2-21-105191/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-105191

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-105191

Tsiviilasi

Credit.ee

OÜ

avaldus

S.

S. vastu

võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine;

riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: Credit.ee OÜ (rk 118989079; aadress

Tuglase 19, Tartu), seaduslik esindaja: J. B. (e-post

XXX)

puudutatud isik: S. S. (füüsilisest isikust ettevõtja S.

S. (rk XXX); aadress XXX; e-post XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Credit.ee OÜ (võlausaldaja) ning S. S. (füüsilisest isikust ettevõtja; võlgnik)

vahel sõlmitud järgmine kompromiss:

1.1. Võlausaldaja ja võlgnik kinnitavad, et võlgnikul on võlausaldajaga sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus võlausaldaja ees, mille suurus on

väljendatud käesoleva kompromissilepingu punktis 1.2. Kompromissilepingu

eesmärk on võimaldada võlgnikule olemasoleva võlgnevuse ositi tasumine

käesoleva lepingu punktis 1.2 sätestatud tingimuste alusel.

1.2. Nõudesumma arvestamisel on arvestatud pärast maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamist võlgniku 03.03.2021. a tasutud maksega summas 50 eurot,

mis katab VÕS § 88 lg 8 kohaselt osaliselt maksekäsu kiirmenetluse avalduses

märgitud viivise (periood 22.11.2020–02.03.2021, summa 57,46 eurot) summas

50 eurot. Võlgnik kohustub võlausaldajale tasuma 584,61 eurot, millest

põhivõlgnevus on summas 464,86 eurot, intress summas 41,90 eurot, pool

riigilõivust

summas

22,50 eurot,

menetluskulu

summas

eurot

ning

26.03.2021. a seisuga arvestatud viivis summas 35,35 eurot (koosneb

02.03.2021. a maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud viivise jäägist

summas 7,46 eurot ja edasiulatuvast viivisest perioodi 03.03.2021–26.03.2021

(24 päeva) eest 464,86*24*0,25% = 27,89 eurot), maksimaalselt 12 osana 12 kuu

jooksul alates 2021. a aprillist, kusjuures igakuine maksetähtpäev on

25. kuupäeval ning igakuise osamakse suurus on vähemalt 50 eurot (v.a viimane

osamakse, mille suurus on 34,61 eurot).

1.3. Kui võlgnik viivitab kompromissis sätestatud osamakse tasumisega osaliselt või

täielikult rohkem kui viis (5) päeva, muutub käesoleva kompromissilepingu punktis

1.2. nimetatud kompromissisumma tasumata osas täies ulatuses koheselt

sissenõutavaks (s.t punktis 1.2 toodud maksegraafik muutub kehtetuks) ning

võlausaldajal on õigus pöörduda koguvõlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri

poole

täitemenetluse

alustamiseks

võlgniku

suhtes.

Viivitamise

tõttu

2/3

sissenõutavaks muutunud summale lisandub viivis 0,25% päevas põhivõlgnevuse

jäägilt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

1.4. Kui võlgnik ei tasu kohustust õigeaegselt, võib võlausaldaja võlgnikult sellekohase

taotluse saamisel lubada kohustuse hilisemat tasumist, et vältida täitemenetluse

algatamist võlgniku suhtes. Võlausaldajalt sellise nõusoleku saamine ei mõjuta

kompromissisumma sissenõutavaks muutumist, s.t viivitamisel enam kui

viis (5) päeva muutub kompromissisumma siiski terves ulatuses sissenõutavaks.

1.5. Võlgnik kohustub teostama makseid punktides 1.2 ja 1.3 nimetatud võlgnevuse

tasumiseks Credit.ee OÜ arveldusarvele XXX (viitenumber XXX).

1.6. Võlgnikult laekunud summadega kaetakse tulenevalt VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust

esimeses järjekorras 26.03.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

summas 35,35 eurot, millele asjakohasel juhul lisandub p-s 1.3 nimetatud viivis, ja

intress summas 41,90 eurot ning viimasena tagastamata põhiosa summas

464,80 eurot.

1.7. Võlausaldaja teeb punktis 1.2 nimetatud koguvõlgnevuse tasumise korral

punkti 1.3 teises lauses nimetatud täiendava viivise arvestuse, kui see on

asjakohane, ja esitab selle võlgnikule täitmiseks. Võlgnik on kohustatud hiljemalt

30 päeva jooksul arvestuse kättesaamisest tasuma võlausaldajale täiendava

viivise.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-105191.

3. Tagastada Credit.ee OÜ-le (konto nr XXX, viitenumber XXX) riigilõivust 22,50 eurot.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

5. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

1. Credit.ee OÜ

(avaldaja) esitas 02.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S. S. ja füüsilisest isikust ettevõtjalt S. S. võla väljamõistmiseks.

Avaldaja tasus riigilõivu 45 eurot. Kohtunikuabi lõpetas 05.04.2021 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, sest menetlusosalised esitasid kompromissilepingu.

2. Menetlusosalised paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning

kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest. Avaldaja palub tagastada poole riigilõivust, s.o

22,50 eurot. Tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 välistavad pooled määruskaebuse esitamise

õiguse.

KOHTU SEISUKOHT

3. Avaldaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarselt S. S. ja

füüsilisest isikust ettevõtja S. S. vastu ning Pärnu Maakohus on avaldust nii ka

menetlenud.

TsMS § 201 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada

tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Vastavalt TsMS § 201 lg 2 I lausele

on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et Eesti õiguses määratleb õigusvõimeliste isikute ringi

eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille kohaselt on õigusvõime füüsilistel

(TsÜS § 7) ja juriidilistel isikutel (TsÜS § 26). Füüsilise isiku õigusvõimet ja seega ka

tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ei mõjuta asjaolu, et füüsiline isik tegutseb äriregistrisse

kantud ettevõtjana, isegi kui ta kasutab käibes ärinime, mis võib erineda isiku enda nimest

(vt ÄS § 8) ja vaidlusalune õigus või kohustus kuulub ettevõtte vara hulka.

Menetlusõiguste-

ja

kohustuste

kandajana

saab

menetluses

osaleda

üksnes

õigusvõimeline isik; füüsilisest isikust ettevõtja säilitab oma õigussubjektsuse füüsilise

isikuna. Samas võib füüsilisest isikust ettevõtjat tähistada menetluses ka ärinimega, kuid

3/3

seejuures

tuleks

püüda

välitida

segaduse

tekitamist

nt

täitemenetluses

(vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: V. Kõve,

I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tallinn 2017, lk 1046). Samuti on Riigikohus märkinud, et

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ei loo füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti

ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid (vt Riigikohtu 13.11.2013 otsus kohtuasjas

nr 3-2-1-127-13, p 19). Seega ei ole füüsiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja kaks

erinevat isikut. Ka ÄS § 78 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma

kohustuste eest kogu oma varaga.

Eeltoodut arvestades saab antud menetluses olla üks puudutatud isik / võlgnik. Kuna

menetlusosalised on kompromissis menetlusosalisena välja toonud füüsilisest isikust

ettevõtja S. S., lähtub sellest tähistusest menetlusosalisi märkides ka kohus (vt nt ka

Riigikohtu 14.12.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-139-16; 02.10.2019 otsus kohtuasjas

nr 2-18-187).

4. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja

menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle

maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses

nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule

kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 4 menetleb kohus

kompromissilepingut TsMS

§-des

430 ja

sätestatu kohaselt

enne

asja

hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja

menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt.

TsMS § 430 lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 I lause järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb

kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

5. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse,

kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4

ja avaldaja taotluse alusel tuleb avaldajale tagastada pool riigilõivust, s.o 22,50 eurot.

6. TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel, samuti TsMS § 150 lg 8, § 660 lg 1

alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik