1-21-1995/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2021.a

Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1995 (20278001351) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Jane Oidsalu Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi Y.B

süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § järgi

424 lg 2

kokkuleppemenetluses

Abip

rokurör Evelin Merilaine Kaitsja Otto Preem

– riigi õigusabi osutamise korras

Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppe

lõpus kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu

Süüdistatav

Y.B isikukood XXX elukoht

XXX X , emakeel X

XX XX haridus X , X

XX XX kriminaalkorras karistatud

, tõkendita 15.-17.08.2020 kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada § järgi karistuseks mõista Y.B KarS 424 lg 2 ja kuud ( ) üheksa vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Y.B eelvangistuses 15.-17.08.2020.a viibitud 3

(kolm) päeva karistusaja hulka. jääb kanda Karistusest

(kaheksa) kuud 27

( seitse) kakskümmend päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 8 kuud 27 päeva vangistust 267 (kahesaja kuuekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 kohtuotsuse jõustumisest ( e) üh aasta jooksul arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma: Y.B

1.

KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: · ela

ma kohtu määratud alalises elukohas – X (tel nr X ; e-post: XXX); XX XX · ilmu

ma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

· allu kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esita talle andmeid oma ma ma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; · saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti ma territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; · saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ma , töö või õppimiskoha vahetamiseks; · saa kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja ma väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2. mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – 3.

KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. KarS § 50 lg 1 p 1 KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtt ,

a Y.B-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 7-ks . (seitsmeks) kuuks 7-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes (23.04.2021). Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult Y.B-d (tel nr X

XX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Kohtuotsuse jõustumisest 5 e tööpäeva vältel tuleb - Y.B-l enda juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Transpordiametile. Jõustunud otsus edastada ametile liiklusregistris juhtimisõiguse äravõtmise Transpordi kajastamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Y.B kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.B-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 1121€ (üks tuhat üks kskümmend üks sada ka eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest:  95€ ekspertiisikulu

(lk 14; KrMS § 175 lg 1 p 3), 

€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (lk 44-47; p 4), KrMS § 175 lg 1 

€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks väikse sissetulekuga ja võlgnevustega (s.h väikelaen) ning säästudeta Y.B-le tulevikuks paremaid r esotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1121 tasuda 12 kuu jooksul ositi €

– kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 jooksu 93.42 kuu l iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt € ( nd kolm eurot neli kaks senti)

üheksakümme kümmend

12.-ndal kuul tasuda ja 93.38€ ( kolm eurot kolm kaheksa senti üheksakümmend kümmend ) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni . Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 jooksul kuu tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 1121€ 99921700015029

ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-1995, menetluskulu 07.04.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Asitõendiks olev õllepurk koos vedelikuga hävitati pärast vaatlust (lk 6-8) (lk 36-37). Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada:  süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö kohaldamiseks,  Transpordiametile

juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas,  pädevale riigiasutusele käsitlevas osas. menetluskulu

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Y.B-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati 27.02.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-1735 ja milline karistus ei ole kustunud, 15.08.2020 kella 13.54 ajal X

XX parklas juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,09 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,21 mg/l kohta laiendmääramatusega 0,12 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Y.B kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Y.B toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 2. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tegemist ohudeliktiga. Tsiviilhagi või avalik õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: ei ole esitat - ud. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Y.B-le karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Y.B eelvangistuses viibitud aeg 15.- 17.08.2020, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada Y.B-le mõistetud 8 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 267 (kakssada kuuskümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sät - estatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, kohustada Y.B-d

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Y.B-d käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. Y.B-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Y.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: 1121 eurot, millest

1. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil Y.B joobe tuvastamisega tekkinud kulud 95 eurot (ekspertiisiakt nr X ); XX

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 150 eurot;

3. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Y.B-lt menetluskuluna välja sundraha summas 876 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 95 eurot ja kaitsjatasu summas 150 eurot, s.o kokku 1121 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks keskmiseks netosissetulekuks on 600 eurot, tal on võlgnevused ja väikelaen, mida tasub igakuiselt 250 eurot, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1121 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses.

Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja §

412 lg 3 alusel ja võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalikõigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Koopia kokkuleppest anda süüdistatavale ja kaitsjale. Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk I.K, keda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS § de 318 ja 321 järgi. -

Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/