1-21-2254/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-21-2254

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-2254 (21231700279)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi E.V süüdistatuna KarS § ärgi 121 lg 2 p 2,3 j kokkuleppemenetluses

Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav

E.V – isikukood XXX, xxx, emakeel xxx keel, xxx, xxx kodanik, , , ei tööta tõkend vahistamine varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks E.V 121 lg 2 p 2,3 vangistus 1 aasta 3 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 1 kuud 28 päeva 1 aasta 1 vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.02.2021- 06.04.2021, s.o 1 kuu 26 1 aasta 10 kuud päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda ja 2 a. päev

KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga

662 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et 2 aastat E.V peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx;

2

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. osaleb kriminaalhooldusametniku po . olt määratud sotsiaalprogrammis

KarS § 74 lg 1 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks E.V kriminaalhooldusosakonna ve alla. juhataja määratud kriminaalhooldaja järeleval

E.V , vahistamine, suhtes kohaldatud tõkend tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja vabastada E.V kohtusaalis vahi alt.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p E.V-lt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära KrMS § 180 lg 1 ral 1 , s.o 876 eurot ning

ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 628,80 eurot riigituludesse.

Kohustada E.V tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 125,40 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1504,80 eurot, tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700010736. Selgitusse võib märkida: „E.V , kriminaalasi 1-21-2254, menetluskulud“. on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e Samuti - toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõe – kriminaalasja materjalide juures, jätta ndid

-plaadid, mis asuvad DVD kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

3

E.V E.V ( ) süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Harju Maakohtu poolt 20.11.2018 kohtuotsusega nr 1-18-7587 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, uuesti 11.05.2020 kella 11.00 paiku aadressil xxx t K. E. maakond lõi oma elukaaslas ’it noa käepidemega pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Vastavalt 12.05.2020 Rakvere Haigla ambulatoorsele epikriisile tuvastati kannatanul vasakul pool oimupiirkonnas 1 cm pikkune haav.

Samuti süüdistatakse E.V selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 07.02.2021 kella 19.45 – 20.15 paiku aadressil xxxasuva korterelamu trepikojas võttis kinni oma endise elukaaslase K.E. (E.) kõrist ning surus kannatanu vastu seina, võttis kinni kannatanu juustest ning surus kannatanu kivipõrandale, samas surudes põlvega kannatanule näkku, lõi naist jalaga vasaku puusapiirkonda ning viskas kannatanu põrandale, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja kukkumisest põrandale sai tervisekahjustuse. Vastavalt 07.02.2020 Tallinna Kiirabi kiirabikaardile tuvastati kannatanul kuklapiirkonnas muhk.

Oma tahtliku tegevusega pani E.V

toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav , süüdista prokuröri vahel sõlmitud a E.V tava kaitsja ja 26.03.2021 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör E.V süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 järgi § 65 lg 2 alusel suurendada karistust lg 2 p 2,3 vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS Harju Maakohtu 20.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o vangistus 8 kuud ja 28 päeva ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §

68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatava eelvangistuses viibitud aeg 11.02.2021 kuni kohtuistungi toimumise päev (kaasa arvatud), mõistes karistuseks vangistuse, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 26.03.2021 on ärakandmata karistus 1 aasta ja 10 kuud ja 13 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 lg 1 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 1- le päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks üldkasuliku töötundide arv, mis vastab kohtuistungi toimumise päeval mõistetavale vangistuse päevade arvule. Kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 26.03.2021 on mõistetavaks karistuseks 673 (kuussada seitsekümmend kolm) tundi üldkasulikku tööd. Vastav ümberarvestus karistuse mõistmiseks tehakse tegeliku eelvangistuses viibitud aja maha arvutamise teel kohtuistungi toimumise päeval. KarS § 69 lg 2 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb tal üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 lg 1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; -

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t - saama öö või õppimiskoha vahetamiseks; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et E.V ei tohi tarvitada alkohol i. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud

4

osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes - 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad

D- KrMS § 126 lg 3 p st asitõendid – DV plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab netluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

me t: p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga 876 eurot, ja 175 lg 1 p 4 alammäära, s.o KrMS § 180 lg 1 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 628,80 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik