3-20-1519/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1519

Haldusasi

X kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni

vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/20/2143

ja

kohustada

Sotsiaalkindlustusametit

edastama

kaebajale tema 17.03.2020 teabenõudes küsitud teave

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja 1: Sotsiaalkindlustusamet

Vastustaja 2: Andmekaitse Inspektsioon

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. mai 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 17.03.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teabenõude, milles palus väljastada

talle tema ema (surnud) kohta andmed, mida SKA omab seoses tema ema Y ohvriabi poole

pöördumisega (KIS dok 4s). SKA keeldus oma 26.03.2020 vastusega nr 3.1-1/6110-4 küsitud

teavet väljastamast, kuna Y pärimismenetlus on peatatud ja asja menetleb kohus. SKA märkis,

et tänase seisuga ei ole X veel oma ema pärija ning SKA-l ei ole alust edastada X teavet Y kohta

(KIS dok 4s).

2. X esitas SKA vastusele vaide, mille SKA edastas lahendamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI). AKI otsustas 07.05.2020 otsusega isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-

3/20/1493 jätta järelevalvemenetluse algatamata. X esitas nimetatud otsusele vaide. AKI

vaideotsusega isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/20/2143 otsustati X vaie jätta rahuldamata

(KIS dok 4s).

3. 14.08.2020 (täpsustatud 21.09.2021) esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada AKI

vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/20/2143, tuvastada Sotsiaalkindlustusameti

tegevuse – kaebaja teabenõude täitmisest keeldumise – õigusvastasus ning kohustada

Sotsiaalkindlustusametit edastama kaebajale tema 17.03.2020 teabenõudes küsitud teave.

Kaebaja esitas ka varalise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

4. Kohus otsustas oma 22.09.2020 määrusega eraldada X kaebuses esitatud nõuded kaheks

eraldi haldusasjaks järgmiselt:

1) tühistada AKI vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/20/2143 ja kohustada

Sotsiaalkindlustusametit edastama kaebajale tema 17.03.2020 teabenõudes küsitud teave

(haldusasi nr 3-20-1519);

2) X kaebus AKI ja SKA vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (haldusasi nr

3-20-1780).

22.09.2020 määrusega rahuldas kohus X menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise

kohustusest summas 15 eurot kaebuse esitamisel. Ühtlasi võttis kohus menetlusse X kaebus

nõuetes tühistada AKI vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/20/2143 ja kohustada

Sotsiaalkindlustusametit edastama kaebajale tema 17.03.2020 teabenõudes küsitud teave.

23.02.2021 (muudetud 26.02.2021) määrusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus

menetluses.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja selgitab esmalt, et tema ema Y suri 25.12.2017. Y on koostanud testamendi, mille

kohaselt on kaebaja X Y pärijaks, kes pärib kogu tema vara.

Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et tema on pärijaks. Kaebaja on seisukohal, et pärand

avaneb pärandaja surma kuupäeval ja läheb pärijale üle.

Kaebaja leiab, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust (kaebaja viitab siinkohal

Riigikohtu 13.05.2020 otsuse nr 2-17-13190 punktile 13 ning 09.10.2019 otsuse nr 2-17-12712

punktile 15) ja pärandi üleminekuks ei ole vaja väljastada pärimistunnistust.

Kaebuse esitajat ei ole tunnistatud pärimiskõlbmatuks.

5.2. Kaebaja toob välja, et tsiviilasjas nr 2-18-6841 on 01.07.2020 kohtuotsusega otsustatud:

1. Jätta Z hagi X pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta täies

ulatuses Z kanda. See tõestab, et kaebaja on pärija alates 25.12.2017.

5.3. Kaebaja on seisukohal, et lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 9 oli SKA

kohustatud kaebajale andmeid väljastama tema ema Y kohta ja teabenõude täitma. Sellest

tulenevalt on ebaõige ka vaidlustatud vaideotsus. Kaebaja viitab ka põhiseadusele seoses teabe

saamise õigusega. Kaebaja viitab veel, et andmed on vajalikud talle teises kohtumenetluses.

5.4. Kaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustajate kanda.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

6. Vastustaja AKI kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

6.1. Vastustaja leiab, et vaideotsus on õiguspärane, kaalutlusvigadeta ning kooskõlas selle

tegemise ajal kehtinud õigusega. Kaebaja ei ole 14.08.2020 kaebuses ega 21.09.2020 kaebuse

täienduses piisavalt põhjendanud, miks vaideotsus tuleks tühistada.

6.2. AKI leiab, et SKA-l on võimalik kaebajale Y isikuandmed väljastada ainult siis, kui puudub

kahtlus, et kaebaja on Y pärija. Vaideotsuses andis AKI hinnangu, kas AKI oleks pidanud

alustama järelevalvemenetluse SKA suhtes või mitte. AKI tegi vaideotsuse tol hetkel

teadaoleva info ja faktide põhjal. AKI leidis, et puudus õigustus järelevalvemenetluse

algatamiseks (SKA tegevus oli õiguspärane) – seetõttu jäi vaie rahuldamata.

6.3. AKI toob välja, et alles siinses kohtumenetluses sai AKI teada, et 01.07.2020

kohtuotsusega asjas nr 2-18-6841 ei tunnistatud kaebajat pärimiskõlbmatuks. AKI-l puudub

teadmine, kas tegemist on jõustunud kohtuotsusega (see ei ole leitav Riigi Teatajast) ning kas

nüüdseks on Y varaga seotud pärimismenetlus lõppenud ehk pärimistunnistus on väljastatud.

Sellest hoolimata ei oma mainitud kohtuotsus ning pärimismenetluse võimalik lõppemine

käesolevas kohtuasjas tähendust, kuna kohus peab hindama vaideotsuse õiguspärasust

vaideotsuse andmise tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 lause 2).

Vaideotsuse tegemisel oli AKI-le teada faktidest: kaebaja küsis 17.03.2020 SKA-lt Y

isikuandmeid; SKA keeldus 26.03.2020 soovitud andmete väljastamisest, kuna SKA-le

olemasoleva info põhjal on Y pärandiga seotud pärimismenetlus peatatud ja asja menetles

kohus (tsiviilasi nr 2-18-6841, kus taotleti, et kohus tunnistaks kaebaja pärimiskõlbmatuks ehk

tuvastaks kaebaja sobimatuse olla Y pärija); AKI-le teadaolevalt ei olnud SKA vastamise ning

vaideotsuse tegemise ajal pärimismenetlus ja kaebaja pärimiskõlblikkusega seotud

kohtumenetlus veel lõppenud, sh ei olnud kaebajale väljastatud pärimistunnistust.

6.4. Vastuseks küsimusele, kas kaebaja oleks pidanud saama SKA-lt Y isikuandmeid ning kas

AKI oleks pidanud SKA suhtes järelevalvemenetluse algatama, selgitab AKI järgmist:

IKS § 9 reguleerib, millal on võimalik surnud inimeste isikuandmeid töödelda. Kehtib nõue, et

isikuandmete töötlemise üle otsustab pärija, sh on pärijal võimalik küsida pärandaja

isikuandmeid.

AKI on seisukohal, et senikaua kuni kestab pärimismenetlus ei ole võimalik väita, et konkreetne

isik on lõplik pärija – eriti, kui pärija pärimiskõlblikkus on kohtus vaidlustatud. Ka testamendi

olemasolu ei tähenda alati, et konkreetne isik on pärija, kuna ka seda võidakse vaidlustada.

Pärimismenetlus lõpeb, kui pärijad on selgunud ning notar annab selle kohta välja

pärimistunnistuse. Pärimismenetluse lõpus võib ka ilmneda, et eeldatavad pärijad ei olegi

lõplikud pärijad (näiteks kui keegi loobub pärandist või kui vaidlustatakse isiku

pärimiskõlblikkus või testament).

Pärimismenetlus toimub pärimisseaduse (PärS) § 2 mõistes pärandaja vara, sh ka teatavas osas

tema (pigem varaga seotud) õiguste ja kohustuste üle otsustamine. Pärandi hulka ei arvestata

dokumente, mis on muu isiku kui pärandaja valduses – konkreetsel juhul nt SKA juures olevad

kirjad jt dokumendid Y kohta. Pärand läheb üle alles pärandi vastuvõtmisega (PärS § 130 lg 1),

mitte pärimismenetluse algusega.

Pärimismenetluses ei otsustata ega selgitata välja, milline pärija saab pärandaja isikuandmete

töötlemise eest otsustada. Füüsilise isiku (andmesubjekti) õigused otsustada enda isikuandmete

töötlemise üle on lahutamatult seotud tema isikuga. IKS § 9 järgi on vastav otsustusõigus

surnud inimese isikuandmete osas ainult pärijal ning mitme pärija olemasolul on vastav õigus

kõigil pärijatel. Nende õiguste kasutamiseks on vaja tõsikindlalt selgeks teha, kes on lõplik

pärija.

Ainult pärimistunnistusega saavad pärijad oma pärimisõigust tõendada.

Seetõttu saab isikuandmete kaitsega seotud õigusi pärandaja isikuandmete osas teostada ainult

pärimistunnistusega. See tähendab ka, et ainult pärimistunnistusega saab pärija küsida

isikuandmete töötlejalt välja pärandaja isikuandmeid. Kui pärimismenetlust ei ole läbi viidud

ning pärimistunnistust väljastatud, ei ole isikuandmete töötlejatel täit kindlust, et konkreetne

isik on pärija, kes saab otsustada pärandaja isikuandmete töötlemise üle.

Pärimistunnistuseta ei olnud SKA-l võimalik kaebajale väljastada Y isikuandmeid. Kuna SKA

tegevuses oli õiguspärane, siis jäeti kaebaja AKI toimingu (menetluse algatamata jätmise) peale

esitatud vaie õiguspäraselt rahuldamata ehk SKA suhtes ei algatatud järelevalvemenetlust.

6.5. Kui kohus leiab, et pärimismenetluse algusega läksid kaebajale üle ka õigus otsustada Y

isikuandmete töötlemise üle IKS § 9 tähenduses, siis peaks kohus selgitama, kuidas need

õigused üle lähevad, sh kas tegemist on olukorraga, kus pärandajaga lahutamatult seotud

õigused lähevad üle PärS § 130 lõike 2 tähenduses.

Samuti tuleks selgitada, kuidas saavad isikuandmete töötlejad veenduda pärimistunnistuse

olemasoluta, et pärija saab IKS §-s 9 olevaid õigusi kasutada. Lisaks tuleks võtta seisukoht, et

kas on erisusi olukorras, kus pärija pärimiskõlblikkus on kohtus vaidlustatud.

6.6. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.

7. Vastustaja SKA kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

7.1. SKA jääb oma seisukoha juurde ning nõustub AKI 15.02.2018 vaideotsuses nr 2.1.-3/18/33

toodud AKI põhjendustega.

IKS § 9 lõike 2 kohaselt on pärast isiku surma tema isikuandmete töötlemine lubatud

andmesubjekti pärija nõusolekul.

AKI selgitas vaideotsuses, et kui isikul on õigus küsida asutuselt enda kohta käivaid andmeid,

siis isiku surma korral ei lähe see õigus automaatselt üle pärijale, vaid selline õigus tekib peale

pärandi vastu võtmist (pärijal on õigus keelduda ka pärandist) ning oma pärimisõiguse

tõendamist, kuna asutus kellelt andmeid küsitakse peab olema kindel, et andmete küsijaks on

selleks õigustatud isik ehk pärija. Nimelt sätestab PärS § 130 lg 1, et pärandi vastuvõtmisega

lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma

olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt

isikult teisele üle minna. Oma õigusi saab pärija tõendada notari poolt tõendatud

pärimistunnistusega.

7.2. Vaidlust ei ole selles, et X on Y poeg.

Pärimisregistri andmete kohaselt on Y osas pärimismenetlus algatamise kuupäev 12.01.2018

ning käesoleval hetkel ei ole pärimisregistri andmetel menetlust lõpetatud, st pärimistunnistust

ei ole väljastatud ning pärija ei ole kindel.

X esitas 30.09.2020 SKA-le uue teabenõude, milles viitas, et Pärnu Maakohtu 01.07.2020

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-6841 on tõendatud tema pärija õiguslik staatus. SKA märgib,

et nimetatud kohtuotsus ei ole jõustunud ning on apellatsioonmenetluses.

7.3. Eeltoodust tulenevalt on SKA seisukohal, et ta on keeldunud õiguspäraselt X Y andmete

edastamisest.

7.4. SKA palub menetluskulud jätta kaebaja enda kanda

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

8.1. Kaebuse esitaja eesmärgiks on esiteks see, et Sotsiaalkindlustusamet (SKA) väljastaks

kaebuse esitajale kaebaja 17.03.2020 teabenõudes küsitud teabe. Vaidlust ei ole selles, et

kaebaja palus nimetatud teabenõudega väljastada SKA-l kõik tema ema Y (surnud) kohta

kogutud andmed, mida SKA omab seoses tema ema Y ohvriabi poole pöördumisega (KIS dok

4s). SKA keeldus oma 26.03.2020 vastusega nr 3.1-1/6110-4 küsitud teavet väljastamast, kuna

Y pärimismenetlus on peatatud ja asja menetleb kohus. SKA märkis, et tänase seisuga ei ole X

veel oma ema pärija ning SKA-l ei ole alust edastada X teavet Y kohta (KIS dok 4s).

Teiseks palub kaebuse esitaja tühistada AKI vaideotsuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-

3/20/2143, leides, et AKI jättis põhjendamatult järelevalvemenetluse SKA üle algatamata, kui

viimane keeldus kaebuse esitajale teavet väljastamast.

8.2. Kohus selgitab asja lahendades esmalt, et õigus teabele on lihtne seadusereservatsiooniga

piiratav õigus.

Kogu käesolev vaidlus taandub sellele, kuidas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 9 lg 2

tõlgendada ehk kas vastustajad on tõlgendanud viidatud sätet õigesti või mitte nõudes kaebuse

esitajal pärimisõiguse tõendamist notari poolt väljastatava pärimistunnistusega olukorras, kus

kaebaja soovis teavet oma surnud ema kohta, kuid pärimismenetlus ei olnud lõppenud (kaebaja

pärimisõigus oli vaidlustatud kohtus).

IKS § 9 lg 2 sätestab, et pärast andmesubjekti surma on tema isikuandmete töötlemine

lubatud andmesubjekti pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui: 1) andmesubjekti surmast

on möödunud 10 aastat; 2) alaealiselt surnud andmesubjekti surmast on möödunud 20 aastat;

3) isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on mitme

pärija olemasolul andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud neist ükskõik kelle

nõusolekul.

Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse eelviidatud sätte osas järgmist:

„Pärijana käsitatakse kõnesolevas eelnõus pärijat pärimisseaduse (PärS) § 4 lõike 1 ja § 130

lõike 1 tähenduses. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Pärandi vastuvõtmisega

lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma

olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt

isikult teisele üle minna. Pärijal on võimalik pärandaja nõusolekut muuta osas, mis ei ole

eeltoodust tulenevalt lahutamatult seotud pärandaja isikuga.“

PärS § 2 sätestab, et pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused,

mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale.

PärS § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused

ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga

või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võivad seaduses sätestatud juhtudel pärandaja isikuga

lahutamatult seotud õigused üle minna pärijale.

8.3. Kohus leiab, et isikuandmete näol on tegemist pärandaja õigustega ja kohustustega, mis on

oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Järelikult peab olema seaduses

sätestatud, millal need õigused üle lähevad. Vastavat asjaolu reguleeribki IKS § 9 lg 2, mille

tõlgendamise üle käesoleval juhul ongi tekkinud sisuline vaidlus.

Kohus nõustub IKS § 9 lg 2 tõlgendamisel vastustajate seisukohaga selles, et viidatud sätet

tuleb mõista nii, et isikul, kes taotleb peale andmesubjekti surma vastava andmesubjekti

isikuandmete töötlemist, tuleb esmalt tõendada, et ta on pärija. Pärimisõigust saab isik tõendada

pärimistunnistusega (vt PärS § 171). IKS § 9 lg 2 tõlgendamisel ei saa asuda seisukohale, et

andmesubjekti õigused ja kohustused lähevad üle pärandi avamisel ehk isiku surma hetkel,

kuivõrd vastavate õiguste näol ei ole tegemist isiku varaga PärS § 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt on SKA õiguspäraselt keeldunud kaebaja 17.03.2020 teabenõude

täitmisest põhjendades keeldumist sellega, et IKS § 9 alusel väljastatakse pärast isiku surma

andmeid üksnes pärija nõusolekul, pärimismenetlus on aga peatatud ja asja menetleb hetkel

kohus.

8.4. Õige on küll kaebaja väide selles, et tsiviilasjas nr 2-18-6841 on Pärnu Maakohus teinud

01.07.2020 otsuse, millega jättis Z hagi X pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks rahuldamata, kuid

kaebaja jätab tähelepanuta, et vastav kohtuotsus ei ole jõustunud ning see on

apellatsioonkaebuse korras edasi kaevatud ringkonnakohtusse, kus menetlus on alles pooleli.

Samuti jätab kaebaja tähelepanuta asjaolu, et vastavat otsust SKA poolt kaebaja teabenõudele

vastamisel ajal veel ei olnud ja SKA viitas õigesti, et pärimismenetlus on pooleli (vastav

menetlus on ka käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga pooleli).

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal tuleb ära oodata tsiviilasjas nr 2-18-6841 tehtav lõplik

lahend koos selle jõustumisega ning alles seejärel, juhul kui kaebajat pärimiskõlbmatuks ei

tunnistata ning talle väljastatakse notariaalne pärimistunnistus, tekib tal õigus oma ema

andmete saamiseks (kaebajal tuleb soovi korral esitada SKA-le siis uus teabenõue).

Arvestades eeltoodud asjaoludega on kaebaja kohustamiskaebus SKA kohustamiseks

väljastada 17.03.2020 teabenõudes küsitud teave põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Mis puudutab kaebaja viiteid sellele, et kaebajal on vastavaid andmeid vaja teises

kohtumenetluses, siis vastav väide ei ole asjakohane, kuivõrd kaebajal on alati õigus taotleda

konkreetses kohtumenetluses vajadusel kohtu kaudu kohtuasja lahendamiseks asjakohaste ja

vajalike tõendite välja nõudmist.

9. Teiseks kaebaja eesmärgiks on AKI vaideotsuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie

järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise otsusele (seoses SKA poolt kaebaja

teabenõudele vastamisest keeldumisega), tühistamine.

Kohus leiab, et ka see nõue on põhjendamatu, kuivõrd AKI-l puudus alus järelevalvemenetluse

läbi viimiseks olukorras, kus SKA keeldus õiguspäraselt kaebajale teabe väljastamisest. AKI

on vaideotsuses piisavalt põhjendanud, miks ta järelevalvemenetluse algatamisest keeldub ning

kohus nõustub nende põhjendustega neid HKMS § 165 lg 2 toodu alusel üle kordamata..

10. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et SKA on 26.03.2020 õiguspäraselt keeldunud kaebaja

17.03.2020 teabenõude täitmisest ning kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Samuti on AKI õiguspäraselt oma 07.05.2020 otsusega jätnud järelevalvemenetluse algatamata,

millest tulenevalt on ka AKI vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/20/2143 õiguspärane

ja tühistamisele ei kuulu. Seega tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

11. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik