata.

4. Ettevõtja esitas 21. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule avalduse vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamiseks.

5. Saneerimisnõustaja esitas 21. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule arvamuse vastuvõtmata

saneerimiskava kinnitamise kohta.

Saneerimisnõustaja arvamuse kokkuvõtte kohaselt on saneerimismenetlus kõige efektiivsem

viis ettevõtja võlausaldajate ja ettevõtja huvide kaitsmiseks. Saneerimismenetlus ja

saneerimiskava täitmine võimaldab ettevõtjal likviidsusraskustest välja tulla ning jätkata

tegevust kasumlikult, mh säiliksid sellisel juhul töökohad. Ettevõtja on Kohilas oluline

tööandja. Saneerimiskavale esitasid seisukoha enam kui 80% kavaga hõlmatud võlausaldajatest

ning enamus hääletas kava poolt. See näitab, et ettevõtte jätkamine on nende jaoks olulise

tähendusega. Saneerimiskava tähtaeg on optimaalne, arvestades nõuete mahtu ning tekkimise

aluseid ja ettevõtte käibe suhet. Võlausaldajad on jagatud kaheks rühmaks, sõltuvalt

pandiõiguse olemasolust, ning neid koheldakse vastava rühma piires võrdselt. Rakendatavad

saneerimisabinõud ei ole võlausaldajaid ebamõistlikult kahjustavad ega piiravad, mh

rahuldatakse kõikide võlausaldajate nõuded saneerimiskava täitmisel vähemalt sama suures

ulatuses, kui neid oleks võimalik rahuldada pankrotimenetluses.

Maakohtu määrused ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus jättis 12. mai 2020. a määrusega SanS § 30 lg 6 ja SanS § 39 lg 2 p-de 4 ja 5

alusel ettevõtja avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata,

lõpetas ettevõtja saneerimismenetluse ennetähtaegselt ning vabastas saneerimisnõustaja tema

ülesannetest. Maakohus jättis menetluskulud ettevõtja kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt vastab ettevõtja avaldus saneerimisseaduse (SanS) §-s 29

sätestatud nõuetele. Samuti on täidetud SanS § 30 lg 1 p-de 1–3 ja 6 tingimused. Täidetud ei

ole SanS § 30 lg 1 p 4, mille kohaselt peab saneerimisnõustaja hinnangul olema ettevõtja

saneerimine tõenäoline. Kohus ei ole veendunud ettevõtte saneerimise edukuses, s.t et ettevõtja

majanduslikku seisu on võimalik parandada ja selle kasumlikkust taastada. Saneerimisabinõud

ei taga ettevõtte jätkusuutlikust. Saneerimiskavas esitatud põhjendused prognooside

realiseerumisest on puudulikud ja neid ei ole võimalik hinnata. Saneerimisnõustaja ei ole kindel

finantsasutustega koostöö ning ehitusvaldkonna tegevuse kasumlikus jätkumises. Avaldaja

majandustegevuse jätkumisel, mis eeldab saneerimiskava kinnitamist, ei realiseeru avaldaja

plaan olemasolevate töökohtade säilitamiseks ning töötajatele töötasude ja tööjõumaksude

tasumiseks. Seetõttu ei saa avaldajat pidada oluliseks tööandjaks SanS § 27 lg 2 p 3 tähenduses.

Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 alusel ettevõtja

kanda, sest saneerimiskava jääb kinnitamata.

Määruskaebus

7. Ettevõtja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning saata avaldus

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et täidetud ei ole SanS § 30 lg 1 p 4 nõue,

et saneerimisnõustaja hinnangul ei ole ettevõtja saneerimine tõenäoline. Kohus ei võtnud

avaldust menetlusse mitte seetõttu, et saneerimisnõustaja hinnangul oli ettevõtja saneerimine

2-19-20524

ebatõenäoline, vaid et kohtu hinnangul oli saneerimine ebatõenäoline. Saneerimisnõustaja

hinnangul oli ettevõtja saneerimine saneerimiskava järgi tõenäoline. Kohus ei saa SanS § 30

järgi anda sisulist hinnangut vastuvõtmata saneerimiskavale selle kinnitamise avalduse

menetlusse võtmise otsustamisel, seda saab kohus teha alles pärast ekspertide arvamuse

esitamist SanS § 36 järgi. Maakohtu seisukohad saneerimise tõenäosuse kohta on ekslikud ning

põhinevad üksnes kohtu ette toodud asjaolude ühekülgsel hindamisel. Maakohus leidis

ebaõigesti, et ettevõtja ei ole oluline tööandja SanS § 30 lg 1 p 5 tähenduses.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. Saneerimisnõustaja esitas 14. septembril 2020 teate, mille kohaselt on ettevõtja saneerimine

saneerimiskavas toodud abinõudega muutunud ebatõenäoliseks.

Saneerimiskava järgi tuli ettevõtja kaubandustegevus ümber korraldada ning selle varad anda

tütarühingule, ettevõtja pidi tegelema kinnisvara müügi ja arendusega, võlausaldajate nõuded

tuli ümber korraldada ning osanikel keelata dividende maksta saneerimiskava kehtivuse

jooksul. Saneerimiskava koostamise aluseks oli, et kohus tühistab tsiviilasjades nr 2-19-18222

ja nr 2-19-18402 ettevõtja suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega piirati ettevõtja

vara kasutamist, ettevõtjal õnnestub jätkata koostööd AS-ga SEB Pank garantiide saamiseks,

ettevõtja suurendab ehitusvaldkonna lepingumahtusid ning jätkab tütarühingu kaudu

kaubandustegevust. Saneerimisabinõude rakendamisel pidi ettevõtja 2020. a teenima müügitulu

ligikaudu 4,2 mlj eurot ja 2021. a 4,6 mlj eurot.

Ettevõtja ei ole pärast saneerimiskava koostamist ning kohtule esitamist saanud enda käsutusse

teistes tsiviilasjades tagatud hagide raha. Pandeemia ja sellest tingitud eriolukord on mh

mõjutanud ettevõtjat ning selle kaubandustegevust (klientide arv on oluliselt langenud). Samuti

on see mõjutanud ettevõtja ehitustegevust, sest eratellijate tellimuste maht ehitusturul on

oluliselt langenud ja olukorra paranemist ei ole näha. Ettevõtjal ei ole õnnestunud kokku leppida

koostöö jätkamises AS-ga SEB Pank ning uut samasisulist lepingut ei ole ettevõtjal õnnestunud

sõlmida. AS SEB Pank arvelduslepingu nõue on muutunud sissenõutavaks. Ettevõtjal ei ole

õnnestunud

ehitusvaldkonnas

uusi

töövõtulepinguid

sõlmida.

Ettevõtja

lõpetas

kaubandustegevuse kulude suuruse tõttu. Ettevõtja ei ole müünud ega arendanud

saneerimiskavas nimetatud kinnisasju. Ettevõtja ei ole saneerimisnõustajale esitanud

raamatupidamisaruandeid. Ettevõtja prognoositud müügikäibe saavutamine ei ole enam

reaalne. Ettevõtja maksuvõlg on kasvanud. Jooksvate kulude katteks on ettevõtja sunnitud

koondama personali, mistõttu on tõenäoline, et ettevõtjat ei saa enam pidada oluliseks

tööandjaks.

Kokkuvõttes ilmneb, et ettevõtja majandustegevus on praeguseks sisuliselt seiskunud, ettevõtja

ei ole suuteline täitma saneerimismenetluse ajal tekkinud kohustusi (sh maksukohustusi) ning

ettevõtja koondab jooksvate kulude vähendamiseks töötajaid. Ettevõtja kaubandustegevuse

ümberkorraldamine (mis oli üheks kavas ettenähtud saneerimisabinõuks) on välistatud, kuna

ettevõtja on kaubandustegevuse lõpetanud. Samuti ei ole kõiki asjaolusid arvestades tõenäoline,

et ettevõtjal õnnestuks jätkata ehitustegevust ja teha seda saneerimiskava täitmist võimaldavas

mahus. Seega on ettevõtja saneerimine muutunud ebatõenäoliseks.

2-19-20524

Kuna ettevõtja ei ole saneerimisnõustajale raamatupidamisaruandeid esitanud, ei ole nõustajal

võimalik hinnata ettevõtja maksevõimet, kuid eespool märgitud asjaolud viitavad sellele, et

ettevõtja on muutunud püsivalt maksejõuetuks.

10. Ringkonnakohus

palus

ettevõtjal

esitada

seisukoha

saneerimisnõustaja

14. septembri 2020. a teatele. Ettevõtja ei esitanud seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

12. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja lahendamise juurde saneerimisnõustaja

14. septembril 2020 esitatud täiendava tõendid (artikli koopia, ettevõtja juhatuse liikme e-kiri

ning Maksu- ja Tolliameti võlapäringu väljavõtte), kuna need kinnitavad saneerimisnõustaja

14. septembril 2020 esitatud väiteid saneerimise tõenäosuse kohta, sh ehitussektoris langenud

nõudluse, ettevõtja tegevuse ja maksuvõla kohta.

13. Kolleegiumi hinnangul heidab määruskaebuse esitaja maakohtule põhjendatult ette

SanS § 30 lg 1 p 4 väära kohaldamist.

Ringkonnakohus selgitab, et kui võlausaldajad ei võta saneerimiskava SanS § 24 järgi vastu,

võib ettevõtja esitada kohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks SanS § 29

ja SanS § 30 järgi. Avalduse menetlemise eeldused on sätestatud SanS § 30 lg-s 1, mis näeb

ette imperatiivsed alused, mis peavad avalduse menetlusse võtmiseks olema kõik täidetud.

Kohus ei või avalduse menetlusse võtmisel hinnata saneerimiskava sisulist õigsust, sealjuures

saneerimise tõenäosust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2017. a määrus asjas

nr 3-2-1-164-16, p 16.1). Kui kohus võtab avalduse menetlusse, nimetab ta SanS § 31 järgi

vähemalt kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu. Vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamise otsustab kohus pärast ekspertide arvamuste esitamist SanS § 36 kohaselt, andes mh

hinnangu sellele, kas ettevõtja saneerimine saneerimiskava järgi on tõenäoline (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 15. detsembri 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-131-10, p 19).

Praegusel juhul esitas ettevõtja avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Kohus

jättis selle SanS § 30 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus möönab, et

määruse tegemise hetkel eksis maakohus sellega, et hindas saneerimiskava alusel ettevõtja

saneerimise tõenäosust sisuliselt. Sellega kohaldas maakohus vääralt SanS § 30 lg 1 p 4.

Maakohus oleks pidanud lähtuma sellest, kas saneerimisnõustaja hinnangul oli ettevõtja

saneerimine tõenäoline. Saneerimisnõustaja 21. veebruari 2020. a hinnangu kohaselt oli

ettevõtja saneerimine tõenäoline.

14. Maakohtu eksimus ei anna siiski alust muuta kohtumääruse lõppjäreldust. Pärast maakohtu

määruse tegemist esitas saneerimisnõustaja hinnangu, mille kohaselt ei ole enam ettevõtja

saneerimine saneerimiskavas märgitud abinõude rakendamisel tõenäoline. Saneerimisnõustaja

arvamusest ilmneb, et saneerimiseks vajalikke eeldusi ei ole enam võimalik täita. Sellega on

ära langenud SanS § 30 lg 1 p-s 4 sätestatud eeldus, mistõttu ei ole enam avaldust võimalik

menetlusse võtta ning kohtumääruse lõppjäreldus tuleb jätta muutmata.

15. Eeltoodud põhjendustel ei ole alust määruskaebust rahuldada ja maakohtu määruse

resolutsioon tuleb jätta muutmata.

2-19-20524

16. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

ettevõtja kanda.

17. Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, on määruskaebuse

esitamise õigus SanS § 37 lg 3 järgi üksnes avaldajal. Seetõttu toimetab ringkonnakohus

määruse kätte üksnes avaldajale ja edastab teadmiseks teistele menetlusosalistele (vt Riigikohtu

9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p-d 24–29).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin