2-19-4171/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-4171

Kohtuasi

XX

ja

YY

avaldus

Tallinn,

Tuulemaa

tn 10

korteriühistu

juhatuse

teabe

andmiseks

ja

dokumentidega

tutvumise

võimaldamise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY

(isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Sulev Mander

Puudutatud isik Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu

(registrikood 80067917), esindaja vandeadvokaat Leino

Biin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2019 määruse resolutsiooni punktid 3.1, 3.2, 3.4,

3.7, 3.8, 3.10, 3.11, 5.3, 5.4 ja 5.6 tervikuna; samuti punkt 3.3 küsimuse osas, kes

otsustasid kaamera paigaldamise; punkt 3.5 viite osas isikuandmete kaitse

seadusele; punkt 5.1 osas, mis käsitleb 26.07, 29.08, 12.10 ja 10.12.2016 ning

28.09.2018 üldkoosolekute dokumente; punkt 5.11 osas, milles kohustati esitama

väljavõte nii, et selles on nähtavad füüsiliste isikute andmed (nimi, kontonumber ja

makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteri-

omanike). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus eelmises lauses

loetletud küsimustele vastamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

rahuldamata.

2. Tühistada maakohtu määrus menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise ja

väljamõistmise osas (resolutsiooni punktid 6–10) ning jätta maakohtus kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt ja sellega seonduvad menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtumääruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Jätta Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu 12.09.2019 taotlus avalduse

läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

5.2. Rahuldada avaldus osaliselt.

5.3. Kohustada Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu juhatust andma XX-le ja YY-

le järgmist teavet:

5.3.1. milline dokument on olemas XX korteri välisukse kohale kaamera

paigaldamise otsustamise kohta;

5.3.2. kes vastutab turvakaamera salvestise säilitamise ja selle eest, et salvestist

ei kasutata vastuolus seadusega;

5.3.3. kuidas arvestatakse majandamiskulusid korterite kaupa (sh küttekulud,

remondifond, turvakaamerad jne);

5.3.4. mitu korteriomandit on üle läinud gaasiküttele ning millised konkreetsed

korterid need on;

5.3.5. kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised ei ole

gaasiküttele üle läinud, ning kuidas toimub küttekulude arvestamine neile

korteritele, millised on gaasiküttele üle läinud;

5.3.6. millise dokumendiga on kindlaks määratud küttekulude arvestus

olukorras, kus pooled korterid on elamus üle läinud gaasiküttele ehk siis

kuidas jagatakse korterite vahel küttekulud;

5.3.7. kes tegi turvakaamera salvestusest foto XX külalistest, mis avaldati ETV+

saates „Q“?

5.4. Jätta avaldus rahuldamata nõude osas kohustada Tallinn, Tuulemaa tn 10

korteriühistu juhatust andma XX-le ja YY-le korteriühistu dokumentidest

koopiaid.

5.5. Kohustada Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu juhatust võimaldama XX-l ja

YY-l tutvuda järgmiste dokumentidega:

5.5.1. kõik

üldkoosolekute

protokollid

koos

registreerimislehtede

ja

volikirjadega alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019, välja arvatud:

5.5.1.1. 26.07.2016

üldkoosoleku

protokoll,

registreerimisleht

ja

volikirjad;

5.5.1.2. 29.08.2016

üldkoosoleku

protokoll,

registreerimisleht

ja

volikirjad;

5.5.1.3. 12.10.2016

üldkoosoleku

protokolli,

registreerimisleht

ja

volikirjad;

5.5.1.4. 10.12.2016

üldkoosoleku

protokoll,

registreerimisleht

ja

volikirjad;

5.5.1.5. 28.09.2018

üldkoosoleku

protokoll,

registreerimisleht

ja

volikirjad;

5.5.2. korteriühistule väljastatud küttearved alates 01.01.2013 (AS Utilitas)

kuni 01.01.2019;

5.5.3. 28.09.2018 ja 12.10.2016 üldkoosolekute videosalvestised;

5.5.4. dokument, millega on otsustatud küttekulude jaotamine nendes

korterites, kus on keskküte ja dokument, millega on otsustatud, kuidas

jagatakse küttekulud neile korteritele, kus on gaasiküte;

5.5.5. alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019 kuude lõikes andmed kõigi korterite

küttekulude jaotamise kohta, sh gaasiküttele üle läinud korterites;

5.5.6. korteriühistu lepingud Advokaadibürooga Vindex (advokaat Jevgeni

Tverdohlebov), Stanislav Tšerepanoviga, Maria Samosonovaga või

nende

õigusteenust

osutavate

isikute

äriühingutega;

samuti

Advokaadibürooga „Biin ja Biin“;

5.5.7. kõik õigusteenust osutanud isikute (AB Vindex, Maria Samsonova,

Stanislav Tšerepanov, AB Biin ja Biin) poolt korteriühistule esitatud

arved ja andmed arvete tasumise kohta;

5.5.8. Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is asuvate korteriühistu Tuulemaa 10

arveldusarvete tervikväljatrükid alates 01.01.2014 kuni 05.03.2019,

milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja

makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

korteriomanike).

5.6. Ülejäänud osas jätta rahuldamata avaldus teabe saamiseks ja dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks vastavalt avaldajate 05.03.2019 pöördumises

märgitule.

5.7. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II) esitasid 19.03.2019 Harju Maakohtule avalduse Tallinn,

Tuulemaa tn 10 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) juhatuselt teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustamiseks. Avaldajad taotlesid menetluskulude

jätmist puudutatud isiku kanda.

Avaldajad palusid kohustada korteriühistut andma avaldajatele või esindajatele teavet, millega

vastataks järgnevalt loetletud küsimustele.

1.1. Kuidas ja millise dokumendiga on kindlaks määratud majandamiskulude arvestamise

alused? Miks korteriühistu ei koosta kunagi majanduskavasid?

1.2. Mitu korteriomandit on üle läinud gaasiküttele ning millised konkreetsed korterid need

on?

1.3. Kas gaasiküttele üle läinud korteriomanikel on olemas kõigi kaasomanike nõusolek

gaasiküttele üleminekuks ning enda korteri eraldamiseks ühtsest küttesüsteemist?

1.4. Kas on olemas seaduse nõuetele vastav projekt selle kohta, et pooled korteriomanikud

on autonoomsele gaasiküttele üle läinud seaduslikult ?

1.5. Kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised ei ole gaasiküttele

üle läinud ning kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised on

gaasiküttele üle läinud?

1.6. Millise dokumendiga on kindlaks määratud küttekulude arvestus olukorras, kus pooled

korterid on elamus üle läinud gaasiküttele ehk siis kuidas jagatakse korterite vahel

küttekulud?

1.7. Miks on avaldaja I korteri nr 21 välisukse kohale paigaldatud kaamera?

1.8. Kes otsustasid kaamera paigaldamise avaldaja I korteri välisukse kohale ning milline

dokument selle otsustamise kohta olemas on?

1.9. Kuhu ja kelle arvutisse salvestatakse trepikojas saadav turvakaamera salvestis?

1.10. Kes vastutab turvakaamera salvestise säilitamise ja selle eest, et salvestist ei

kasutatakse vastuolus seadustega, sh IKS-ga?

1.11. Kes tegi turvakaamera salvestusest foto avaldaja I külalistest ja esitas selle ETV+

saates „Q“ avaldamiseks?

Avaldajad palusid lisaks kohustada korteriühistut andma avaldajatele koopiad ja võimaldada

tutvuda järgmiste dokumentidega:

2.1. kõik üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtede ja volikirjadega alates

01.01.2013 kuni 01.01.2019;

2.2. kõik majanduskavad alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019;

2.3. dokumendid, millised on aluseks korterite vahel majandamiskulude arvestamiseks, sh

küttekulud, remondifond, turvakaamerad jne;

2.4. nende korterite poolt koostatud projektid, kaasomanike nõusolekud jne, kes on üle

läinud gaasiküttele;

2.5. dokument, millega on otsustatud küttekulude jaotamine nendes korterites, kus on

keskküte ja dokument, millega on otsustatud, kuidas jagatakse küttekulud neile

korteritele, kus on gaasiküte;

2.6. alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019 kuude lõikes andmed kõigi korterite küttekulude

jaotamise kohta, sh gaasiküttele üleläinud korterites;

2.7. korteriühistule väljastatud küttearved alates 01.01.2013 (AS Utilitas) kuni 01.01.2019;

2.8. lepingute koopiad Advokaadibürooga Vindex (advokaat Jevgeni Tverdohlebov),

Stanislav Tšerepanoviga, Maria Samosonovaga või nende õigusteenust osutavate

isikute äriühingutega; samuti lepingu koopia Advokaadibürooga „Biin ja Biin“;

2.9. kõik õigusteenust osutanud isikute (AB Vindex, Maria Samsonova, Stanislav

Tšerepanov, AB Biin ja Biin) poolt korteriühistule esitatud arved ja andmed arvete

tasumise kohta;

2.10. Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-s asuvate korteriühistu Tuulemaa 10 arveldusarvete

tervikväljatrükid alates 01.01.2014 kuni 18.03.2019. Kui väljatrükkide andmine on

mahukuse tõttu raskendatud, siis võimaldada avaldajail nendega tutvuda;

2.11. juhatuse liikme/esimehe WW ja korteriühistu vahel sõlmitud käsundusleping ning

andmed WW.le makstud tasu (sh riigimaksud) kohta alates 01.01.2013 kuni

18.03.2019;

2.12. andmed selle kohta, kas avaldajal I on võlgnevusi korteriühistu ees seisuga 18.03.2018

ja kui võlgnevusi on, siis esitada dokumendid võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta;

2.13. andmed selle kohta, kas avaldajal II on võlgnevusi korteriühistu ees ja kui on, siis

esitada dokumendid võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta;

2.14. [andmed selle kohta,] miks korteriühistu ei ole tagastanud avaldajatele summasid,

millise korteriühistu meile võlgneb ehkki neid summasid on nõutud ka kirjalikult;

2.15. viimase kahe üldkoosoleku videosalvestused (28.09.2018 ja 12.10.2016).

2. Avaldajad on korteriühistu liikmed. Avaldaja I on korteri nr 21 kaasomanik ja avaldajale II

kuulub korteri nr 23. Avaldajad edastasid 05.03.2019 korteriühistule taotluse teabe saamiseks

ja dokumentidega tutvumiseks. Korteriühistu keeldus sellest 13.03.2019.

Avaldajad täpsustasid ärakuulamisel, et taotlus 2.14 raha tagastamata jätmise kohta oli nõue

teabe saamiseks. Samuti olid teabenõuded taotlused 2.3 (kuidas arvestatakse majandamiskulud

korterite kaupa); 2.11 (osas, mis puudutas andmeid WW.le makstud tasu kohta) ning 2.12

ja 2.13 (võlgnevuste olemasolu kohta).

Korteriühistu seisukoht

3. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja kõik menetluskulud

avaldajate kanda. Korteriühistu taotles mh avalduse läbivaatamata jätmist.

Seaduses sätestatud eeldused kohtusse pöördumiseks ei olnud täidetud. Kohtu kaudu teabe

saamise üks eeldus on eelnev pöördumine korteriühistu poole. Käesoleval juhul esitati

05.03.2019 korteriühistu juhatuse liikmetele segase sisuga e-kiri, millest nähtuvalt teavet ja

dokumentidega tutvumise võimalust nõuti füüsiliselt isikult, keda ei peetud juhatuse liikmeks.

Arusaadavat nõuet korteriühistule ei esitatud. Juhatus ei keeldunud teabe andmisest ega

dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Juhatuse liige selgitas teabe saamise ja

dokumentidega tutvumise võimalusi 13.03.2019 e-kirjas ja palus pöörduda juhatuse poole.

Avaldajatel pole õigust nõuda dokumentide koopiaid. Küttesüsteemi ja gaasiküttega seotud

taotlusi ei saa rahuldada, sest korteriühistu kahjustaks enda ja korteriomanike huve tsiviilasjas

nr 2-18-12045. Menetlusosalist ei saa kohustada enda ja korteriomanike huve kahjustama. Kui

avaldajatel oli kahtlusi korteriühistu lepingute või väljamaksete õiguspärasuse kohta, sai nende

kontrollimist nõuda põhikirjas sätestatud korras. Avaldaja on viimastel aastatel vaidlustanud

pahatahtlikult praktiliselt kõiki ühistu üldkoosoleku otsuseid. Neile ei pea andma ainest uute

vaidluste tõstatamiseks. Õigusteenuse osutamise lepingud on konfidentsiaalsed ja nende

avaldamine avaldajatele läheb vastuollu advokatuuriseadusega (AdvS). Pangakontode

väljavõtetega tutvumise võimaldamine tähendab pangasaladuse avaldamist. Avaldajatel on juba

olemas kõikide üldkoosolekute otsused alates 2016.a, sest nad olid need kohtus vaidlustanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis rahuldamata korteriühistu taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks

(resolutsiooni p 1). Kohus rahuldas avalduse osaliselt (p 2) ja jättis menetluskulud korteriühistu

kanda (p 6) ning mõistis korteriühistult avaldajate kasuks välja 1 049,60 eurot koos

kohustusega tasuda viivist (p-d 7–9). Lisaks määras kohus määruse täitmise korra

menetluskulude osa selliselt, et korteriühistu tasub 50 eurot avaldajale II ja 999,60 eurot Afford

Õigusbüroo OÜ-le (p 10).

Kohus kohustas korteriühistu juhatust andma avaldajatele järgmist teavet (resolutsiooni p 3

alapunktid):

3.1. Kuidas ja milliste dokumentidega on kindlaks määratud majandamiskulude

arvestamise alused? Miks korteriühistu ei koosta kunagi majanduskavasid?

3.2. Miks on avaldaja I korteri nr 21 välisukse kohale paigaldatud kaamera?

3.3. Kes otsustasid kaamera paigaldamise avaldaja I korteri välisukse kohale ning milline

dokument selle otsustamise kohta olemas on?

3.4. Kuhu ja kelle arvutisse salvestatakse trepikojas saadav turvakaamera salvestis?

3.5. Kes vastutab turvakaamera salvestise säilitamise ja selle eest, et salvestist ei kasutata

vastuolus seadusega, sh isikuandmete kaitse seadusega?

3.6. Kuidas arvestatakse majandamiskulusid korterite kaupa (sh küttekulud, remondifond,

turvakaamerad jne)?

3.7. Kas avaldajal I on võlgnevusi korteriühistu ees?

3.8. Kas avaldajal II on võlgnevusi korteriühistu ees?

3.9. Mitu korteriomandit on üle läinud gaasiküttele ning millised konkreetsed korterid need

on?

3.10. Kas gaasiküttele üle läinud korteriomanikel on olemas kõigi kaasomanike nõusolek

gaasiküttele üleminekuks ning enda eraldamiseks ühtsest küttesüsteemist?

3.11. Kas on olemas seaduse nõuetele vastav projekt selle kohta, et pooled korteriomanikud

on autonoomsele gaasiküttele üle läinud seaduslikult?

3.12. Kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised ei ole gaasiküttele

üle läinud ning kuidas toimub küttekulude arvestamine neile korteritele, millised on

gaasiküttele üle läinud?

3.13. Millise dokumendiga on kindlaks määratud küttekulude arvestus olukorras, kus pooled

korterid on elamus üle läinud gaasiküttele ehk siis kuidas jagatakse korterite vahel

küttekulud?

3.14. Kes tegi turvakaamera salvestusest foto avaldaja I külalistest, mis avaldati ETV+

saates „Q“?

Kohus jättis avalduse rahuldamata nõude osas kohustada korteriühistu juhatust andma

avaldajatele korteriühistu dokumentidest koopiaid (p 4), aga kohustas korteriühistu juhatust

võimaldama avaldajatel tutvuda järgmiste dokumentidega (p 5 alapunktid):

5.1. üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtede ja volikirjadega alates

01.01.2013 kuni 01.01.2019;

5.2. korteriühistule väljastatud küttearved alates 01.01.2013 (AS Utilitas) kuni 01.01.2019;

5.3. dokumendid avaldaja I võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta korteriühistu ees;

5.4. dokumendid avaldaja II võlgnevuse suuruse ja tekkimise kohta korteriühistu ees;

5.5. 28.09.2018 ja 12.10.2016 üldkoosolekute videosalvestised;

5.6. nende korterite poolt koostatud projektid (ehitusprojektid gaasiküttele ülemineku

kohta) ja kaasomanike nõusolekud, kes on üle läinud gaasiküttele;

5.7. dokument, millega on otsustatud küttekulude jaotamine nendes korterites, kus on

keskküte ja dokument, millega on otsustatud, kuidas jagatakse küttekulud neile

korteritele, kus on gaasiküte;

5.8. alates 01.01.2013 kuni 01.01.2019 kuude lõikes andmed kõigi korterite küttekulude

jaotamise kohta, sh gaasiküttele üle läinud korterites;

5.9. korteriühistu lepingud Advokaadibürooga Vindex (advokaat Jevgeni Tverdohlebov),

Stanislav Tšerepanoviga, Maria Samosonovaga või nende õigusteenust osutavate

isikute äriühingutega; samuti Advokaadibürooga "Biin ja Biin";

5.10. kõik õigusteenust osutanud isikute (AB Vindex, Maria Samsonova, Stanislav

Tšerepanov, AB Biin ja Biin) poolt korteriühistule esitatud arved ja andmed arvete

tasumise kohta;

5.11. Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is asuvate korteriühistu arveldusarvete

tervikväljatrükid alates 01.01.2014 kuni 05.03.2019.

5. Kohus lahendas avalduse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel,

mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja

tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus

keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema

nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala

jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest

arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse

kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Menetlusosalised vaidlesid, kas on järgitud seaduses sätestatud tähtaega nõude esitamiseks.

Maakohus tuvastas 05.03.2019 e-kirja (lk 30–31p, lk 78–79p) põhjal, et avaldajad saatsid

05.03.2019 e-posti aadressidele NNN ja TTT korteriühistu juhatuse liikmetele adresseeritud

nõude teabe ja dokumentide koopiate saamiseks või nendega tutvumise võimaldamiseks.

Pöördumisele vastas 13.03.2019 WW, kes märkis, et ärakirju või koopiaid on õigus saada ainult

üldkoosoleku otsuste protokollidest, teavet ega dokumente ei saa anda WW füüsilise isikuna.

Korteriühistu dokumentidega tutvumiseks ja teabe saamiseks korteriühistu tegevuse kohta tuleb

vastava nõudega pöörduda korteriühistu juhatuse poole (lk 32). Äriregistri järgi oli WW

05.03.2019 puudutatud isiku juhatuse liige, korteriühistu kehtiv sidevahend oli e-posti aadress

NNN (lk 70-72). Kuivõrd 05.03.2019 e-kiri saadeti korteriühistu isiku registrisse kantud e-posti

aadressile, ei ole põhjendatud etteheide, et teabenõudega ei pöördutud juhatuse poole.

Juriidilise isikuga suhtlemiseks oli kohane kasutada tema registrisse kantud sidevahendite

andmeid. E-kiri oli adresseeritud korteriühistu juhatuse liikmetele. Siinjuures pole oluline, kas

avaldajate hinnangul oli WW tegelikult juhatuse liige. Teabenõude esitamisel lähtusid

avaldajad äriregistri andmetest. Kohus nõustus avaldajatega, et 13.03.2019 vastusega

korteriühistu keeldus teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Kui asuda

seisukohale, et 13.03.2019 vastuse andis üksnes WW enda ja mitte korteriühistu juhatuse nimel,

siis jättis korteriühistu teabenõudele üldse vastamata. Mõlemal juhul järgisid avaldajad

19.03.2019 kohtule avaldust esitades KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaega.

Kohus ei nõustunud korteriühistuga, et avaldus polnud tähtaegne, kuna avaldajad olid ka

varasemalt korduvalt esitanud puudutatud isikule samasisulisi taotlusi. Seadus ei näe ette, et

nõude teabe saamiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks võiks esitada vaid ühe

korra (Riigikohtu 04.06.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 19).

6. Avaldajate küsimused 1.1, 1.7–1.10, samuti taotlused 2.3, 2.12–2.13 kajastusid 05.03.2019

e-kirjas. Kohus ei nõustunud korteriühistuga, et e-kiri oli ebaselge. Kirjast nähtus, millist teavet

taotleti varem, ning jämeda kirjaga tähistati küsimused, millele nüüd vastust sooviti. Avaldaja I

võlgnevuste osas sooviti teavet nõude esitamise aja seisuga. Kohus sai aru, et avaldajad soovisid

teada, kas neil oli korteriühistu ees võlgnevusi. Avaldajate nõue tuli rahuldada osas, milles

avaldajad nõudsid korteriühistu teabe andmiseks kohustamist nimetatud küsimuste osas.

Avaldajate küsimused 1.2–1.6 kajastusid samuti 05.03.2019 e-kirjas. Korteriühistu leidis, et

vastamine kahjustaks korteriühistu ja teiste korteriomanike huve tsiviilasjas nr 2-18-12045, kus

avaldajad nõudsid küttesüsteemi endise olukorra taastamist. Kohus nõustus avaldajatega, et

KrtS § 45 lg 2 ei näe ette teabe andmisest keeldumise õigust korteriühistu huvide kaitseks.

Korteriomaniku õigustatud huvi ei saa olla teise korteriomaniku eest korteriühistu tegevust

puudutava teabe varjamine eesmärgiga saavutada eelis kohtumenetluses. Avaldajate

takistamine oma õiguste kaitsmisel kohtus ei olnud õiguspärane eesmärk. Korteriühistu ei

toonud esile täiendavaid asjaolusid, mis viitaks teiste korteriomanike õigustatud huvide

võimalikule kahjustamisele. Järelikult polnud tal alust keelduda teabe andmisest ja avaldajate

nõue tuli kõnealuses osas rahuldada.

Avaldajate

küsimuse 1.11

osas

leidis

kohus

järgmist.

Korteriühistu

väitel

pole

küsimusarusaadav, sest avaldajad ei tõendanud saate sisu. Kohus sellega ei nõustunud, vaid

hindas küsimuse sisu poolest arusaadavaks. Korteriühistu ei eitanud saate toimumist. Avaldajad

tõid esile, et saade oli internetis avalikult kättesaadav. Nii ei ole veenev, et korteriühistule ei

olnud arusaadav, millisele saatele avaldajad viitavad. Korteriühistu oli nõus, et avaldaja I

korteri ukse kohal oli kaamera, mille kohta oskas selgitusi anda korteriühistu. Sellises olukorras

pole usutav, et ühistule pole teada asjaolud seoses salvestisest tehtud fotoga. Avaldajate

05.03.2019 e-kirjas oli väide, et foto videosalvestusest esitas avaldamiseks saatele „Q“ WW,

millele järgnes küsimus, kes selle foto tegi. Kuivõrd kohtult sai nõuda teabe andmiseks

kohustamist üksnes teabe osas, mida oli varasemalt korteriühistult nõutud ning 05.03.2019

e-kiri ei sisaldanud küsimust selle kohta, kes esitas foto saates avaldamiseks, rahuldas kohus

avaldajate nõude seoses küsimusega 1.11 osas, kes tegi salvestusest saates avaldatud foto.

Seoses taotlustega 2.11 ja 2.14 avaldas korteriühistu, et neis viidatud ajavahemikul tasu ei

makstud ja avaldajatele võlgnetavaid summasid ei olnud. Teabe andmise tõttu jättis kohus

avalduse selles osas rahuldamata.

7. Avaldajad soovisid, et korteriühistu annaks neile dokumentide koopiaid või alternatiivselt

võimaldaks dokumentidega tutvuda. KrtS § 45 ei näe ette õigust nõuda koopiaid. Samuti ei näe

sellist õigust ette võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015. Avaldajate viidatud KrtS § 20 lg 4 ei ole

asjakohane. Kohus jättis rahuldamata nõude koopiate andmiseks kohustamiseks.

8. Avaldajad nõudsid puudutatud isiku kohustamist dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

(taotlused 2.1, 2.2, 2.7, 2.11, 2.12, 2.13 ja 2.15). Sama taotlus sisaldus 05.03.2019 e-kirjas.

Seadus ei näe ette õigust keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamisest põhjusel, et

dokument on korteriomanikul endal olemas. Majanduskavade kohta väitsid avaldajad, et

majanduskavasid ei koostata, ja ka korteriühistu ei toonud esile, et majanduskavad oleks

koostatud. Korteriühistu avaldas, et WW-ga kirjalikku käsunduslepingut ei sõlmitud. Avaldust

ei saa rahuldada olematute dokumentide osas, st majanduskavad ja käsundusleping. Ülejäänud

nimetatud dokumentide osas tuli avaldus rahuldada.

Samuti nõudsid avaldajad taotlustes 2.4–2.6 ja 2.8–2.10 nimetatud dokumentidega tutvumise

võimaldamist. Nõue samade dokumentidega tutvumise võimaldamiseks oli esitatud 05.03.2019

e-kirjas. Sarnaselt teabe andmisega pole korteriühistul õigust keelduda gaasikütet puudutavate

dokumentidega tutvumise võimaldamisest kaalutlusel, et avaldajad ei saaks kasutada neid

kohtumenetluses. Avaldajate takistamine oma õiguste kaitsmisel kohtus ei olnud õiguspärane

eesmärk, mille kaitsmiseks saaks olla teistel korteriomanikel õigustatud huvi. Korteriühistu ei

saa keelduda õigusteenuse osutamise lepingutega tutvumise võimaldamisest tuginedes AdvS

§-le 45. Nimetatud säte kohustab kutsesaladuse hoidmiseks üksnes advokaati. Korteriühistu ei

toonud esile, milline oluline kahju võiks tekkida teistele korteriomanikele, kui avaldajad saavad

tutvuda õigusteenuse osutamise lepingutega. Korteriomanikel on õigustatud huvi panga-

saladuse kaitse suhtes, kuid korteriühistu ei toonud esile, milline oluline kahju võib teistele

korteriomanikele tekkida, kui avaldajatele saavad teatavaks nende pangakontode numbrid ning

nendelt korteriühistule tehtud maksete aeg ja suurus. Seetõttu asus kohus seisukohale, et

avaldus tuli rahuldada ka kõnealuses osas.

Korteriühistu määruskaebus

9. Korteriühistu esitas määruskaebuse. Kohus eksis tõendite hindamisel ja õiguse kohaldamisel,

mis tõi kaasa väära lahendi. Lisaks on määruse resolutsioon ja põhjendav osa vastuolus.

Korteriühistu märkis, et vaidlustab kohtumääruse kogu ulatuses, v.a resolutsiooni p 4.

Avaldajad esitasid korteriühistule identseid korduvaid avaldusi. KrtS § 45 lg 3 järgi tulnuks

avaldajatel kohtusse pöörduda samas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mille kulgu tuli lugeda

esmase avalduse esitamisest. KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on kohtusse pöördumise õigust

lõpetav tähtaeg. Seadus ei anna õigust lõpetava tähtaja möödumisel avaldajatele õiguskaitset ja

avaldus tulnuks jätta läbi vaatamata. Aina uute samasisuliste avalduste esitamisega ei saanud

luua uut alust kohtusse pöördumise tähtaja arvutamiseks.

KrtS § 45 lg-te 1 ja 3 eeldused kohtusse pöördumiseks ei ole täidetud. Avaldajad saatsid

allkirjastamata e-kirja puudutatud isiku registrisse kantud e-posti aadressile. E-kirjas sisalduv

teabenõue oli esitatud korteri nr 17 omanikule WW-le. Teda ei peetud teabenõudes

korteriühistu juhatuse liikmeks. Kohtusse pöördumise eeldus on juhatuse keeldumine teabe

andmisest. Käesoleval juhul ei ole juhatus selgesõnaliselt ega vaikivalt keeldunud. Juhatuse

liige, kes seadusest tulenevalt korteriühistut esindas, selgitas teabe saamise ja dokumentidega

tutvumise võimalusi 13.03.2019 e-kirjas ning palus pöörduda juhatuse poole. Kohtumääruses

hinnati aga 13.03.2019 vastust sisutuks.

Kuna korteriühistu vastas ärakuulamisel taotlustele 2.11 ja 2.14 ning avaldajad said soovitud

teabe, siis tuli avaldus selles osas jätta rahuldamata. Nii maakohus ka põhjendas, aga

vaidlustatud määruse resolutsioon selles osas avalduse rahuldamata jätmist ei kajasta.

Kohus rahuldas avaldajate nõude tutvuda korteriühistu pangakontode tervikväljatrükkidega

ajavahemikul

01.01.2014–05.03.2019.

Need

dokumendid

sisaldavad

korteriühistuga

arveldanud isikute pangakontode andmeid. Asjaomased andmed on hõlmatud pangasaladusega,

mida avaldajatele ei ole õigust ilma konto omaniku nõusolekuta avaldada.

Korteriühistu leiab jätkuvalt, et nii tema kui ka korteriomanike huvide kaitseks oleks tulnud

jätta rahuldamata nõuded seoses küttesüsteemi ja gaasiküttega.

Avalduse osalise rahuldamise korral ei olnud õige jätta menetluskulusid korteriühistu kanda.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele

vastamiseks. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel.

11. Ringkonnakohus küsis korteriühistult, milliseid maakohtu lahendi resolutsioonis märgitud

dokumente oli korteriühistu avaldajatele erinevate nendevaheliste kohtumenetluste raames

esitanud. Korteriühistu 12.02.2021 vastusele (lk 151) võimaldas ringkonnakohus avaldajatel

esitada seisukoha.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2

alusel osaliselt ning teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse selles osas

rahuldamata. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotamise ja

väljamõistmise osas ning avalduse osalise rahuldamise tõttu jätta menetluskulud osaliste endi

kanda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse

osaliselt ja jätab ka määruskaebemenetluse kulud osaliste endi kanda. Juhindudes TsMS § 659

kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.

13. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult korteriühistu. Seega on

maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata.

Esiteks jäi rahuldamata dokumentidest koopiate saamise taotlus (määruse resolutsiooni p 4).

Teiseks jäid rahuldamata dokumentidega tutvumise taotlused 2.2 (majanduskavad), 2.11

(käendusleping ja andmed tasu kohta) ning 2.14 (raha tagastamata jätmise põhjendus).

Taotlusega 2.10 soovisid avaldajad pangakontode väljavõtetega tutvumise võimaldamist kuni

18.03.2019, aga maakohus kohustas tutvumist võimaldama väljavõtetega kuni 05.03.2019.

Kolmandaks on jõustunud maakohtu otsustus, et küsimuse 1.11 osas ei ole vaja korteriühistul

enam vastata, kes esitas foto saates avaldamiseks.

Neljandaks kitsendas maakohus teataval määral avaldust, kui kohustas korteriühistut andma

teavet küsimustes, mille kohta avaldajad nõudsid andmete või dokumentidega tutvumiseks

kohustamist (taotlused 2.3, 2.12 ja 2.13, vt selle kohta järgmise p 14 viimane lõik).

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õigusliku aluse moodustavad KrtS § 45

lg-d 1 ja 3. Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja

teabega ta tutvuda soovib (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14).

Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise

või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega

tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (Riigikohtu

17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12).

Maakohus tuvastas õigesti nende normide kohaldamise üldiste eeldustena, et avaldajad on

korteriühistu liikmed ja nad pöördusid 05.03.2019 e-kirjaga korteriühistu poole.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kiri saadeti korteriühistu e-posti aadressile ja see oli

adresseeritud korteriühistu juhatusele. See nähtub ka e-kirja sisust (lk 30). Lisaks nähtub

e-kirjast, et avaldajad käsitlesid WW korteriühistu juhatuse liikmena (lk 30p). Seega on

korteriühistu etteheited alusetud, et 05.03.2019 kiri oli adresseeritud vaid WW-le kui

korteriomanikule. WW suunas 13.03.2019 e-kirjaga avaldajaid pöörduma uuesti korteriühistu

poole, samas jättes arvestamata, et avaldajate kiri oli edastatud korteriühistule nõuetekohasel

viisil. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et WW 13.03.2019 kirjaga sisuliselt keeldus

korteriühistu nimel teabenõudele vastamast.

Maakohus leidis, et dokumentidega tutvumiseks kohustamise taotluse alusel saab kohus

teataval juhul panna korteriühistule teabe andmise kohustuse. Seda järeldust ei ole kaebusega

vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 477 lg 5 võimaldab vähemalt

KrtS § 45 alusel lahendatavas asjas teatavas ulatuses muuta seda, kuidas korteriühistu juhatus

peab teavitamiskohustust täitma. Käesoleval juhul kitsendas maakohus avaldajate päringute

sisu ja seda ei saa korteriühistu kaebuse alusel muuta.

15. Ringkonnakohus nõustub korteriühistuga, et KrtS § 45 lg 3 sätestab õigust lõpetava tähtaja.

See ei anna siiski alust avalduse läbivaatamata jätmiseks. Maakohus leidis õigesti, et seadus ei

näe ette, et nõude teabe saamiseks või dokumentidega tutvumise võimaldamiseks võiks esitada

vaid ühe korra. Kui korteriomanik laseb kohtusse pöördumise tähtaja mööda, saab ta esitada

korteriühistule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ja pärast seda pöörduda kohtusse.

Käesoleval juhul pöördusidki avaldajad 05.03.2019 korteriühistu poole, korteriühistu keeldus

13.03.2019 teabenõudele vastamast ja avaldajad pöördusid kohtusse 19.03.2019.

Määruskaebuses pole väiteid, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale.

16. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus avaldajate taotlusi teemade kaupa. Esmalt analüüsib

kohus korteriühistu juhtimise ning avaldajate ja korteriühistu vaheliste rahaliste kohustustega

seonduvaid taotlusi (p 17), seejärel küttesüsteemi muudatustest tingitud taotlusi (p 18) ning

lõpuks andmekaitse valdkonnaga seotud küsimusi (p 19).

17. Korteriühistu juhtimise ning avaldajate ja korteriühistu vaheliste rahaliste kohustustega

seonduvad küsimus 1.1 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3.1) ning dokumentidega

tutvumise taotlused 2.1, 2.3 ja 2.8–2.15 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 5.1, 3.6, 5.9–

5.11 ning p 3.7 koos p-ga 5.3 ja p 3.8 koos p-ga 5.4, samuti p 5.5).

17.1. Küsimus 1.1 koosneb tegelikult kahest küsimusest. Esiteks soovivad avaldajad teada,

kuidas ja millise dokumendiga on kindlaks määratud majandamiskulude arvestamise alused.

Teiseks küsivad avaldajad, miks korteriühistu ei koosta kunagi majanduskavasid. Maakohus

rahuldas avalduse ja sisuliselt kohustas korteriühistut neile küsimustele vastama.

Ringkonnakohus selles osas maakohtuga ei nõustu. KrtS § 45 lg 1 alusel ei ole põhjendatud

nõuda korteriühistult teavet, mis tuleneb seadusest (esimene küsimus) või mis eeldab hinnangu

andmist (teine küsimus). Riigikohus on leidnud ÄS § 166 tõlgendamisel, et osanik ei saa

juhatuselt nõuda teabe korras hinnangute andmist mingile olukorrale (14.02.2018 määrus

tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.1; 21.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 31). Sama

seisukoht kohaldub KrtS § 45 tõlgendamisel. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määruse

resolutsiooni p 3.1 tühistada ja jätta avaldus küsimuse 1.1 osas rahuldamata.

17.2. Taotlusega 2.1 soovisid avaldajad tutvuda üldkoosolekute protokollide, registreerimis-

lehtede ja volikirjadega alates 01.01.2013–01.01.2019. Maakohus rahuldas selle taotluse, aga

ringkonnakohtu hinnangul puudub avaldajatel õiguskaitsevajadus nende dokumentide osas, mis

neil endal olemas on või kättesaadavad muul viisil (Riigikohtu 19.10.2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-13213, p 31). Korteriühistu avaldas määruskaebemenetluses, et avaldajatel on olemas

järgmised dokumendid:

 29.08.2016 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (tsiviilasja nr 2-16-15153 menetlus-

dokumendid e-toimikus nr 1, 2 ja 3) – kohus kontrollis, et need dokumendid vastavad

käesolevas asjas taotletud ulatusele ja on avaldajatele nähtavad avalikus e-toimikus.

Lisaks tuvastas kohus TsMS § 477 lg-st 7 juhindudes, et ka tsiviilasja nr 2-17-500

raames esitasid avaldajad ise kohtule 29.08.2016 üldkoosoleku protokolli ja registreeri-

mislehe (hagi lisas, e-toimikus dokument nr 1);

 12.10.2016 üldkoosoleku protokolli, registreerimislehe ja volitused esitasid avaldajad

samuti ise koos hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-17-500;

 26.07.2016 üldkoosoleku protokoll, osavõtjate nimekiri ja volikirjad on sarnaselt

esimeses taandes märgituga nähtavad tsiviilasjas nr 2-16-15153;

 10.12.2016 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (tsiviilasja nr 2-16-15153

menetlusdokument e-toimikus nr 57) – kohus kontrollis, et viidatud dokument on

korteriühistu e-kiri, mis oli tehtud nähtavaks avaldajate esindajale Sulev Mandrile ja

avaldajale II, kuid mitte avaldajale I. Nimetatud e-kirjas edastas korteriühistu kohtule

mh 10.12.2016 üldkoosoleku protokolli, registreerimislehed ja volikirjad. Ringkonna-

kohtu hinnangul on avaldajal I võimalus ise nende dokumentidega tutvuda läbi esindaja

või paluda kohtult juurdepääsu avalikus e-toimikus nimetatud dokumendile;

 28.09.2018 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (esitatud avaldajate poolt tsiviilasjas

nr 2-18-17922 – menetlusdokumendid e-toimikus nr 9 ja 27) – kohus kontrollis ja

tuvastas, et avaldajad esitasid parandatud hagi koos järgmiste lisadega (e-toimikus

dokument nr 9): korteriühistu 28.09.2018 koosoleku protokoll koos selles sisalduvate

otsuste ja hääletamistulemustega, korteromanike registreerimise leht ja volikirjad

(avalduse lisad nr 2–4). Avaldajad esitasid sama koosoleku kohta dokumente veel ka

18.02.2020 menetlusdokumendi lisadena (e-toimikus dokument nr 27).

Loetletud dokumentide osas puudub avaldajatel õiguskaitsevajadus. Seega tuleb maakohtu

määruse resolutsiooni p 5.1 osaliselt tühistada ja jätta taotlus 2.1 rahuldamata 26.07, 29.08,

12.10 ja 10.12.2016 ning 28.09.2018 üldkoosolekute osas.

17.3. Taotlusega 2.3 soovisid avaldajad tutvuda korterite majandamiskulude arvestamise alus-

dokumentidega (küttekulud, remondifond, turvakaamerad). Maakohus leidis, et sisuliselt

soovivad avaldajad teavet, kuidas arvestatakse majandamiskulu korterite kaupa, ning rahuldas

avalduse selles osas teabenõudena (määruse resolutsiooni p 3.6). Ringkonnakohus märkis

eespool p-s 14, et kirjeldatud viisil avalduse kitsendamine on lubatav. Korteriomanikul on

põhjendatud huvi saada ülevaade korteriühistu kuludest, aga ka sellest, kuidas need kulud

konkreetselt korteriomanike vahel jaotatakse. Maakohtu rahuldatud viisil vastab teabe andmise

kohustus sellele huvide. Neil kaalutlustel jääb maakohtu määrus kõnealuses osas muutmata.

17.4. Taotlustega 2.8 ja 2.9 soovisid avaldajad tutvuda korteriühistule osutatud õigusteenust

käsitlevate dokumentidega. Nende taotluste osas ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja vaidlustatud määrus jääb muutmata.

17.5. Taotlusega 2.10 soovisid avaldajad tutvuda pangakontode väljavõtetega. Eespool p-s 13

sedastas ringkonnakohus, et avaldajad ei vaidlustanud avalduse rahuldamist taotletust lühema

ajavahemiku kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajatel on õigus tutvuda

korteriühistu pangakonto väljavõtetega, aga maakohus jättis tähelepanuta, et need väljavõtted

võivad sisaldada kolmandate isikute andmeid, mille edastamise õigus korteriühistul puudub (vt

selle kohta järgnevas p 19.6).

17.6. Taotlustega 2.12 ja 2.13 soovisid avaldajad andmeid selle kohta, kas neil on võlgnevusi

korteriühistu ees, ning tutvuda võla suurust ja tekkimist kajastavate dokumentidega. Maakohus

rahuldas need taotlused veidi muudetud kujul oma määruse resolutsiooni p-dega 3.7 ja 5.3

(avaldaja I osas) ning p-dega 3.8 ja 5.4 (avaldaja II osas). Ringkonnakohus seevastu leiab, et

kõnealused taotlused tuleb jätta rahuldamata. Avaldajad ei väida, et korteriühistu ei esitaks neile

korrapäraselt arveid või et arved ei kajastaks nõudesumma kujunemist. Korteriomanik ei saa

nõuda KrtS § 45 lg 1 alusel korteriühistult igakuiste arvete koostamise ja esitamise

dubleerimist, st sisuliselt sama teavet, mis on arvete kaudu korteriomanikul niigi juba olemas.

Seetõttu tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.7, 3.8, 5.3 ja 5.4.

17.7. Taotlusega 2.15 soovisid avaldajad tutvuda kahe koosoleku videosalvestistega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhjendustega, et avaldus selles osas tuli rahuldada.

18. Korteriühistu hallatava elamu küttesüsteemi osalisest muutmisest on ajendatud küsimused

1.2–1.6 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3.9–3.13) ning dokumentidega tutvumise

taotlused 2.4–2.7 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 5.6–5.8 ja 5.2).

18.1. Küttesüsteemiga seotud küsimuste kohta tuleb esmalt märkida, et küttesüsteemi muutmise

otsuseid saab teatavatel tingimustel teha korteriomanike häälteenamusega, st need kuuluvad

vähemalt osaliselt korteriühistu pädevusse. Riigikohus on enne 01.01.2018 kehtinud õiguse

osas leidnud, et elektriküttelt kaugküttele ülemineku puhul pole tegemist kaasomandis oleva

asja olulise muutmisega asjaõigusseaduse § 74 lg 1 mõttes, mistõttu korteriühistu üldkoosolek

võis häälteenamusega otsustada elektriküttelt kaugküttele ülemineku ning see otsus on kõigile

korteriomanikele kui korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (22.04.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15, p 10). Järelikult võib korteriomanik küsida juhatuselt teavet ja

dokumente seoses küttesüsteemi muutusega, aga seda eelkõige osas, mis käsitleb elamu kui

terviku küttesüsteemi ja sellest tingitud kulu.

18.2. Kõnealuse teabe andmisest ega dokumentidega tutvumise keeldumise kohane alus ei ole

ühistu väidetav vajadus kaitsta enda ja ülejäänud korteriomanike huve teises kohtuasjas või

laiemalt. Korteriühistu teave ja dokumendid elamu küttesüsteemi ega küttekulu kohta ei ole

olemuselt sellised, mille avaldamine võiks kahjustada ühistu või korteriomanike huve.

18.3. Ringkonnakohtu hinnangul on korteriomanikul põhjendatud huvi andmete ja

dokumentide suhtes, mille alusel ta saab hinnata, kas korteriühistu majandamiskulude nõue

tema vastu on põhjendatud (vt eespool p 17.3). Neil kaalutlustel rahuldas maakohus õigesti

avalduse küsimuste 1.2, 1.5 ja 1.6 ning taotluste 2.5–2.7 osas (maakohtu määruse resolutsiooni

p-d 3.9, 3.12 ja 3.13 ning 5.7, 5.8 ja 5.2). Korteriühistu küll väidab, et ta esitas selgitused

küttekulude arvestuse kohta tsiviilasjas nr 2-18-1205 dokumendina nr 108, aga kohtute

infosüsteemi andmetel ei puuduta selle numbriga kohtuasi käesoleva menetluse osalisi. Sarnase

numbriga on asi nr 2-18-12045, milles on kaks dokumenti nr 108, aga neist kummaski ei

kajastata küttekulude arvestust.

18.4. Samas ei tulene eespool p-s 18.1 märgitust, et korteriühistu peaks korraldama

küttesüsteemi muudatusi korteriomandite kaupa ega jälgima, kas igas korteris tehtud

muudatuste projektid on nõuetekohased. Korteriühistu pädevusse kuulub elamu küttesüsteemi

kui terviku projekteerimine ja ehitamine. Neil kaalutlustel ei pea korteriühistu juhatus vastama

küsimustele 1.3 ega 1.4 ning maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.10 ja 3.11 tuleb tühistada.

Samuti ei pea korteriühistu koguma ega säilitama korterites tehtavate ehituslike muudatuste

projekte ja selleks vajalikke kaasomanike nõusolekuid. Seetõttu pole alust rahuldada

taotlust 2.4 ja maakohtu määruse resolutsiooni p 5.6 tühistatakse.

18.5. Küttesüsteemi ja -kuluga seotud ülejäänud taotlused põhjendatud ning ringkonnakohus

nõustub nende osas maakohtu põhjendustega.

19. Andmete kogumist ja sellega seoses ka andmekaitse valdkonda puudutavad küsimused 1.7–

1.11 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3.2–3.5 ja 3.14) ning osaliselt ka dokumentidega

tutvumise taotlus 2.10 (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5.11).

19.1. Küsimusega 1.7soovivad avaldajad teada, miks on avaldaja I korteri juurde paigaldatud

kaamera. Lisaks soovitakse küsimusega 1.8 teavet, kes otsustasid kaamera paigaldamise ja

milline dokument on selle otsustamise kohta. Maakohus kohustas juhatuse vastavat teavet

andma. Ringkonnakohus seevastu leiab, et küsimusele 1.7 kui „miks“-küsimusele ei pea

juhatus vastama (vt eespool p 17.1). Samuti ei tulene seadusest korteriühistule kohustust pidada

arvet selle üle, kes korteriomanikest otsustas otsuse poolt, st ka küsimuse 1.8 esimesele poolele

ei pea juhatus vastama. Kõnealuses osas on avaldus põhjendatud ainult küsimuse 1.8 teise poole

osas, st maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2 tühistatakse tervikuna ja p 3.3 osaliselt.

19.2. Küsimused 1.9–1.11 käsitlevad elamu trepikojas asuva turvakaamera salvestisi.

Maakohus rahuldas nende osas avalduse, v.a küsimuse 1.11 osa foto esitaja kohta (vt eespool

p 13). Turvakaamera salvestiste kohta tuleb esmalt märkida, et videovalve, mis seisneb isikutest

pidevsalvestusseadmesse (sh kõvakettale) videosalvestuse tegemises on isikuandmete

automatiseeritud töötlemine (vt Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus kohtuasjas C-212/13, p 25).

Isikuandmete töötlemise reeglistik tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016

määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus). Korteriühistu on turvakaamera salvestise kui andmete vastutav töötleja

viidatud üldmääruse art 4 p 7 tähenduses.

19.3. Küsimusega 1.9 soovivad avaldajad teada turvakaamera salvestise asukohta. Vastutava

töötleja teavitamiskohustuse ulatus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art-test 12–14 ja

art 15 näeb ette andmesubjekti õiguse andmetega tutvuda. Üheski neis sätetes ei märgita

vastutava töötleja kohustust teavitada andmesubjekti sellest, kus andmeid säilitatakse. Sama

teave ei ole hõlmatud korteriomaniku põhjendatud huviga, mis võimaldaks esitada teabenõude

KrtS § 45 lg 1 alusel, ega õigustatud huviga VÕS § 1014 ja 1015 tähenduses. Kokkuvõttes

puudub õiguslik alus selleks, et korteriühistu peaks avaldama turvasalvestise säilitamise

asukoha. Küsimuse 1.9 osas tuleb avaldus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni

p 3.4 tühistada.

19.4. Küsimusega 1.10 soovivad avaldajad sisuliselt teada sama salvestise säilitamise eest

vastutavat isikut, kes võib ühtlasi olla volitatud töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse art 4

p 8 tähenduses. Sarnaselt eelmises p-s 19.3 märgituga ei tulene viidatud üldmäärusest ka

kohustust teavitada andmesubjekti igast isikust, kes andmetöötluse eest vastutab, vaid piisav on

teave vastutava töötleja kohta. Siiski on avaldajatel KrtS § 45 lg 1 alusel õigus saada

korteriühistult teavet selle kohta, kuidas on töö ja vastutus ühistus jaotatud. Avaldajatel on ka

asjakohane teabehuvi, sest nad võivad korteriomanikena kontrollida, kas ühistu järgib oma töö

korraldamisel isikuandmete kaitse üldmäärust mh osas, et ei tee turvasalvestisi nähtavaks liiga

paljudele isikutele. Seega on avaldus küsimuse 1.10 osas põhimõtteliselt õigesti rahuldatud.

Siiski tuleb jätta maakohtu resolutsiooni p-st 3.5 välja viide isikuandmete kaitse seadusele, sest

korteriühistu tegevus turvasalvestiste töötlemisel ei kuulu alates isikuandmete kaitse

üldmääruse jõustumisest enam selle seaduse kohaldamisalasse.

19.5. Küsimusele 1.11 kohustas maakohus juhatust vastama osas, mis puudutab salvestisest

foto tegemist. Sarnaselt eelmises p-s 19.4 esitatud põhjendustega on avaldajatel põhjendatud

huvi saada teada, kellel on piisav juurdepääs salvestisele sellest foto tegemiseks. Maakohtu

määrus jääb kõnealuses osas muutmata.

19.6. Taotluse 2.10 osas leidis ringkonnakohus eespool p-s 17.5, et põhimõtteliselt on

avaldajatel korteriomanikena õigus tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega.

Korteriühistu viide pelgalt pangasaladuse hoidmise kohustusele ei anna alust käesoleval juhul

jätta pangakonto väljavõtted esitamata. Pangasaladuse kohustus kehtib krediidiasutuste suhtes

(krediidiasutuste seaduse §-d 2 ja 88). KrtS § 45 lg 2 näeb ette, et juhatus võib keelduda teabe

andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju

teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Maakohus leidis õigesti, et

korteriühistu ei toonud esile, milline oluline kahju võib teistele korteriomanikele tekkida, kui

avaldajatele saavad teatavaks nende poolt korteriühistule tehtud maksete aeg ja suurus.

Avaldajad selgitasid vastuses määruskaebusele, et päringu eesmärk oli saada teavet ühistu

liikmete poolt makstud summade kohta korteriühistule ning samuti ühistu tehtud ülekanded

(nimede, kuupäevade ja summadega). Avaldajad kinnitasid, et isikute pangakontonumbrid ei

ole nende huvi eesmärk ja korteriühistu võib soovi korral pangakonto numbrid kinni katta.

Samas jäi maakohtul tähelepanuta, et KrtS § 45 lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute

õigustatud huve. Eelkõige on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik

(nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende

isikute kohta, sh saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb

isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta

neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada

töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötuse eesmärgi

saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete

töötlemiseks ega edastamiseks.

Neil kaalutlustel täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5.11 sõnastust.

Korteriühistul peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste

isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid

isikuid peale korteriomanike).

20. Kaebuses leiti, et maakohus jättis ebaõigesti resolutsiooni märkimata, millises osas jäi

avaldus rahuldamata dokumentide puudumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu ei ole

määruse tühistamise aluseks. Kohtumääruse täitmise seisukohalt on oluline, millises osas

avaldus rahuldati. Asja lahendamise selguse huvides täiendab ringkonnakohus resolutsiooni

otsustusega, et ülejäänud osas jääb 05.03.2019 pöördumise sisule vastav avaldus rahuldamata.

21. Maakohtu määrus tuleb tühistada menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise osas.

Ringkonnakohus muudab kulude jaotust maakohtus ja jaotab määruskaebemenetluse kulud

järgmiselt.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Hagita

menetluse kulude jaotuse otsustab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel seega lähtudes

õiglusest (vt nt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29 teine lõik).

Kuna avaldajate kohtusse pöördumine oli põhjendatud osaliselt, st oli esitatud ka nõudeid, mille

osas korteriühistul polnud kohustust teavet anda või avaldajatel puudus õiguskaitsevajadus, on

õiglane jätta menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.

Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus samuti

menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Seetõttu puudub vajadus nende

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

22. Käesoleva määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 3 alusel,

aga üksnes ulatuses, milles vaidlustati ka maakohtu määrust.

(allkirjastatud digitaalselt)