2-19-2778/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-2778

Kohtuasi

MAVE VARAHALDUSE Osaühingu hagi Osaühing

Bürgermeister vastu alusetu rikastumisega saadu

väljamõistmiseks ja XX vastu käsundita asjaajamisega

ja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MAVE VARAHALDUSE Osaühingu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Kostja I osas 152 970,24 eurot

Kostja II osas 82 682,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): MAVE VARAHALDUSE Osaühing

(registrikood

10515633),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat RR ja vandeadvokaadi abi KK

Kostja I (vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXX)

Kostja II (vastustaja II): Osaühing Bürgermeister

(registrikood 10438467)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat TT ja

vandeadvokaat SS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.10.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.

2-19-2778

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. MAVE VARAHALDUSE Osaühing (hageja) esitas 21.02.2019 Harju Maakohtule

hagiavalduse XX (kostja I) ja Osaühing Bürgermeister (kostja II) vastu, milles palus: 1)

mõista alusetult tasutud maakleriarvete eest kostjalt II välja 32 385,24 eurot või; 2)

alternatiivselt mõista alusetult tasutud maakleriarvete eest kostjalt I välja 32 385,24

eurot; 3) mõista Heinla Ehituse Aktsiaseltsi poolt alusetult tasutud juhtimisteenuste

arvete eest kostjalt II välja 50 297,16 eurot või; 4) alternatiivselt mõista Heinla Ehituse

Aktsiaseltsi poolt alusetult tasutud juhtimisteenuste arvete eest kostjalt I välja 50 297,16

eurot; 5) mõista ostueesõigusest loobumisega tekitatud kahjuna kostjalt I välja 148 800

eurot; 6) mõista põhjendamatute kulutuste tegemise eest kahjuna kostjalt I välja 6882,24

eurot (01.06.2020 vähendas hageja oma nõuet ja nõude suuruseks jäi 4170,24 eurot).

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja äriühing, mille peamiseks majandustegevuseks on

enda kinnisvara üürile andmine ja haldamine. Hageja ainuosanik on Korall Invest OÜ.

Korall Invest OÜ kuulus varasemalt YY-le, kes suri 12.01.2016. Käesoleval ajal on

Korall Invest OÜ ühisosanikeks võrdsetes osades YY pärijad GG, DD ja RR.

3. Hageja juhatuse liikmeks oli alates 29.07.2010 kuni tema surmani YY. Suulise

käsunduslepingu alusel ja YY korraldustest juhindudes tegutses hageja huvides ka

kostja I. Kostja I on kostja II ainuosanik ja juhatuse liige.

4. YY surma järel nimetati 15.06.2016 kostja I hageja juhatuse liikmeks tähtajaliselt kuni

30.04.2017. Alates 15.05.2017 on hageja juhatuse liikmed NN, DD ja HH.

5. Kostja I tegi hageja juhatuse liikmeks olemise ajal ning enne seda hageja nimel hagejale

kahjulikke tehinguid.

6. Esiteks tasus kostja I hageja eest ja nimel perioodil 18.01.2016 - 25.04.2017 kostja II

poolt hagejale maaklerteenuse eest esitatud arveid kokku summas 32 385,24 eurot.

Hageja tasus arved kostja I korraldusel kostjale II täies ulatuses, kuigi kostjad ei ole

reaalselt teenust osutanud. Arved on esitatud hageja olemasolevate ja pikaaegsete

üürnikega sõlmitud üürilepingutes muudatuste tegemise, sh perioodilise pikendamise

eest. Lepingut teenuse osutamiseks ei ole sõlmitud ja teenust ei ole ka osutatud.

Maaklerteenuse sisuks ei saa seaduse kohaselt olla miski muu kui uute klientide

toomine. Käesoleval juhul uusi kliente hagejale juurde ei toodud. Hageja palub kostjalt

II võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 või VÕS § 1042 lg 1 alusel välja mõista 32

2-19-2778

385,24 eurot või alternatiivselt kostjalt I äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2, VÕS § 1022 lg

1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista 32 385,24 eurot.

7. Teiseks esitas kostja II Heinla Ehitus Aktsiaseltsile alusetuid arveid, mille eest viimane

(kostja I kui Heinla Ehitus Aktsiaseltsi juhataja korraldusel) ekslikult ka maksis.

Ajavahemikus 15.06.2016 – 05.10.2016 tegi kostja I Heinla Ehituse Aktsiaseltsi nimel

ülekandeid kokku 50 297,16 eurot (erinevate ehitustööde projektijuhtimise eest kostja

II poolt esitatud arvete alusel). Tegelikult kostja II projektijuhtimisteenust ei osutanud.

Heinla Ehituse Aktsiaselts on loovutanud vastavad nõuded hagejale. 2016. aastal juhtis

Heinla Ehitus Aktsiaseltsi ehitustegevust töölepingu alusel LL, kes sai ehitusprojekti

juhtimise eest igakuiselt töötasu ja kostja II teenuseks puudus vajadus. Hageja palub

mõista kostjalt II VÕS § 1028 lg 1 või VÕS § 1042 lg 1 alusel välja 50 297,16 eurot või

alternatiivselt kostjalt I ÄS § 315 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel välja 50 297,16 eurot

8. Kolmandaks on kostja I ostueesõigusest loobumisega tekitanud hagejale kahju. Nimelt

sõlmis hageja 26.09.2016 Osaühinguga TOIGER Inkasso kinnistu mõttelise osa

müügilepingu, millega viimane müüs hagejale aadressil Halli tee 3, Viimsi asuva

kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa hinnaga 90 000 eurot. 20.10.2016 sõlmis Osaühing

TOIGER Inkasso OÜ-ga Halli tee investeeringud kinnistu mõttelise osa müügilepingu,

millega müüs ülejäänud Halli tee 3 kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa OÜ-le Halli tee

investeeringud hinnaga 31 200 eurot. Osaühing TOIGER Inkasso ja OÜ Halli tee

investeeringud vahel sõlmitud müügilepingu allkirjastas hageja nimel (hageja oli

lepingu osapooleks vaid ostueesõigusest loobumise avalduse osas) kostja I, kes avaldas

ja kinnitas tagasivõtmatult ja tingimusteta, et hageja kui kinnistu kaasomanik ei soovi

kasutada lepingu sõlmimisest tulenevat kaasomaniku ostueesõigust ning et hageja

loobub tagasivõtmatult ja tingimusteta ostueesõiguse teostamisest. Ostueesõigusest

loobumine ei olnud hageja huvides. Hagejal oli tegelikkuses täiendavaid ruume vaja

Halli tee 3 kinnistul paikneva autokollektsiooni paremaks haldamiseks. Kostja I ei

konsulteerinud ostueesõigusest loobumise osas osanikega. Riiklikult tunnustatud

hindamiseksperdi MM 27.02.2018 arvamuse kohaselt oli Halli tee Investeeringud OÜ-

le kuuluva ½ suuruse kaasomandi turuväärtus 07.02.2018 seisuga 180 000 eurot (kd I,

tl 113-119). Ekspert kinnitas 11.05.2018 e-kirjas, et objekti hinnatase ei ole võrreldes

2016. aasta viimase kvartaliga muutunud (kd I, tl 120). Samuti tegi OÜ Halli tee

investeeringud 01.02.2018 hagejale pakkumise, mille kohaselt oleks OÜ Halli tee

investeeringud nõus endale kuuluva Halli tee 3 kinnisasja ½ suuruse mõttelise osa

müüma hagejale 330 000 euro eest (kd I, tl 121). Juhul, kui kostja I ei oleks

ostueesõigusest loobunud, oleks hageja saanud ise omandada ülejäänud Halli tee 3 (1/2

suuruse) mõttelise osa 31 200 euro eest. Ostueesõigusest loobumisega tekitas kostja I

hagejale olulise kahju, mis seisneb kinnistu tegeliku väärtuse ja ostuhinna vahest

saamata jäänud tulu näol kokku 148 800 eurot. Hageja palub selle summa kostjalt I ÄS

§ 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista.

9. Neljandaks on kostja I teinud hageja nimel ja arvel ka põhjendamatuid kulutusi kokku

summas 4170,24 eurot. Kostja I on hageja nimel tellinud M&M Vara OÜ-lt

finantsanalüüsi, mille eest M&M Vara OÜ on 31.10.2016 esitanud hagejale arve

summas 1200 eurot. Arve on esitatud selle eest, et kostja I vastas advokaadibüroo RASK

esitatud küsimustele erinevate tehingute kohta seoses pärandvarasse kuuluvate

ühingutega. Vastuse koostamine oli seotud hoopis kostja I tegevusega pärandvara

hooldajana, mitte hageja juhatuse liikmena. Teiseks nõuab hageja Värvilised OÜ-le

tasutu hüvitamist. Nimelt on kostja I hageja nimel ostnud Värvilised OÜ käest teenuseid

perioodil 29.02.2016 – 31.05.2017 kokku summas 2967,24 eurot. Hagejale teadaolevalt

puudus mistahes vajadus teenuste ostmiseks Värvilised OÜ-lt. Seega palub hageja

2-19-2778

mõista kostjalt I ÄS § 187 lg 2, VÕS § 1022 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel välja kokku

4170,24 eurot.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

11. Kostja II on perioodil 18.01.2016 – 25.04.2017 esitanud hagejale arveid reaalselt

osutatud maaklerteenuste eest, vastavate teenuste tellimine oli heaks kiidetud pärijate

poolt. Maaklerteenus ei olnud juhatuse liikme ülesannete ega selle eest saadava tasuga

(2000 eurot kuus) hõlmatud. Maksude optimeerimiseks lepiti kokku, et osaliselt saab

kostja I juhatuse liikme tasu ja osas, mis puudutab üürnikega tegelemist, tasustatakse

tema töö sel moel, et kostja I kontrolli all olev kostja II esitab hagejale teenuse eest

arved. Kostja II osutas hagejale reaalseid teenuseid suulise käsunduslepingu ja suulise

maaklerilepingu alusel.

12. Kostja II on perioodil 15.06.2016 – 05.10.2016 esitanud Heinla Ehituse Aktsiaseltsile

arveid reaalselt osutatud teenuste eest, vastavate teenuste tellimine oli heaks kiidetud

nõukogu poolt. Vastavad projektijuhtimisteenuse arved olid kostja II poolt esitatud

Heinla Ehituse Aktsiaseltsile suulise käsunduslepingu alusel, mille kohaselt kohustus

kostja II oma juhatuse liikme kostja I kaudu osutama Heinla Ehituse Aktsiaseltsile

projektijuhtimisteenust Sära tee 1, Läike tee 18, Forelli tn 11 ja Läike tee 32/3

ehitustööde projektide lõpetamiseks ja Heinla Ehituse Aktsiaselts kohustus tasuma

vastava teenuse eest vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu.

13. Ostueesõigusest loobumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu.

Ostueesõigusest loobumine vastas poolte varasemale kokkuleppele ning oli

põhjendatud. Halli tee 3 kinnisasja omandamise ja võõrandamise kokkulepped sõlmiti

juba 2015. aasta novembris YY, UU, VV ja TT vahel ning nimetatud kokkulepete

kohaselt pidid osapooled tegema ühiselt koostööd selleks, et Osaühing TOIGER Inkasso

saaks omandada Halli tee 3 kinnisasja ning sealjuures lepiti kokku, et hiljem Osaühing

TOIGER Inkasso võõrandab Halli tee 3 kinnisasja poole (1/2) mõttelise osa YY

nimetatud isikule ning teise Halli tee 3 kinnisasja poole (1/2) mõttelise osa UU

nimetatud isikule. Kostja I tegutses vastavalt 2015. aasta novembris sõlmitud

kokkuleppele ning vastavalt YY poolt 2015. aasta novembris antud lubadustele.

14. Põhjendamatu on hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu seoses väidetavalt

põhjendamatute kulude tegemisega summas 4170,24 eurot. Tegu oli põhjendatud ja

hageja huvides ostetud teenustega. Arve nr 1610069 on esitatud põhjusel, et hageja

osaniku HH lepinguline esindaja RR soovis saada hageja ja teiste hageja kontserni

kuuluvate äriühingute suhtes väga suures mahus informatsiooni. Edastatud

küsimustikele vastamine ei olnud kostja I kui pärandvara hooldaja ülesandeks.

Värvilised OÜ-lt tellitud teenuste puhul on tegemist hageja omandis olevate

sõiduautode pesemise kuluga.

15. Kostjad esitasid kohtule 08.06.2020 tingimusliku vastuhagi, milles palusid juhul, kui

kohus menetluse käigus leiab, et põhihagi seoses alusetult esitatud arvetega kuulub

mingis osas rahuldamisele, siis kooskõlas VÕS § 627 lg-tega 1 ja 2 mõista hagejalt

solidaarselt kostja I ja kostja II kasuks välja vastavalt asjaoludele mõistlik tasu summas

82 682,40 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Harju Maakohtu 12.10.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

17. Maaklerteenuse osutamise osas märkis maakohus järgmist. Pooled ei vaidle selle üle, et

alates 15.06.2016 - 30.04.2017 oli kostja I hageja juhatuse liige; ülalmärgitule eelneval

2-19-2778

perioodil - YY surmast 12.01.2016 kuni kostja I ametlikuks juhatuse liikmeks

nimetamiseni oli kostja I hageja faktiline ühingujuht; kostja II esitas hagejale

18.01.2016 - 25.04.2017 maaklerteenuse eest arveid kokku 32 385,24 euro ulatuses.

Hageja tasus arved kostja I korraldusel kostjale II täies ulatuses (arved ja ülekanded, kd

I, tl 24-38). Pooled vaidlevad selle üle, kas olemasolevate üürilepingute haldamine,

üürnike lepingute pikendamine, üüripindade vajadusel ümberkujundamine vastavalt

üürnike soovidele jms kuulus kostja I kui juhatuse liikme ülesannete hulka või tegu oli

eraldiseisvate ülesannetega, mis ei olnud juhatuse liikme lepinguga hõlmatud. Ühtlasi

vaidlevad pooled selle üle, mis oleks üldse saanud olla/oli maaklerteenuse sisu.

18. Kostja on märkinud, et lisaks maaklerteenusele osutati täiendavalt ka kinnisvara alaseid

konsultatsioone. See on käsitatav käsundina. Ei seaduses sätestatud maakleri- ega

käsunduslepingu definitsioon (VÕS § 658 lg-d 1 ja 2, § 619) ei nõua teenuse sisuna

tingimata uute klientide toomist käsundiandjale, vaid see võib hõlmata ka olemasolevate

klientidega tegelemist, lepingute pikendamist jms. Poolte vahel ei olnud kokkulepet

selles, et maaklerteenus pidi tähendama ainult uute klientide toomist.

19. Maaklerteenuse/ käsunduslepingu sõlmimist ei saa tuvastada YY pärijate 12.04.2016

protokollist.

20. Üüripindade rentimine on hageja peamiseks igapäevaseks tegevusalaks ja ka

tuluallikaks. Hageja juhatuse liikme kohustuste täitmise eest makstav õiglane ja

turuolukorrale vastav brutotasu oleks olnud 4750 - 5500 eurot (Fontes

Palgakonsultatioonid OÜ konsultant-analüütik IP arvamus; kd II, tl 29-35). Kostjale I

maksti juhatuse liikmena tasu oluliselt väiksemas summas (2000 eurot kuus), kui see

oleks tema töö mahtu arvestades olnud mõistlik ja kui ta oleks saanud turutingimuste

kohaselt. See viitab poolte kokkuleppele, milles sooviti eristada juhatuse liikme

ülesandeid konkreetsete rendilepingu objektidega tegelemist.

21. Kostja II arvete alusel (arved üürilepingu vahendustasu eest - kd II, tl 81-82) on

tõendatud, et hageja ja kostjate vahel toimus maaklerteenuse osutamine ja selle eest

tasumine juba enne kostja I saamist hageja faktiliseks ühingujuhiks. Hageja sõlmis

kostjaga II käsunduslepingud üürnikega tegelemiseks juba ajal, mil hageja seaduslikuks

esindajaks oli YY. YY tegeles juhatuse liikme ülesannetega, kuid tellis üürnikega

asjaajamiseks täiendavat teenust kostjalt II.

22. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et pooled leppisid kostjaga I kokku juhatuse liikme

tasus (2000 eurot kuus), mis ei hõlmanud teenuseid, mida kostja I osutas läbi kostja II

maaklerteenuse ja käsundina. Kohtu hinnangul kehtisid paralleelselt hageja ja kostja I

vaheline

juhatuse

liikme

leping

ning

hageja

ja

kostja

II

vaheline

käsundus/maaklerileping. Kohus tuvastas, et YY oli sõlminud kostjaga II

käsunduslepingu, mille kohaselt pidi kostja II (konkreetselt füüsilise isikuna kostja I)

osutama hagejale teenust, mille sisuks oli üürnikega sõlmitud üürilepingute haldamine.

Pooled olid kokku leppinud, et teenus on tasuline.

23. Kostja II osutas hagejale reaalset teenust. Hageja on kostja II poolt perioodil 18.01.2016

– 25.04.2017 esitatud arved põhjendatult tasunud ning arvete aluseks olev käsundus- ja

maaklerteenuse hind vastas turutingimustele. Vastavalt Laam Kinnisvara esindaja LT

07.10.2015 elektronkirjas hagejale edastatud koostööpakkumisele on maaklerteenuse

tasu turutingimustel kuni kaheaastase lepingu korral võrdne 2 kuu üüriga, kuni

viieaastase lepingu korral võrdne 2,5 kuu üüriga ja enam kui viieaastase lepingu puhul

võrdne 3 kuu üüriga, millele lisandub käibemaks (kd II, tlk 83).

24. Seoses Heinla Ehituse Aktsialseltsi tasutud juhtimisteenuste arvetega (kd I, tl 81-82)

märkis maakohus järgmist. Kostja selgitas, et YY surma hetkel oli Heinla Ehituse

Aktsiaseltsil pooleli kaks ehitusobjekti – Sära tee 1 ja Läike tee 18. Esimese tellijaks oli

M&M Vara OÜ ja teise tellijaks hageja. Hageja ja Heinla Ehituse AS ainukeseks

2-19-2778

juhatuse liikmeks oli YY. Pärast õnnetust jäid hageja ja Heinla Ehituse Aktsiaselts

pikaks ajaks juhatuse liikmeta. Kostja selgitas, et oli sunnitud koheselt alates 2016. aasta

jaanuarist (st pool aastat enne ametlikuks juhatuse liikmeks saamist) asuma tegutsema

hageja ja Heinla Ehituse Aktsiaseltsi tegevjuhina, et objektide ehitus YY surma tõttu ei

katkeks. LL ütlustega on tõendatud, et kõigil objektidel tegutsesid kõrvuti projektijuht

ja objektijuht (kd III, tlk 51, 52). Projektijuhiks oli tema ütluste kohaselt kostja I, kes

suhtles temaga objektide osas igapäevaselt ja andis korraldusi ning kogus aruandeid

tehtu kohta. Sellega on tõendatud, et kostja II osutas läbi kostja I tegevuse teenust.

Maakohus viitas VÕS § 627 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et sel perioodil ei olnud kostja I

hageja juhatuse liige ega saanud vastavate ülesannete täitmise eest ka juhatuse liikme

tasu. Kohtu hinnangul ei saa eeldada selliste ülesannete täitmist tasuta, vaid ainult tasu

eest.

25. Halli tee 3 kinnistu ostueesõigusest loobumise osas märkis maakohus järgmist. Pooled

vaidlevad selle üle, kas ülal viidatud tegevusega tekitas kostja I hagejale kahju ja kas

kostja I vastutab selle eest. Kostja I ei saa vastutada selle eest, et ta pidas otstarbekamaks

ostueesõigust mitte teostada. Kostja I tegutses ostueesõigusest loobumisel vastavalt

2015. aasta novembris YY, UU, VV ja TT vahel sõlmitud kokkulepetele (kd II, tl 127-

128; kd II, tl 129-132). Juhatuse liikmele ei saa ette heita seda, milliste tehingute

tegemist ta majanduslikult või äriühingu huve teades otstarbekamaks peab. Puudub

kostjale I etteheidetav tegu, mida saaks juhatuse liikme rikkumisena kostjale I ette heita.

Tõendamata on, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja et ta ei ole

järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.

26. Põhjendamatute kulutuste nõude summas 4170,24 eurot osas märkis kohus, et arve nr

1610069 summas 1200 eurot on esitatud põhjusel, et hageja osaniku HH lepinguline

esindaja RR soovis saada hageja ja teiste hageja kontserni kuuluvate äriühingute suhtes

väga suures mahus informatsiooni. Kostjal I kui hageja juhatuse liikmel oli kohustus

osaniku teabepäringule vastata, kuid küsimustik oli pikk ja sellele vastamine väga töö-

ja ajamahukaks. Teabepäringule vastamiseks pidi kostja II ja hageja ühine

raamatupidaja MR Pluss Osaühing tegema väga suures mahus lisatööd. Lisatöö eest

esitas MR Pluss Osaühing 2016 oktoobris M&M Vara OÜ-le tavapärase 930-eurose

arve asemel 1930 eurose arve (lisandub käibemaks – st kokku 1 200 eurot). Kostja

väiteid tõendavad hageja raamatupidaja MT ütlused (kd III, tl 45). Osaniku päringule

vastamine on äriühingu huvides ja tehtud kulutus seega põhjendatud. Värvilised OÜ

poolt perioodil 29.02.2016 – 31.05.2017 osutatud teenused kokku 2967,24 eurot on

olnud põhjendatud. OÜ Värvilised osutatud vaidlusaluseks teenuseks oli auto pesu ja

pesti hageja vastutavas kasutuses olnud pruuni Mercedes-Benzi, mida kasutas kostja I

(kd III, tl 90-94; FF ütlused kd III, tl 48). Seega oli tegu äriühingu huvides (hageja vara

hooldamiseks) osutatud teenusega.

27. Kuivõrd kostjad esitasid vastuhagi tingimuslikult – paludes selle rahuldada ainut juhul,

kui kohus hagi rahuldab, ning kohus hagi ei rahuldanud, ei analüüsi kohus otsuses

vastuhagis esitatut.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja esitas 12.11.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja II kanda.

29. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-s 1, § 442 lg-

s 8, §-s 392 ning § 435 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja § 436 lg-s 1 sätestatud

põhjendamiskohustust. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 658 lg-t 1,

§-i 664 ja TsÜS §-i 35.

30. Kohus on jätnud ebaõigesti lahendamata hageja alternatiivsed nõuded kostja I vastu.

2-19-2778

31. Kohus on jätnud välja selgitamata maakleriarvete tasumise aluseks olnud kokkulepete

sisu, jätnud lepingu kvalifitseerimata. Kohus ei selgitanud välja, milliseid ülesandeid

pidi täitma kostja I hageja juhatuse liikmena ning milliseid ülesandeid pidi täitma kostja

II väidetava käsundus- või maaklerilepingu alusel. Tuleks eeldada, et kinnisvara

üürimisega tegeleva äriühingu juhatuse liikme ülesanne on mh tegeleda üürilepinguid

ja kliendisuhteid puudutavate küsimustega.

32. Maakleriteenuse eest maksmise kohustus tekib üksnes juhul, kui käsundiandja on

maakleri töö tulemusena sõlminud kolmanda isikuga lepingu. Olemasolevate

üürilepingute perioodiline pikendamine ning olemasolevate üürnikega suhtlemine ei ole

maakleriteenus, vaid olemasolevate üürnike/üürilepingute haldamise teenus. Kuna

maakohus jättis määratlemata lepingu ja selle täpse sisu, ei saa kohus anda ka põhistatud

hinnangut, kas tegemist oli turutingimustele vastava teenusega või mitte. Laam

Kinnisvara e-kirjas on tehtud hinnapakkumine maakleriteenuse osutamiseks, mitte

olemasolevate üürisuhete haldamise eest.

33. Esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, millest tuleneks

hagejale kohustus tasuda maakleriarveid. Maakohus on tuvastanud hageja ja kostja II

vahel teenuse osutamise lepingu olemasolu tuginedes üksnes kahele kostja II poolt

esitatud maakleriteenuse arvele (25.11.2015, 02.12.2015). Samas ei ole üks arvetest

esitatud hagejale, vaid kostjaga I seotud äriühingule. Ühel korral maakleritasu saamisest

tegelikult osutatud maakleriteenuse eest ei saa teha järeldust, et pooled olid sõlminud

maaklerilepingu ka edaspidiseks. Puudub hageja osanike otsus ning kehtiv leping, mille

alusel hageja oleks nõustunud kostjalt II arvetel märgitud sisu ja hinnaga teenust ostma.

Kostjate tegevuses puudus kvaliteet, mis õigustaks 32 385,24 euro ulatuses

maakleriarvete tasumist.

34. Hageja on tuginenud sellele, et kostja II ei ole ostutanud projektijuhtimisteenust Heinla

Ehituse Aktsiaseltsile. Kohus on aga ebaõigesti tuvastanud, et kostja II osutas

projektijuhtimise teenust hagejale. Kostjale II tehti väljamakseid ilma vastava

kokkuleppeta ja ilma nõukogu nõusolekuta. Arvete maksmise kohustust ei saa tuletada

ainuüksi asjaolust, et kostja I ei olnud Heinla Ehituse Aktsiaseltsi juhatuse liige. Kostja

II väidetav tegevus oli hõlmatud kostja I Heinla Ehituse Aktsiaseltsi juhatuse liikme

kohustustega. Täiendavat projektijuhtimise teenust kostja II ei osutanud. Kuigi KK

kasutas vande all ülekuulamisel kostja I kohta sõna projektijuht, siis ütlustest tervikuna

nähtub, et tegelikkuses täitis kostja I Heinla Ehituse Aktsiaseltsi juhatuse liikme

kohustusi.

35. Kohus leidis ebaõigesti, et juhatuse liige ei vastuta majanduslikult ebaotstarbekate

tehingute tegemise eest. Käesoleval juhul on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS §-

i 35 ja ÄS § 187 lg-t 1 ning jätnud sisuliselt analüüsimata selle, kas kostja I on täitnud

juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust (vt RKTKo nr 3-2-1-129-15, p 13).

Maakohus on vastuolus Riigikohtu pikaajalise ja korduva praktikaga (nt RKTKo nr 3-

2-1-54-17) asunud seisukohale, et juhatuse liikmele ei saa põhimõtteliselt ette heita

majanduslikult ebaotstarbekate tehingute tegemist. Ostueesõigusest loobumine oli

majanduslikult ebaotstarbekas ning kostja I rikkus tehingu tegemisega juhatuse liikme

hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kui hageja oleks ostueesõigust teostanud, omandanud

kinnistu alla turuhinna, siis oleks tal mh tekkinud võimalus kinnistu ise hiljem

turuhinnaga edasi võõrandada ehk teenida märkimisväärset kasumit. Kostja I lähtus

tehingu tegemisel kolmandate isikute vahel sõlmitud kokkuleppest, mille osapooleks

hageja ei olnud. Hageja ei olnud eelnevalt kehtivalt otsustanud ostueesõigusest loobuda.

Kostja I ei konsulteerinud enne tehingu tegemist osanikega. Kostja I ei tegutsenud

ostueesõigusest loobumisel hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel

tingimustel ilmutaks.

2-19-2778

36. Kohus ei ole põhjendanud, miks oli MR Pluss Osaühingult ja Värvilised OÜ-lt teenuse

ostmine hageja huvides. Juhatuse liikme poolt teabepäringule vastamine on hõlmatud

juhatuse liikme pädevuse ja ülesannetega ning selleks teenuse soetamine juhatuse

liikme äriühingult on põhjendamatu. Tegemist ei ole hageja huvides, vaid kostja I

isiklikes huvides tellitud teenusega. Värvilised OÜ-lt teenuse tellimisega seoses märgib

hageja, et asjaolu, et auto oli hageja poolt liisitud ning hageja võimaldas kostjal I autot

tööülesannete täitmiseks kasutada, ei tähenda, et ca 3000 euro väärtuses autopesu

teenuse ostmine oleks hageja huvides. Kuna autopesule kulutatud summa ületab

märkimisväärselt tavakasutuses olevate autode pesemiseks kulutatavat summat, tuleks

eeldada, et tehing ei ole hageja huvides.

37. Kostjate poolt tingimusliku vastuhagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Käesoleval

juhul ei ole tegemist olukorraga, kus ilma vastuhagi esitamata, tuleks hagi tingimata

rahuldada. Hageja nõuete rahuldamine ei sõltu sellest, kas kostjad esitavad vastuhagi

või mitte. Seega ei ole kostjatel Riigikohtu praktika kohaselt õigust esitada

tingimuslikku vastuhagi (vt (RKTKo 3-2-1-162-13, p 41).

Vastustajate seisukoht

38. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud kohtuotsuse resolutsioonis tegemata

menetlusliku otsuse jätta vastuhagi läbi vaatamata. Ringkonnakohtul on võimalik

vastavasisuline maakohtu eksimus kõrvaldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

40. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on

piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei

pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise

seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas

esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid

menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

41. Maakohus ei jätnud välja selgitamata hageja poolt perioodil 18.01.2016 - 25.04.2017

kostjale II maaklerteenuse eest esitatud arvete tasumise aluseks olnud kokkulepete sisu.

Kolleegium nõustunud maakohtu seisukohaga, et maaklerileping ei tähenda ainult uute

klientide toomist. Antud juhul osutati maakleriteenust olemasolevate klientidega

tegelemisel. Maakohus on otsuse p-des 26-36 põhjalikult motiveeritud, miks kohus

luges tõendatuks kostja II poolt teenuse osutamise hagejale ning miks kohus ei

nõustunud hageja väidetega teenuse mitteosutamise kohta. Seejuures on maakohus

käsitlenud iga arvet eraldi. Hageja ei ole välja toonud menetlusõiguse normide

rikkumisi maakohtu poolt asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel. Pelgalt see, et

2-19-2778

hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust tõendeid teisiti

hinnata.

42. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalusel perioodil oli kostja I volitatud hageja tegevust

juhtima ja korraldama. Alates YY surmast 12.01.2016 kuni kostja I ametlikuks juhatuse

liikmeks nimetamiseni 15.06.2016 tegutses kostja I hageja faktilise juhina ning alates

12.06.2016 kuni 30.04.2017 oli kostja I hageja juhatuse liige.

43. VÕS § 627 lõige kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu

maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui

käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lõige 2

sätestab, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele

mõistlik tasu.

44. Hagejad ei ole ümber lükanud maakohtu järeldust, et kostjale I makstav juhatuse liikme

tasu ei katnud kostja kogu töö mahtu. Mõistlik ja turutingimuste vastav tasu oleks

pidanud olema oluliselt suurem. See viitab poolte kokkuleppele, milles sooviti eristada

juhatuse liikme ülesandeid ja konkreetsete rendilepingu objektidega tegelemist. Ka YY

oli sõlminud kostjaga II käsunduslepingu, mille kohaselt pidi kostja II (konkreetselt

füüsilise isikuna kostja I) osutama hagejale tasulist teenust, mille sisuks oli üürnikega

sõlmitud üürilepingute haldamine.

45. Kuivõrd juhatuse liikme ja äriühingu vahel eksisteerib käsunduslepingu laadne

õigussuhe, siis kohaldub sellele õigussuhtele ka VÕS § 5 sätestatud seaduse

dispositiivsuse põhimõte. Seega on osaühing ja juhatuse liige vabad kokku leppima

selles, et juhatuse liige täidab teatud kohustusi osaühingu ees juhatuse liikme kui

füüsilise isikuna ning osa kohustusi täidab juhatuse liige temaga seotud äriühingu kaudu

eraldiseisvate maakleri- või käsunduslepingute alusel ning nimetatud ülesannete eest

kuulub osaühingu poolt tasumisele eraldiseisvalt.

46. Kostjad on tõendanud, et kostja II poolt perioodil 18. 01.2016 – 25.04.2017 hagejale

esitatud arvete aluseks olev käsundus- ja maaklerteenuse hind vastas turutingimustele.

Seega oli tegemist igapäevase majandustegevuse raames kauba või teenuse ostmiseks

turuhinna alusel, mis oli tehtud hageja huvides.

47. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja II on perioodil 15.06.2016 -05.10.2016

esitanud Heinla Ehituse Aktsiaseltsile arveid reaalselt osutatud teenuste eest ning et

makstud tasu vastas turutingimustele. Vastavad projektijuhtimisteenuse arved olid

kostja II poolt esitatud Heinla Ehituse Aktsiaseltsile Heinla Ehituse Aktsiaseltsi ja kostja

II vahelise suulise käsunduslepingu alusel, mille kohaselt kohustus kostja II oma

juhatuse

liikme

kostja

I

kaudu

osutama

Heinla

Ehituse

Aktsiaseltsile

projektijuhtimisteenust Sära tee 1, Läike tee 18, Forelli tn 11 ja Läike tee 32/3

ehitustööde projektide lõpetamiseks ja Heinla Ehituse Aktsiaselts kohustus tasuma

vastava teenuse eest vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Tulenevalt hagis esitatud

väidetest ja hagi vastuse vastuväidetest kontrollis maakohus, kas kostja II seadusliku

esindajana kostja I reaalselt osutas Heinla Ehituse Aktsiaseltsile mingisuguseid

teenuseid, millega seoses võis Heinla Ehituse Aktsiaseltsil tekkida kostjale II tasu

maksmise kohustus. Hageja tugines väitele, et Heinla Ehituse Aktsiaseltsil puudus

vajadus projektijuhtimise teenust väljapoolt ühingut osta, kuivõrd 2016. a juhtis Heinla

Ehituse Aktsiaseltsi ehitus- ja muud tegevust LL, kes sai ehitusprojekti juhtimise eest

igakuiselt töötasu. Heinla Ehituse Aktsiaseltsi töötaja LL kuulati asjas tunnistajana üle.

LL andis järgmisi ütlusi enda töö sisu osas: „Olin Heinla Ehituse AS-s objektijuht 2004

- 2016. Otsustused, mida objekti juhina pidin langetama, nende osas allusin

projektijuhile. Põhimõtteliselt firma juht oligi projektijuht kogu aeg. Projektijuhid olid

erinevad, lõpus oli XX. Tema oli projektijuht alates 2016. aasta jaanuarist, kui hr X

hukkus. Meil oli igapäevane suhtlus, tema andis mulle korraldusi ja mina andsin aru,

2-19-2778

mis tehtud on. X surma hetkel olid Heinla Ehitusel pooleli projektid Läike tee 18, Sära

tee 1 ja Läike tee 32/3. Läike tee 32/3 – midagi tegime seal, aga ei mäleta, mis seisundis

see täpselt oli. Igapäevases majandustegevuses midagi pärast X surma ei muutnud. Meil

olid XX-ga jooksvalt nõupidamised, kindlalt kokkulepitud ehitusnõupidamisi kindla

regulaarsusega ei toimunud. Suhtlesime igapäevaselt. Peale XX teistega ma otseselt ei

suhelnud, tema andis mulle korraldusi“ ( III kd, lk 51-52). Maakohus jõudis seega

põhjendatud järelduseni, et kõigil objektidel tegutsesid kõrvuti projektijuht ja

objektijuht. Projektijuhiks oli tunnistaja ütluste kohaselt kostja I, kes suhtles temaga

objektide osas igapäevaselt ja andis korraldusi ning kogus aruandeid tehtu kohta.

Maakohus on õigesti lugenud tõendatuks, et 2016. a jaanuaris töötas Heinla Ehituse

Aktsiaseltsi 6-7 ehitajat ja objektijuht, mistõttu kostja I pidi alates 2016. a jaanuarist

tegelema Heinla Ehituse Aktsiaseltsi pooleliolevate ehitusobjektide lõpetamisega

projektijuhina. Eelkõige tuli lahendada küsimused, kuidas finantseerida Heinla Ehituse

Aktsiaseltsi edaspidist majandustegevust. Seetõttu pidi kostja I alates 2016. a jaanuarist

tegelema sisuliselt ka kõikide Heinla Ehituse Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustustega,

kusjuures ta ei saanud nimetatud perioodil Heinla Ehituse Aktsiaseltsist ei juhatuse

liikme tasu ega töötasu. Järelikult ei saanud Heinla Ehituse Aktsiaseltsi nõukogu ega

aktsionärid eeldada, et kostja I poolt oleks vastavate täiendavate kohustuste täitmine

olnud hõlmatud juhatuse liikme töö- või teenistuskohustustega ning nende eest tasumine

oleks olnud hõlmatud juhatuse liikme teenistustasu või töötasuga. Samuti ei esitanud

hageja maakohtus asjaolusid ega tõendeid, et konkreetsel juhul oleks olnud poolte vahel

kokku lepitud või oleks asjaoludest tulenevalt saanud mõistlikult eeldada kostja I poolt

kohustuste täitmist tasuta.

48. Aktsiaseltsi juhatuse liikmel või äriühingust käsunditäitjal, sh faktilisel ühingujuhil on

õigus saada oma töö- või teenistuskohustuste täitmise eest vastavalt asjaoludele

mõistlikku tasu ning seda isegi juhul, kui tasu suurust ei ole kokku lepitud ning tasu

suurust või maksmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks määratud (nt kirjalikult

vormistatud). Ebamõistlik on eeldada, et isik nõustuks juhtima äriühingut, milles tal ei

ole osalust, ja kandma juhatuse liikmele seaduses ettenähtud vastutust ilma äriühingust

vastutasu saamata.

49. Maakohus ei jätnud ebaõigesti lahendamata hageja alternatiivsed nõuded kostja I vastu.

Maakohus tuvastas, et hageja on maakleritasu ja projektijuhtimistasu maksnud

õiguspäraselt suuliste lepingute alusel ning et tasu vastas turutingimustele. Samuti tasus

Heinla Ehituse Aktsiaselts kostjale II tegelikkuses osutatud teenuste eest õiguspäraselt

esitatud ja majanduslikult põhjendatud arvete alusel. Sellega oli õiguslikult välistatud

alternatiivselt esitatud samade arvete maksmisest tulenev kahju hüvitamise nõue kostja

I kui juhatuse liikme vastu. Vastav maakohtu järeldus tuleneb kohtuotsuse

põhjendustest.

50. Maakohus jättis õigesti rahuldamata kahju hüvitamise nõue kostja I vastu seoses

ostueesõigusest loobumisega. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I ei rikkunud

juhatuse liikme hoolsuskohustust Viimsi vallas Halli tee 3 kinnisasja kaasomandiosa

võõrandamisel ostueesõigusest loobumisel. Hageja soovib kahjuna saamata jäänud tulu.

Selleks pidi hageja tõendama või vähemalt tegema eluliselt usutavaks, et ta oleks

tõenäoliselt vastavalt asjaoludele sellise tulu (kasu) tulevikus saanud. Seda hageja ei

teinud.

51. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui

kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb saamata jäänud

tulu nõude puhul hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui

kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud. Seetõttu peab kahjustatud isik tõendama neid

2-19-2778

asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu

saada. Ka Riigikohus on rõhutanud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab

hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada ( vt RKTKo nr 3-2-1-94-08,

12).

52. Kostjad tõid maakohtu menetluses esile ja tõendasid, et tegemist ei olnud mitte

tavapärase turutehinguga, vaid algselt kokkulepitud tingimustel sõlmitud turuvälise

kokkuleppetehinguga. Halli tee 3 kinnisasja omandamise ja võõrandamise kokkulepped

sõlmiti juba 2015. a novembris füüsiliste isikute YY, UU, VV ja TT vahel ning

nimetatud kokkulepete kohaselt pidid osapooled tegema ühiselt koostööd selleks, et

Osaühing TOIGER Inkasso saaks kokkulepitud tingimustel omandada Halli tee 3

kinnisasja. Hageja poolt ostueesõigusest loobumine oli osa selle kokkuleppe täitmisest.

Nende kokkulepete rikkumisel ei oleks hageja juba ise saanud vähem kui 1 kuu varem

omandada turuhinnast oluliselt odavama hinnaga Halli tee 3 kaasomandiosa, mis andis

talle võimaluse teostada ostueesõigust. Kui kostja I ei oleks hageja esindajana osalenud

20.10.2016 Osaühingu TOIGER Inkasso ja OÜ Halli tee investeeringud vahel sõlmitud

kinnistu mõttelise osa müügilepingus ning selles tehingus loobunud ostueesõiguse

teostamisest, ei oleks tõenäoliselt selle kinnisasja kaasomandiosa üldse müüdud või

vähemalt mitte sellistel tingimustel. Hageja ei ole viidanud mistahes muule mõistlikule

põhjendusele, miks oleks kinnistu muidu müüdud alla turuhinna.

53. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei ole põhjendanud, miks

oli MR Pluss Osaühingult ja Värvilised OÜ-lt teenuse ostmine hageja huvides.

Maakohus on põhjendanud, miks varaliseks kahjuks ei saa lugeda M&M Vara OÜ poolt

31.10.2016 esitatud arvet summas 1 200 eurot. Tegemist oli suure töö- ja ajamahuka

teabepäringuga, millele vastamiseks hageja ja kostja II ühine raamatupidaja MR Pluss

Osaühing pidi tegema suures mahus lisatööd. Kuna tegemist oli hagejaga seotud

lisakuluga, esitati hagejale selle eest arve. Vastavasisulisi asjaolusid on kinnitanud MR

Pluss Osaühing esindaja MT tunnistajana antud ütlused (III kd, lk 45). Seetõttu on

maakohus õigesti leidnud, et osaniku päringule vastamine oli äriühingu huvides ja

tehtud kulutus seega põhjendatud.

Hagejale tekitatud varaliseks kahjuks ei saa lugeda ka Värvilised OÜ-lt perioodil

29.02.2016– 31.05.2017 tellitud teenuseid. Maakohus tuvastas dokumentaalsete

tõendite ja Värvilised OÜ tegevjuhi FF ütluste alusel õigesti, et tegemist on hageja

vastutavas kasutuses olnud sõiduauto pesemise kuluga. Seega oli tegu hageja vara

hooldamiseks osutatud teenusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

55. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)