1-21-1695/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2021.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1695 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi

Apelleeritud kohtuotsus K.X süüdistuses rS § 424 lg 1 järgi Ka

kokkuleppemenetluses

Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a otsus

Apellant Süüdistatav K.X (ik XXX; elukoht: ; e-post:XXX) XXX

RESOLUTSIO

ON Jätta süüdistatava läbi vaatamata. K.X-i apellatsioon

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a otsusega tunnistati süüdi K.X karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta, mille kestel kohustub K.X järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. - KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati K.X-ile lisakohustuseks mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti K.X-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Maakohtu otsus anti K.X-ile allkirja vastu üle samal päeval. 2. apellatsiooni (pealkirjastatud Süüdistatav K.X esitas 31. märtsil 2021. a määruskaebusena) Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a otsusele, milles taotleb otsuse ta tühistamist ja ei nõustu sisuliselt kriminaalasja tagastamist prokuratuurile, kuna K.X enam

kokkuleppega. Oma taotlust põhjendab K.X järgmiselt.

Karistuse mõistmisel ei arvestatud kergendavate asjaoludega. Maakohtus küsis prokurör enne istungit K.X-ilt , kas ta jääb kokkuleppega nõusse. K.X selgitas selle peale, et ta ei saanud kohtueelses menetluses esitada kergendavaid asjaolusid. Prokurör selgitas omakorda, et K.X-il oli advokaat ja sellest piisas. Advokaat ei võtnud karistust kergendavaid asjaolusid teadmiseks ega esitanud neid prokuratuurile. Kohtuistungil jäi ka kohtunik sellise seisukoha juurde ja selgitas, et istungil kinnitatakse kokkulepe, s statavale üüdi osutati õigusabi. Prokuratuur ja kohus leidsid, et süüdistatava eelkirjeldatud õiguste rikkumine oli vabandatav sellega, et tal oli advokaat. Istungil sekkusid kohtunik ja tõlk kokkuleppe pealesurumisse, hakates teda veenma kokkuleppega nõustuma. K.X-i

„pehmendamiseks“ lubati tal nõu pidada juriidilise nõustajaga. Algselt proovis istungisekretär ja kohtunik nõustajat aga saali mitte lasta. K.X-i ähvardati, et vihane prokuratuur asub jälle asjaga tegelema, mistõttu esialgu ta nõustus kokkuleppega. Lisaks olid segadusseajav

politseiametnike selgitused, mille kohaselt K.X-ile

kui ad esmarikkujale ei mõistetaks karmi karistust. Õigusabi sellistel juhtudel väljendub vaid prokuratuuri õigustamisega. Arvesse ei võetud süüdistatava elujuhtumeid, töövõime täielikku puudumist, haigusnähte, mis sunnivad võtma kangeid ravimeid. Detsembris 2020 hakkas K.X võtma alkoholivastaseid tablette. Lisaks palub K.X riigilõivu vabastust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et süüdistatava K.X-i apellatsioon

tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse vaidlustamise võimalused piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonis vaidlustab K.X sisuliselt temale mõistet kuid apellant ei tugine sellele, et talle oleks mõistetud karistus, mida ud karistust, seadus talle kuriteo eest, milles ta süüdi mõisteti, ette ei näe. Süüdistatav leiab apellatsioonis, et karistuse mõistmisel ei arvestatud kergendavate asjaoludega. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavale mõistetud karistuse liik ja määr kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt kokkuleppe esemesse. Nii kohaldub karistuse vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätest ehk - atud edasikaebepiirang kohaldub ka karistuse kohta tehtud otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu tähendab eeltoodu, et K.X-il puudub kokkuleppemenetluses apellatsiooniõigus.

5. Apellatsioonis leiab K.X r ja kohus ei , et tema määratud kaitsja, prokuratuu arvestanud tema puhul esinevaid kergendavaid asjaolusid ja see kujutas tema õiguste rikkumist. Nii toonitab süüdistatav, et nendeks on temal töövõime puudumine, tal diagnoositud haigused. Ringkonnakohtunik leiab, et apellatsioonis kirjeldatud sündmused ei viita ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva menetlusnormi ega KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumisele. KrMS § 245 lg 1 sätestab asjaolud ja tingimused, milles kokkuleppe pooled, s.o süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur peavad jõudma kokkuleppele Nagu märgitud, tuleb . KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt pooltel kokkulepe muu hulgas karistuse liigis ja määras. saavutada Kokkuleppemenetlust sätestavatest menetlusnormidest ei tulene, et pooled peavad eraldi kokku leppima karistust kergendavates ja raskendavates asjaoludes. Teisisõnu ei kuulu, seadusest tulenevalt, karistust kergendavad asjaolud, eraldiseisvalt kokkuleppe esemesse.

Apellatsiooni pinnalt puudub vaidlus, et süüdistatav, tema kaitsja ja prokuratuur jõudsid 4. märtsi 2021. a kokkuleppes üksmeelel karistuse liigi ja määra osas. Nii jõudsid pooled e kokkuleppele karistuses, mis arvestab kõigi oluliste, sh kergendavate asjaoludega. Nähtuvalt , 4. märtsi 2021. a kokkuleppe p st 5, jõudsid K.X , kaitsja ja prokurör kokkuleppele, - et K.X-i karistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu vangistusega, mis jäetakse KarS § 74 lg-te 1,3 alusel tingimisi, katseajaga 1 aasta, mille kestel kohaldatakse süüdistatavale käitumiskontrolli ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustust. Ühtlasi leppisid pooled kokku lisakaristuse kohaldamises ehk K.X-ilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 3 kuuks (tl 41). K.X-i väited, et tal puudus võimalus esitada tõendeid töövõimetuse ja tervisliku seisundi kohta tõele. , ei vasta Kriminaaltoimikus sisalduvad koopia tema töövõimekaardist, väljavõte ambulatoorsest epikriisist, koopia Wismari Haigla AS- -39). i väljastatud patsiendi meelespeast (tl 33

6. Apellatsioonis on viidatud, et maakohtus hakkasid kohtunik ja t K.X-i õlk veenma kokkuleppega nõustuma. Ringkonnakohus märgib, et arvestades juba apellatsioonist nähtuvat sündmuste kirjeldust, lükkavad selle enda asjaolud ümber kahtlused nagu oleks süüdistatava õigusi kokkuleppemenetluses rikutud. Apellatsiooni kohaselt seisnevad kohtupoolsed rikkumised järgnevas: kohtunik selgitas K.X-ile , et istungil kokkulepe kinnitatakse, samuti seda, et süüdistataval on tema õiguste kaitseks menetluses osalenud advokaat;

K.X-il lubati istungil nõu pidada oma juriidilise nõustajaga, kuigi algselt teda istungile ei lubatud; K.X-i ähvardati, et kui ta kokkuleppega ei nõustu, siis asub „vihane prokuratuur“ jälle asjaga tegelema. Ringkonnakohus märgib, et ka eeltoodud väiteid kogumis arvestades, ühtlasi võttes arvesse menetlusseadustikus sätestatud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid, ei saa väita, et K.X-i väited osutaksid mõnele rikkumisele, mis on apellatsiooniõiguse aluseks. KrMS § 247 lg-test 2 ja 4 tulenevalt küsitleb kohtunik süüdistatavat kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ja teeb kindlaks, kas süüdistatav kokkuleppega sõlmides väljendas oma tõelist tahet, seejuures võib ta süüdistatavat küsitleda. KrMS § 248 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui puudub kokkuleppemenetluse kohaldamise alus ehk seejuures selgub, et kokkuleppe üks kokkuleppe pooltest loobub kokkuleppest, sõlmimine pole tema tegelik tahe, siis tagastabki kohus kriminaalasja prokuratuurile ja menetlu just prokuratuuris. s jätkub kohtueelses staadiumis Mis puudutab väidet juriidilise nõustaja mittelubamisest istungile, siis selgitab ringkonnakohtunik, et KrMS § 246 lg 1 kohaselt võtavad kohtuistungist osa prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja. Nähtuvalt kokkuleppesse kantud omakäelisest avaldusest, loobus süüdistatav määratud kaitsja osavõtust maakohtu istungist. Sellegipoolest, nagu selgub apellatsioonist, tuli kohus K.X-ile vastu, ja tal lubati veel enne oma lõpliku seisukoha avaldamist maakohtus kokkuleppe osas, pidada nõu ka juriidilise nõuandja , s.o Timtam Õigusabi OÜ esindajaga. Nähtuvalt Harju ga Maakohtu 17. märtsi 2021. a istungiprotokollist küsitles maakohus K.X-i ja viimane , avaldas kokkuvõtlikult, et talle on kokkulepe arusaadav, sõlmis selle vabatahtlikult ja jääb selle juurde (tl 46). Harju Maakohtu 17. märtsi 2021. a otsuse resolutsioonist selgub, et kohus mõistis K.X-ile niisuguse karistuse nagu olid pooled kokkuleppes kokku leppinud ja mille juurde süüdistatav jäi kohtuistungil. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsiooni väiteid kogumis, ei nähtu neist apellatsiooniõiguse alust kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale.

7. Kuna K.X-i apellatsioonist ei nähtu ringkonnakohtunikule ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 MS 9. sätestatud kokkuleppemenetluses apellatsiooni esitamise alust, s.o viidet Kr p

eatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, puudub tal kaebeõigus ja tema esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Eeltoodust tu 326 lg 2 p- - lenevalt ja juhindudes KrMS § st 3 ja § 318 lg st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)