2-20-5806/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-5806

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Huoltovarmuuskeskus hagi The Look Medical

Care OÜ vastu 2 655 000 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

The Look Medical Care OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

2 867 400 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Huoltovarmuuskeskus (Soome Vabariigi

registrikood 0202419-6), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Paul Künnap ja Carri Ginter

Kostja The Look Medical Care OÜ (registrikood

14115735), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Vahur Kivistik ja advokaat Siiri Pajupuu

Menetluse liik

08. märts 2021, kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. juuli 2020 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta The Look Medical Care OÜ kanda.

4. Välja mõista The Look Medical Care OÜ-lt Huoltovarmuuskeskus kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2250 eurot.

5. The Look Medical Care OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu

menetluskuludelt tasuda Huoltovarmuuskeskusele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Huoltovarmuuskeskus (hageja) esitas 20.04.2020 Harju Maakohtule hagi The Look

Medical Care OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõla 2 655 000 eurot ja seaduses

sätestatud viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Koos hagiavaldusega esitas

hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostjale kuuluvad arveldusarved

krediidiasutustes 2 655 000 euro ulatuses. Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse

20.04.2020 määrusega.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kes on Soome riiklik kriisivarude amet, ja kostja

02.04.2020 lepingu 5 310 000 euro eest kaitsemaskide tarnimiseks Hiinast. Kokkuleppe

kohaselt pidi hageja tasuma tellimuselt 50% ettemaksu. 02.04.2020 kandis hageja 2 655 000

eurot kostja pangakontole. Pärast lepingu sõlmimist ning ettemaksu tasumist selgus, et kostja

ei saa Hiinasse tellimust esitada ega tellimuse eest tasuda, kuna Luminor pank külmutas hageja

poolt kostja pangakontole tasutud ettemaksu. Juhtumi kohta meedias avaldatust nähtus, et raha

külmutamise põhjuseks oli panga kahtlus kostja võimaliku rahapesuriski osas.

3. Lepingu juurde kuulunud kostja 30.03.2020 pakkumises lubas kostja kaitsemaskide

tarne korraldada orienteeruvalt ajavahemikus 13.-19.04.2020. 02.04.2020 e-kirjas kinnitas

hageja kostjale, et maskide tarnekuupäev lepitakse eraldi kokku ajavahemikuks 20.-26.04.2020.

Seisuga 13.04.2020 oli ettemaks endiselt kostja pangakontol külmutatud ning kostja polnud

maskide tellimust veel esitanud. Kuna leping hõlmas väga suures koguses kaitsemaskide tarnet,

mille tootmine ja komplekteerimine võtab aega mitu nädalat, oli ilmne, et maskide tähtaegne

tarne ja seega kostja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmine osutub võimatuks. Lisaks tekkis

hagejal kahtlus, et kostja poolt tarnitavad kaitsemaskid ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud

nõuetele. Soome meedias avaldati 09.04.2020 uudis, mille kohaselt reklaamis kostja enda poolt

vahendatavaid Hiinast tellitud maske võltsitud tootesertifikaatidega. Eeltoodud põhjustel esitas

hageja 13.04.2020 kostjale lepingust taganemise avalduse ning nõudis ettemaksu tagastamist.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Hageja ja kostja leppisid 02.04.2020 kokku, et tarneaega muudetakse, st tarneaeg lükkub

30.03.2020 pakkumuses tooduga võrreldes ühe nädala võrra edasi. Nimetatud asjaolu näitab, et

tarneaeg ei olnud fikseeritud selliselt, et selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud

lepingu täitmise võimatuks või hageja oleks ilma jäänud sellest, mida ta lootis saada. Hageja

vajadus kaitsemaskide järele ei ole ära langenud. Hageja ei ole põhistanud, et lepingu täitmine

hilisemal tähtajal ei ole vajalik ega võimalik. Kostja on alates 03.04.2020 aktiivselt tegutsenud

selle nimel, et saavutada vajalike rahaliste vahendite käsutamise võimalus. Kostja on hagejat

viivitamatult teavitanud ilmnenud takistusest. Tarneaja edasilükkumine ei olnud oluline

lepingurikkumine, kuna hagejal on jätkuvalt vajadus kaitsemaskide järele.

6. Lepingust taganemise aluseks ei saa olla asjaolu, et hagejal tekib veel tarnimata kauba

kvaliteedi osas kahtlusi, eriti kui kahtlused põhinevad kaudsetel ja kontrollimata andmetel.

Kostja ei ole hagejale esitanud toote kohta käivaid sertifikaate, sest iga kaubapartii juurde

käivad konkreetselt sellega seonduvad sertifikaadid. Kostja tehingupartneri tarnitavad

kaitsemaskid vastavad kõikidele nõutele.

7. Isegi kui kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud, siis ei vastuta kostja

lepingurikkumise eest ning lepingust taganemine ei olnud lubatav. Hageja ei ole tõendanud, et

ta on teinud kõik omalt poolt võimaliku, et vältida kahju ja takistuste tekkimist.

8. Kostja esitas 29.06.2020 maakohtule tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi. Selle kohaselt

taganes kostja 08.05.2020 avaldusega lepingust hageja lepingurikkumise tõttu. Hageja

lepingurikkumine seisneb selles, et ta keeldus alusetult lepingut täitmast ja takistas kostjat

lepingut täitmast. Kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

Kostjale tekkinud kahjuks on saamata jäänud tulu summas 2 966 403,60 eurot. Kostja

tasaarvestab saamata jäänud tulu nõude 2 655 000 euro ulatuses hageja nõudega ettemaksu

tagastamiseks. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista 311 403,60 eurot ja viivise.

9. Harju Maakohus keeldus 07.07.2020 määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest ja

andis selle menetlemiseks eraldi hagina.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 13.07.2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2 655 000 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest 20.04.2020 kuni põhinõude

täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7034 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses

määras. Maakohus jättis 20.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse otsuse

täitmist tagava abinõuna.

11. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt kaupade ostu-müügi

leping ning Euroopa Liidu määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus) artikli 4 lõige 1 punkti a

alusel kohaldub vaidlusele Eesti õigus. Hageja asub Soome Vabariigis ja kostja Eesti

Vabariigis. Mõlemad riigid on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga

kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG), mille artikkel 1 lõike 1 punkti b

kohaselt kohalduvad selle konventsiooni sätted eri riikides asuvate lepingu poolte vahel

sõlmitud kaupade ostu-müügi lepingutele, millele rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb

rakendada konventsiooniga liitunud riigi õigust. Kuna käesolevale vaidlusele kohaldub Eesti

õigus, siis tuleb vaidlus lahendada muuhulgas CISG-i sätete alusel.

12. Vaidlus puudub selles, et Soome riiklik kriisivarude amet Huoltovarmuuskeskus ja

kostja sõlmisid lepingu 5 310 000 euro eest kaitsemaskide tarnimiseks Hiinast. Hageja kandis

ettemaksuna 2 655 000 eurot 02.04.2020 kostja pangakontole Luminor pangas. Kohus tuvastas,

et lepingu juurde kuulunud kostja 30.03.2020 pakkumuses lubas kostja kaitsemaskide tarne

korraldada ajavahemikus 13.-19.04.2020. 02.04.2020 e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et

maskide tarnekuupäev lepitakse eraldi kokku ajavahemikuks 20.-26.04.2020. Samuti tuvastas

kohus, et 08.04.2020 selgus, et kostja ei saa tellimust Hiinasse esitada ega kaitsemaskide

tellimuse eest tasuda, kuna Luminor pank külmutas kostja kontole tasutud ettemaksu. Hageja

esitas kostjale 13.04.2020 avalduse lepingust taganemiseks.

13. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja taganes lepingust õiguspäraselt. CISG

artikli 49 punkti 1a kohaselt võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne kohustuse

täitmatajätmine on lepingu või konventsiooni järgi oluline lepingu rikkumine. GISG artiklis 72

punktis 1 on sätestatud, et kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest

lepingut oluliselt rikub, võib teine pool teatada selle lõpetamisest. GISG artiklis 72 punktis 2

on sätestatud, et kui aeg lubab, peab pool, kes kavatseb teatada lepingu lõpetamisest, saatma

teisele poolele aruka teate, et võimaldada sellel esitada piisavaid garantiisid oma kohustuste

täitmise kohta. Kuivõrd CISG ei täpsusta müügilepingust taganemise korda, on selles osas

võimalik tugineda ka võlaõigusseaduse (VÕS) lepingust taganemise sätetele VÕS § 116 järgi.

14. Maakohus leidis, et esitatud asjaolude pinnalt on õige hageja taganemisavalduse eeldus,

et tellitud kaitsemaskide õigeaegset kohaletoimetamist ei saanud toimuda ning kostja ei olnud

võimeline täitma oma lepingust tulenevaid peamisi kohustusi ja on sellega lepingut oluliselt

rikkunud. Kostja väited, nagu olnuks hagejal huvi osta kostjalt kaitsemaske ka lepingus

kokkulepitust oluliselt hilisemal tähtajal, on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja ei ole pädev

sisustama hageja vajadusi ja huve, sest oma tegelikke vajadusi ja huve saab määrata üksnes

hageja ise. Kui hageja leppis kostjaga kokku maskide tarnetähtajas (mida kostja täita ei

suutnud), siis tuleb eeldada, et hageja jaoks oli tegemist olulise lepingutingimusega. Oma selget

huvi maskide tarnetähtaja täpse järgimise kohta väljendas hageja ka oma 13.04.2020

taganemisavalduses.

15. Hageja on põhjendanud, et maskide kiire tarne ning kokkulepitud tähtaja järgimine olid

hageja jaoks lepingu sõlmimisel keskse tähtsusega, kuna pooled sõlmisid lepingu 02.04.2020

ehk COVID-19 kriisi kõrgajal. Vaidlus puudub, et hageja on Soome riiklik kriisivarude amet,

kes vastutab kaitsemaskide hankimise eest. Arvestades eeltoodut on eluliselt usutav hageja

põhistus, et lepingu sõlmimise hetkel valmistuti ülemaailmse pandeemia tõttu olukorra

halvenemiseks ning isikukaitsevahendite vastu oli ülemaailmselt väga suur nõudlus, mistõttu

oli kaitsemaske konkreetsel ajahetkel väga keeruline leida. Seetõttu on veenev ka hageja

selgitus, et hageja sõlmis lepingu kostjaga, kui hagejale tundmatu äriühinguga, kellel polnud

varasemast kogemust kaitsemaskidega kauplemises, üksnes seetõttu, et kostja lubas hagejale

keerulises kriisiolukorras tarnida kiirkorras suure koguse haiglakasutuseks kõlbulikke maske.

Seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid, sest tarnetähtaeg oli fikseeritud lepingu olulise

tingimusena. Kostjal puudus alus eeldada, et hageja pidanuks lisaks niigi suurele kriisiaegsele

määramatuse faktorile ootama teadmata aja kestel kostja külmutatud pangakontode avamist,

lootuses, et võib-olla kunagi tulevikus oleks võimalik tarne teostamine. Maakohus nõustus

eeltoodut arvestades hagejaga, et kiire tarne turutõrke olukorras oli kostjaga lepingu sõlmimise

primaarseks tingimuseks ja hageja keskseks huviks kogu tehingus. Olukorras, kus maskide kiire

tarne oli kogu tehingu sõlmimise eelduseks, oli kokkulepitud tarnetähtaja järgimata jätmine

kostja poolt oluline lepingu rikkumine.

16. Kuna juba enne lepingu täitmist oli ilmne, et kostja rikub tarnetähtaja osas oluliselt

pooltevahelist lepingut, oli hagejal CISG artikli 49 lõike 1 ja artikli 72 kohaselt õigus lepingust

taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. GIGS artiklist 72 punkt 2 tulenevalt ei olnud

hagejal enne lepingu lõpetamist kohustust anda kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega,

sest olukord oli hageja jaoks ajakriitiline. Sama põhimõte, mille kohaselt hagejal oli õigus

lepingus taganeda täiendavat tähtaega andmata, tuleneb VÕS § 116 lg 4, VÕS § 116 lg 2

punktidest 1 ja 2. Maakohus nõustus hagejaga, et tarnetähtaja mittejärgmine oli CISG artikli 25

mõttes kostjapoolne oluline lepingurikkumine, kuna hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida

ta lootis lepingu alusel saada. Hageja huvi oli saada kaitsemaskid kätte kiirkorras, mistõttu ei

olnud hagejal võimalik kostja järel teadmata aja kestel oodata ega pikendada lepingujärgset

tarnetähtaega. Kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja

huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. CISG artiklid 49 ja 72 ning VÕS § 116 ei seo

lepingust taganemise õigust lepingu hilisema täitmise võimalikkusega. Kostja pangakontole

tasutud ettemaksu külmutamine ei ole vääramatu jõud VÕS § 103 ja CISG artikkel 79 punkt 1

suhtes, ning see ei vabasta kostjat vastutusest.

17. Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei olevat tõendanud, et tegi kõik omalt poolt

võimaliku, et vältida kahju ja takistuste tekkimist. GISG artiklis 77 on sätestatud, et pool, kes

viitab lepingu rikkumisele, peab rakendama niisuguseid meetmeid, mis on antud asjaoludel

kahju vähendamiseks arukad, kaasa arvatud lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud minetatud

kasu vähendamiseks. Kui ta niisuguseid meetmeid ei võta, võib lepingut rikkunud pool nõuda

kahjude hüvitamise vähendamist summa võrra, mille võrra neid oleks saanud vähendada. Kuna

hageja ei ole esitanud kostja vastu kahjunõuet, ei ole viide CISG artiklile 77 asjakohane.

18. Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, leidis maakohus, et hageja on kostjaga

sõlmitud kaitsemaskide tarnelepingust 13.04.2020 avaldusega õiguspäraselt ja kehtivalt

taganenud. CISG artikli 26 kohaselt jõustus lepingust taganemine hagejapoolse

taganemisavalduse teate kostjale esitamisega. Kohtu hinnangul piisas lepingust taganemiseks

kostjapoolest olulisest lepingurikkumisest, mis seisnes selles, et kostja jättis kaitsemaskid

tähtaegselt tarnimata. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks täiendavalt hinnata poolte

väiteid ja tõendeid selles, kas lisaks kostjapoolsele maskide tarnimata jätmisele oli hagejal alus

eeldada ka kaitsemaskide nõuetele mittevastavust.

19. Oma 29.06.2020 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi

hageja vastu 311 403,60 euro ja viivise nõudes. Kostja taotles tasaarvestada oma väidetavalt

saamata jäänud tulu 2 966 403,60 euro nõue osaliselt hageja 2 655 000 euro suuruse nõudega

ettemaksu tagastamiseks ning mõista ülejääv summa hagejalt kostja kasuks saamata jäänud

tuluna välja. 07.07.2020 määrusega keeldus kohus vastuhagi käesolevas asjas menetlusse

võtmast ja andis selle menetlemiseks eraldi hagina. Kohus ei lahenda kostja poolt esitatud hagi

käesolevas tsiviilasjas, kuid saab käesolevas menetluses anda siiski hinnangu tasaarvestuse

põhjendatusele.

20. Kostja on seisukohal, et 02.04.2020 leping on hageja poolsest rikkumisest tulenevalt

lõpetatud kostja 08.05.2020 avalduse alusel ning kuivõrd leping on lõppenud alles 08.05.2020,

siis puudub hagejal õigus nõuda tehtud ettemakse tagastamist ja viivise tasumist alates hagi

esitamisest. Kuna maakohus leidis eelnevalt, et hageja on lepingut 13.04.2020 kehtivalt

taganenud, siis on kostja 08.05.2020 taganemisavaldus õigusliku toimeta. Kuna hageja ei ole

pooltevahelist lepingut rikkunud, siis ei saa kostjal olla hageja vastu ka tasaarvestavat nõuet.

Kuivõrd hageja on pooltevahelisest lepingust kehtivalt taganenud ja kostjal puuduvad hageja

vastu tasaarvestatavad nõuded, siis on kostja kohustatud tagastama hageja poolt kostjale tasutud

ettemaksu summas 2 655 000 eurot VÕS § 189 lg 1 ja CISG artikkel 81 punkti 2 alusel. Samuti

tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest 20.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

21. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus pidas põhjendatuks hageja

riigilõivu kulu 3450 eurot, äriregistri väljavõtte kulu 6 eurot ja hagi tagamise määrusega seotud

kohtutäituri tasu 278 eurot. Lisaks pidas maakohus põhjendatuks hageja esindajakulu 22 tunni

eest, tunnimääraga 150 eurot, summas 3300 eurot. Kokku mõistis maakohus kostjalt välja

menetluskulud 7034 eurot ja viivise.

Apellatsioonkaebus

22. Maakohtu otsusele esitas 12.08.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt

ei hinnanud maakohus kõiki kostja poolt esitatud väiteid. Maakohus kohaldas vääralt

materiaalõigust ning andis ebaõige hinnangu tsiviilasjas kogutud tõenditele.

23. Maakohus on vääralt leidnud, et CISG ei täpsusta müügilepingust taganemise korda

ning tuginenud seetõttu vaidluse lahendamisel VÕS regulatsioonile. CISG ei näe ostjale ette

võimalust lepingust taganemiseks olukorras, kus ostjal on üksnes üldine kahtlus tulevikus

tarnitava kauba kvaliteedi osas või lepingu täitmise tähtaeg ei ole veel saabunudki.

24. Maakohus ei ole menetluses õigesti hinnanud kostja väidet, et poolte lepingu eesmärk

oli müüa hagejale COVID-19 viiruse levikuga seonduva nõudluse rahuldamiseks ühekordselt

kasutatavaid isikukaitsevahendeid. Poolte lepingus ei olnud tarneaeg fikseeritud selliselt, et

selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud lepingu täitmise võimatuks või oleks hageja

jätnud ilma sellest, mida ta lootis saada. Igal juhul ei saanud hageja 13.04.2020 seisuga väita,

et kauba tarne ei olnud ajavahemikus 20.04.2020-26.04.2020 võimalik. Lisaks ei ole ka

käesolevaks ajaks langenud ära hageja vajadus kaitsemaskide järele. Maakohus ei ole

põhjendanud, et lepingu täitmine hilisemal ajal ei ole vajalik ega võimalik.

25. CISG-i kohaselt toimub kauba nõuetelevastavuse tuvastamine kauba üleandmise hetkel

või vahetult pärast seda. Kuna hageja ei nõustunud lepingu täitmisega, siis ei jõudnud lepingu

täitmine etappi, kus oleks saanud kauba nõuetekohasuses veenduda. Seega puudus hagejal alus

lepingust taganemiseks põhjusel, et ostjal tekkis kahtlus kauba nõuetekohasuses.

26. Hageja rikkus CISG artiklis 60 punktis a sätestatud kohustust sooritada tegevusi, mida

temalt oleks arukas oodata selleks, et võimaldada müüjal kaupa tarnida. Hageja rikkumine algas

13.04.2020, mil hageja esitas alusetu lepingust taganemise avalduse ja asus seeläbi takistama

kostja poolt kauba soetamiseks vajalike sammude astumist.

27. Isegi kui kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud, ei vastuta kostja selle eest CISG

art 79 punkti 1 alusel ning hageja poolt lepingust taganemine ei ole lubatav. Kostja suhtes ei

ole eelnevalt olnud rahapesukahtlusi ning kostjal puudus alus arvata, et tema arvelduskonto

suhtes kohaldatakse selliseid abinõusid. Pangakonto käsutuspiirangud lõppesid 05.05.2020 ja

alates sellest ajahetkest oli kostjal võimalik lepingut täita, kuid seda takistas hagi tagamise

abinõuna kohaldatud kostja pangakonto arest. Maakohus on valesti järeldanud, et kostja oleks

pidanud tarne korraldama vaatamata sellele, et hageja poolt makstud ettemaksu ei olnud

võimalik käsutuspiirangu tõttu kasutada.

Vastus apellatsioonkaebusele

28. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei

korda neid (TsMS § 654 lg 6).

30. Hagiavalduse kohaselt on hageja Soome riiklik kriisivarude amet. 08.03.2021

kohtuistungil palus kohus hagejal põhjendada, et tal on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja andis

selleks tähtaja. Hageja selgitas 22.03.2021 viitega Soome seadusele, et tal on õigus iseseisvalt

kohtumenetluses osaleda. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 201 lg 2 sätestab, et

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt.

Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on ka välismaisel isikute ühendusel ja asutusel ning

rahvusvahelisel organisatsioonil, kelle õigusvõimet tunnustatakse Eestis rahvusvahelise

eraõiguse sätete alusel. Kolleegium leib, et kuna Soome seadusandluse kohaselt on

Huoltovarmuuskeskusel

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime,

siis

tuleb

teda

tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeliseks pidada ka Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi.

31. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagejal oli õigus lepingust taganeda.

Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus on lepingust taganemise õigusliku aluse

kindlakstegemisel tuginenud võlaõigusseadusele. Kuigi maakohus on analoogia korras

viidanud võlaõigusseadusele, on kohus küsimuse, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda,

välja selgitanud CISG-i alusel.

32. CISG artikli 49 punkti 1a kohaselt võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja

mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline

rikkumine. CISG artikkel 72 punkt 1 sätestab, et kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva

ilmneb, et üks pooltest lepingut oluliselt rikub, võib teine pool teatada selle lõpetamisest. Sama

artikli punkti 2 kohaselt, kui aeg lubab, peab pool, kes kavatseb teatada lepingu lõpetamisest,

saatma teisele poolele aruka teate, et võimaldada sellel esitada piisavaid garantiisid oma

kohustuste täitmise kohta.

33. Vaidlus puudub, et kostja pidi kaitsemaskid hagejale toimetama hiljemalt 26. aprilliks

2020. Samuti ei ole vaidlust selles, et taganemisavalduse esitamise seisuga 13.04.2020 oli

hageja poolt kostjale kaitsemaskide eest tehtud ettemakse endiselt külmutatud. Kostja ei ole

väitnud, et tal oli kavatsus tarnijale tasuda muude rahaliste vahendite arvelt, kui hageja tasutud

ettemaks. Samuti ei ole vaidlust selles, et taganemisavalduse esitamise seisuga ei olnud kostja

veel esitanud Hiina tarnijale vajalikku tellimust. Seega oli taganemisavalduse esitamise ajaks

selge, et kostja ei ole võimeline lepingut nõuetekohaselt täitma, s.t tarnima kaitsemaske

kokkulepitud tähtajaks. Seda, et kostja ei oleks olnud lepingut suuteline kokkulepitud tähtajaks

täitma, kinnitab ka see, et kostja on ise apellatsioonkaebuses väitnud, et pangakonto

käsutuspiirang lõppes 05.05.2020, s.o pärast vaidlusaluse lepingu täitmiseks kokkulepitud

tähtpäeva.

34. Ringkonnakohus

nõustub

maakohtuga

selles,

et

kokkulepitud

tähtajast

mittekinnipidamist saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks. Hageja on põhistanud, et

maskide kiire tarne oli hageja jaoks keskse tähtsusega, arvestades alanud COVID-19 kriisi, mil

oli kaitsemaskide vastu ülemaailmselt suur nõudlus. Maakohus on õigesti järeldanud, et

kaitsemaskide kiire tarne oli kogu tehingus hageja jaoks keskseks huviks. Kostjal puudus alus

eeldada, et hageja pidanuks, lisaks niigi suurele kriisiaegsele määramatusele, ootama teadmata

aja külmutatud pangakontode avamist. Kostja leiab, et kuna COVID-19 viiruse levik jätkub,

siis on hagejal jätkuvalt huvi kaitsemaskide vastu. Kolleegiumi hinnangul ei anna COVID-19

viiruse leviku jätkumine alust järeldada, et lepingu tähtaeg ei olnud lepingu oluline tingimus

ning, et hagejal on jätkuvalt huvi kostja poolt pakutud kaubale lepingus sätestatud tingimustel.

Lisaks on kostja ise esitanud hagejale 08.05.2020 lepingust taganemise avalduse, mis näitab, et

kostjal endal puudus huvi lepingut edasi täita.

35. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagejal oli CISG artikli 49 punkti

1a ja artikli 72 punkt 1 järgi õigus lepingust taganeda, kuna enne lepingu tähtaja saabumist oli

ilmne, et kostja ei suuda lepingut tähtaegselt täita. Ebaõige on kostja seisukoht, et CISG ei

võimalda lepingust taganemist enne lepingu tähtaja saabumist. CISG artikkel 72 punkti 1 järgi

saab lepingu lõpetada, kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest

lepingut oluliselt rikub. Kuna lepingu tähtaeg oli lepingu oluline tingimus ning oli ilmne, et

kostja ei suuda lepingut tähtaegselt täita, siis ei olnud tulenevalt CISG artikkel 72 punktist 2

hagejal kohustust kostjale anda ka lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega.

36. Kostja leiab, et isegi kui ta on lepingut rikkunud, ei vastuta ta lepingu rikkumise eest

CISG artikkel 79 punkti 1 alusel. CISG artikkel 79 punkt 1 sätestab, et pool ei kanna mingite

oma kohustuste täitmata jätmise eest vastutust, kui ta tõestab, et selle olid põhjustanud

väljaspool tema kontrolli olevad takistused ja et temalt polnud arukas oodata selle takistuse

arvesse võtmist lepingu sõlmimise ajal või selle takistuse või takistuse tagajärgede vältimist või

ületamist. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et vääramatuks jõuks saab

lugeda sellist asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada. Kostja lepingulise kohustuse täitmise

eelduseks ei olnud seatud, et kostja peab maskide tellimust finantseerima hageja poolt

ettemakstud rahaga. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalik hankida mujalt vahendeid

kaitsemaskide eest tasumiseks või rääkida tarnijaga läbi teistes tingimustes kaitsemaskide eest

tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole CISG artikkel 79

punkti 1 nõuded täidetud. Lisaks ei ole sellel ka määravat tähtsust, kuna CISG artikkel 79 punkti

5 kohaselt ei takista käesolevas artiklis miski mõlemat poolt teostamast igasuguseid teisi õigusi

peale kahjude hüvitamise nõude käesoleva konventsiooni alusel. Seega ka juhul, kui CISG

artikkel 79 lõikes 1 nimetatud tingimused oleksid täidetud, ei takistaks see hagejat lepingust

taganemast.

37. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hageja on lepingust 13.04.2020

avaldusega kehtivalt taganenud. Kuna lepingust taganemiseks piisas sellest, et kostja ei suutnud

kaitsemaske tähtaegselt tarnida, siis ei hinnanud maakohus poolte väiteid, mis puudutavad

maskide võimalikku ebakvaliteetsust. Samal põhjusel puudub nende väidete hindamiseks

vajadus ka ringkonnakohtul.

38. Arvestades, et hageja 13.04.2020 lepingust taganemise avaldus oli kehtiv, siis saanud

kostja 08.05.2020 avaldusega enam lepingust taganeda ning puudub vajadus kostja

taganemisavalduse hindamiseks. Seega ei saa kostjal olla hageja vastu ka kostja kirjeldatud

nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.

39. Ülaltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus

muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust

menetluskulude kindlaksmääramise osas.

41. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja

palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 4320 eurot ((19,2 töötunni

eest, tunnihinnaga 225 eurot (käibemaksuta)), millele lisandub kulu istungil osalemise eest kahe

esindaja kohta. Hageja on käibemaksukohustuslane. Lisaks palub hageja menetluskuludelt välja

mõista viivise.

42. Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab

ringkonnakohus hageja esindajate põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 15

tundi. Sealhulgas märgib kohus, et kostja esindajate ajakulu on 10,08 tundi, millele lisandub

istungikulu. Tsiviilasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaks hageja esindajate oluliselt

suuremat ajakulu võrreldes kostja esindajatega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega, et hageja esindajate põhjendatud tunnitasumääraks tuleb lugeda 150 eurot

(käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2250 eurot ja

viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu